2-16-6204/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-6204

Tsiviilasi

Osaühingu Omega Shipping Baltic hagi AS ja RT

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. augusti 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Omega Shipping Baltic, lepinguline

esindaja advokaat Gretta Oltjer-Timberg

Kostja I: AS, lepinguline esindaja advokaat Natalia

Lausmaa

Kostja II: RT

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. augusti 2016 määrus ja teha uus määrus, millega

rahuldada AS kaja Harju Maakohtu 7. juuni 2016 tagaseljaotsuse peale, taastada

menetlus Osaühingu Omega Shipping Baltic hagis AS vastu ja saata asi selles

nõudes menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. AS määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Omega Shipping Baltic (hageja) esitas Harju Maakohtule 19. aprillil 2016

hagiavalduse AS (kostja I) ja RT (kostja II, koos edaspidi „kostjad“) vastu kahju hüvitamiseks.

Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 6. mail 2016 ja määras kostjatele vastuse esitamiseks

20-päevase tähtaja.

2. Kuivõrd kostjad ei vastanud hagile tähtaegselt, rahuldas maakohus mõlema kostja suhtes

hagi tagaseljaotsusega 7. juunil 2016.

3. Kostja I esitas tagaseljaotsusele 6. juulil 2016 kaja.

Kostja I leidis, et ta ei pea põhistama ega tõendama mõjuva põhjuse olemasolu hagile vastamata

jätmisel, sest hagimaterjale ei ole talle isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja I sai hagi

kätte interneti teel välismaal oleku ajal. Täiendavalt märkis kostja I, et kuivõrd ta viibis

perioodil 5.–27. mai 2016 peaaegu kogu aeg töö tõttu Eestist eemal, oli tal mõjuv põhjus jätta

hagile vastamata.

2 (4)

Kostja I tegeleb tööalaselt transporditellimuste täitmisega, mida ta saab interneti kaudu

klientidelt Eestist ja välismaalt. Seetõttu on tal vaja palju reisida. Transpordivahendites

viibimise tõttu ei saanud ta koostada ega esitada kohtule vastust, sest interneti kasutus on riigiti

erinev. Lisaks ei valda ta eesti keelt ja tal oli raskusi kohtust saadetud dokumentide mõistmisega.

Kostjale I interneti teel saadetud hagiavaldusel puudus toimiku number, mistõttu pidi esindaja

tegema 31. mail 2016 järelpärimise kantseleisse, kust sai vastuse 1. juunil 2016. Kostja I

esindaja teatas e-kirjas kohtule, et vaidleb hagile vastu. Sel ajal oli tagaseljaotsus veel tegemata.

4. Hageja vaidles kajale vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus jättis 29. augusti 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja I kaja rahuldamata,

asjas menetluse taastamata ja arvas kaja esitamisel tasutud kautsjoni (1 200 eurot) riigituludesse.

Samas määruses esitas maakohus hagi rahuldamise õigusliku põhjenduse.

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale I e-toimiku vahendusel kätte

6. mail 2016, seega tähtaeg hagile vastamiseks möödus 26. mail 2016. Kostja I arveldusarve

väljavõttest võib järeldada, et ta viibis 5.–26. mai 2016 mitmel korral Eestist eemal. Siiski ei

saa väljavõttest järeldada, kas tegemist oli tööülesannete täitmise või muudel põhjustel

toimuvate reisidega. Lisaks oli kostja I eelnimetatud ajavahemikul korduvalt Eestis, sh 21. ja

24. mail 2016. Kostja I ei põhistanud, milline mõjuv põhjus esines tal nimetatud päevadel

selleks, et teavitada oma lepingulist esindajat hagiavalduse esitamisest või teavitada kohut

vajadusest pikendada vastamise tähtaega või vastata hagiavaldusele.

