3-16-1720/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2016, Tartu Haldusasja number 3-16-1720 Haldusasi Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses täieliku töökoormusega töö mittevõimaldamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Igor Abdulajevi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Igor Abdulajev Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25. augustil 2016 esitas kaebaja Tartus Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses täieliku koormusega töö mittevõimaldamisega. Ühtlasi taotles kaebaja kohtult kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega.

2. Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Kaebaja peab kaebuse esitamisel tasuma riigilõivuseaduse § 60 lg 3 kohaselt riigilõivu 250 eurot. Halduskohus leidis, et kuigi riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, ei ole see piisav põhjus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Esiteks puudus kaebajal subjektiivne õigus nõuda endale meelepärast, mis hõlmab ka seda, et kinnipeetaval puudub õigus nõuda endale suurema koormusega tööd, võrreldes sellega, mida talle vanglas pakuti. Kinnipeetaval rahaliste kohustuste olemasolu ei anna kohtule võimalust asuda teistsugusele arvamusele. Teiseks, konkreetse töö võimaldamata jätmine vanglas või selle võimaldamine piiratud mahus ei saa kohtu arvates tekitada riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud tagajärgi. Seega leidis halduskohus, et kaebaja menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Kaebaja esitas 5. oktoobril 2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

28. septembri 2016. a määrusele. Kaebaja märgib, et määruskaebuse õiguslik alus tuleneb VangS § 41 lg-st 1 ja §-st 6 ning põhiseaduse §-dest 3, 123, 10, 14 ja 19. Ilma tööta ja rahata ei saa kaebaja väärikalt vanglas olla ning toimub degradatsioon ning tulevad rikkumised. Kaebaja taotleb halduskohtu 28. septembri 2016. a määruse tühistamist ning kaebajale menetlusabi andmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat

6. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 4. mai 2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11).

7. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene