1-16-9422/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedoktoober 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9422 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Kelly Kasepuu isikukood XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248, 249 ja § 2565, kohus otsustas:
Legislator headnote
AI generated1-16-9422/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KarS § 78 p 1 alusel hakata P.F-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9422 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Kelly Kasepuu
Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi P.F süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 25 lg
1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav
P.F
isikukood XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248, 249 ja § 2565, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada P.F KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks kolmkümmend (30) päeva vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.F-i eelvangistus 26.-27.
oktoober 2016, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.F ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt
lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 78 p 1 alusel hakata P.F-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.
Määrata P.F katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.F-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kakskümmend neli (24) eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.
Menetluskulu tuleb tasuda kolmekümne (30) päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist
Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:
EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või
EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või
EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700077548. Väljamõistetud summa tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulu tasuti. Väljamõistetud summa vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus P.F süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse 21. aprilli 2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas karistatud 21. aprillil 2016 toimepandud pisivarguse eest
KarS § 218 lg 1 alusel ning Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse 19. oktoobri 2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas karistatud 19. oktoobril 2016 toimepandud pisivarguse eest KarS § 218 lg 1 alusel,
26. oktoobril 2016 kella 21:21 paiku püüdis Tartu linnas Vitamiini tn 1 asuvast Selver AS-le kuuluvast kauplusest Selver ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võta ühe paki kassitoitu Whiskas väärtusega 1,69 eurot, kuid kuritegu jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata, sest peale kassaliinidest möödumist pidas turvatöötaja ta kinni.
Sellega pani P.F toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 30 päeva vangistust.
KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 26. oktoober 2016 – 27. oktoober 2016, s.o 2 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 järgi määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata tingimisi täielikult täitmisele kui P.F ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.
P.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.
Menetluskuludena kuulub P.F-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et antud juhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava majanduslikku olukorda leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda.
Kohtunik Peet Teidearu