Kostja I viited ebaühtlasele internetiteenuse kättesaadavusele ei ole piisavad põhistamaks ja

tõendamaks mõjuva põhjuse olemasolu hagile vastamata jätmisel. Kostjale I oli internet

kättesaadav, mida võib järeldada tema poolt e-toimiku kaudu hagiavalduse ja kohtumääruse

vastuvõtmisest, aga ka tema enda väitest tellimuste saamise kohta. Järelikult oli tal võimalik

teavitada e-kirja teel lepingulist esindajat või kohut.

Kostja I väidetav eesti keele oskuse puudumine ei ole piisav selleks, et põhistada mõjuva

põhjuse olemasolu hagile tähtaegselt vastamata jätmisest. Samuti on asjakohatud viide, et

hagiavaldusele ei olnud märgitud tsiviilasja numbrit, sest see ei takistada hagile vastamist.

Kostja I lepinguline esindaja saatis kohtule 31. mail 2016 e-kirja, milles mh avaldas, et on

saanud kätte hagiavalduse. Esindaja e-kirja saatmise ajaks oli kostjale I antud vastamise tähtaeg

möödunud, mida kohus esindajale ka selgitas. Kostja I lepinguline esindaja ei esitanud tähtaja

pikendamise taotlust.

KOSTJA I MÄÄRUSKAEBUS

6. Kostja I esitas vaidlustatud määruse peale 18. septembril 2016 määruskaebuse, milles palub

määruse tühistada, kaja rahuldada ja menetlus asjas taastada.

Maakohus on tagaseljaotsuse tegemisega kostja I kahjuks, ilma seda õiguslikult põhjendamata,

kohelnud pooli ebavõrdselt, olukorras, kus kohtule oli teada, et kostja I vaidleb hagile vastu ega

ole seda omaks võtnud. Seetõttu oleks tulnud kaja rahuldada.

Tähtaja möödalaskmist põhistavad dokumendid tõendavad, et kostja I viibis kuni kohtu poolt

hagile vastamiseks määratud tähtaja lõpuni (27. mai 2016) erinevates välisriikides. Peaks olema

arusaadav, et isik, kes ei valda eesti keelt, ei oma õigusteadmisi ja seoses oma tööülesannetega

sõidab pidevalt erinevate riikide vahel ja ei viibi kuni kohtule vastamise tähtaja lõpuni Eestis,

ei saa ette valmistada vastuväiteid ja tõendeid kohtule keerulises tsiviilvaidluses, mida on

varasemalt lahendatud nii kriminaal, administratiiv- kui ka tsiviilkorras. Kostjal I tekkis reaalne

võimalus kohtule vastamist korraldada, st pöörduda esindaja poole, alles esimesel tööpäeval

pärast Eestisse saabumist, mis oli 30. mai 2016.

3 (4)

Kohus teavitas kostja I esindajat 1. juunil 2016 sellest, et kohtule vastamise tähtaeg oli juba

26. mail 2016 möödunud, seega oli kostjal I õigus esitada 14 päeva jooksul alates

27. maist 2016 kõik vastuväited hagile koos tähtaja ennistamise taotlusega , mida kohus ei

võimaldanud. Arvates 27. maist 2016 ei olnud 14-päevane tähtaeg tähtaja ennistamise taotluse

esitamiseks veel lõppenud, kui kohus juba tegi tagaseljaotsuse.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale võimaluse sellele vastata.

Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud

määrus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg-ga 2 ning § 659 ja

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 2 tuleb kaja

rahuldada, asjas menetlus kostja I osas taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

TsMS § 659 näeb ette, et ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele

kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. ptk-st ja määruskaebuse

olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 656 lg 1 p-le 1 tühistab ringkonnakohus esimese

astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata

ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt

rikutud mh õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Tulenevalt käesoleva lõigu esimeses lauses

märgitust kohaldub sama reegel ka määruskaebuse lahendamisel ja ringkonnakohus ei ole

kostja I määruskaebuse lahendamisel seotud määruskaebuse väidetega.

9. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtute infosüsteemist (KIS) ja toimikust nähtuvalt sai kostja I maakohtu 6. mai 2016 määruse,

millega võeti hagiavaldus menetlusse ja anti kostjatele tähtaeg hagile vastamiseks (20 päeva

hagi kättesaamisest), kätte 6. mail 2016 (II kd tl 27). Samal päeval sai kostja I kätte ka

hagiavalduse puuduste kõrvaldamise avalduse (KIS dokument nr 2, II kd tl 26). Hagiavalduse

koos lisadega sai kostja kätte siiski alles 24. mail 2016 (KIS dokument nr 1, II kd tl 28).

Maakohus on ekslikult lugenud määruse kättesaamise aja ühtlasi hagiavalduse kättesaamise

ajaks, sest tsiviilasja toimikust hagiavalduse varasemat kui 24. mail 2016 kättesaamist ei nähtu.

Seega lõppes kostja I jaoks 20-päevane tähtaeg hagile vastamiseks 13. juunil 2016 ja kohus

rahuldas ennatlikult 7. juunil 2016 hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kuna kostja I jaoks ei olnud 7. juunil 2016 veel

lõppenud tähtaeg hagile vastamiseks, siis ei saanud kohus sel kuupäeval TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Eelnevast tuleneb, et kostja I võis esitada kaja sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust. TsMS § 417 lg 2 teine lause sätestab, et menetluse taastamiseks

ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kuna kaja

rahuldamise muud eeldused (tähtaegsus ja vorm) on täidetud, siis pidanuks maakohus kaja

rahuldama ja menetluse asjas taastama.

4 (4)

10. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha ka seetõttu, et

kostja I oli hagile vastamise tähtaja jooksul oma lepingulise esindaja vahendusel 31. mail 2016

selgelt väljendanud hagile vastu vaidlemise tahet.

Nimelt sätestab TsMS § 394 lg 5, et hagi välisriiki kättetoimetamisel peab hagile vastuse

esitamise tähtaeg olema vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. TsMS ei näe ette

sellest reeglist erandit elektroonilise kättetoimetamise puhul. Kostja I tugines kajas sellele, et

hagi toimetati talle kätte välisriigis. Kui kostja hagile vastamise tähtaja jooksul viibib vahepeal

Eestis, siis ei lühenda see hagile vastamise tähtaega. Seega ei olnud 31. maiks 2016 möödunud

hagile vastamise tähtaeg ka juhul, kui seda saaks arvestada alates hagi menetlusse võtmise

määruse hagejale kättetoimetamisest.

11. TsMS § 667 lg 2 esimene lause sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on

põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Kuna

kostja I määruskaebus on põhjendatud ja tema kaja tuleb rahuldada, siis saab ringkonnakohus

teha kaja lahendamise kohta ise uue määruse.

TsMS § 417 lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele

olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

Käesoleval juhul on kaja esitanud üksnes kostja I, st ka taastub menetlus ainult tema suhtes.

Vastavalt TsMS § 418 lg-le 1 menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa

täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne

tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

12. Vaidlustatud määrusega arvas maakohus kautsjoni riigituludesse. Selles osas tuleb määrus

samuti tühistada TsMS § 149 lg 5 alusel, kuna ringkonnakohus rahuldab kaja. Käesoleval juhul

ei tuvastanud ringkonnakohus TsMS § 149 lg 51 sätestatud eeldusi (et hagi oleks kostjale kätte

toimetatud nõuetekohaselt) ning seega puudub alus kautsjoni arvamiseks riigituludesse.

Kautsjoni tagastamiseks saab kostja I esitada taotluse maakohtule, kusjuures taotluses tuleb

märkida kautsjoni tagastamiseks vajalikud andmed (TsMS § 149 lg 8 kolmas lause).

13. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4

sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus

rahuldab määruskaebuse, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm