3-14-52660/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52660

Haldusasi

Nordbiochem OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuse 01.08.2014 otsuse nr 1.1-5.1/14/1429

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Nordbiochem OÜ, esindaja vandeadvokaat

Andrus Lillo

Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus,

esindajad Evelin Pärn-Lee ja Anu Jaanson

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.12.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse taotlus tõendite (koopia Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuse kirjast ja ümbrikust, millel on märked hoiutähtaja möödumisel

kirja tagastamisest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, samuti AS Eesti Post e-kiri

nimetatud saadetise liikumisest) võtmiseks kohtuasja materjalide juurde.

2. Rahuldada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.12.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-52660. Teha

uus otsus, millega jätta Nordbiochem OÜ kaebus rahuldamata.

4. Mõista Nordbiochem OÜ-lt (registrikood 10252122) Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuse kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.11.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-

kassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-14-52660

2(11)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nordbiochem OÜ esitas majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2008 määruse nr 40

„Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord“ (meetme määrus) alusel

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse nr EU28463 projektile „Piimhappe

kõrgmolekulaarse polümeeri tootmistehnoloogia arendamine” rakendusuuringu toetuse

saamiseks summas 1 167 878,64 eurot. EAS rahuldas taotluse 31.12.2008 otsusega nr 1.1-

5.1/08/2182. Projekti raames maksti toetuse saajale välja 1 052 973,08 eurot, millest osa suhtes

on EAS teinud tagasinõude otsuse.

2. EAS tunnistas 01.08.2014 otsusega nr 1.1-5.1/14/1429 (tagasinõude otsus) oma

31.12.2008 otsuse nr 1.1-5.1/08/2182 taotluse rahuldamise kohta tagasiulatuvalt kehtetuks,

nõudis Nordbiochem OÜ-lt tagasi projekti raames välja makstud toetuse 896 079,01 eurot ning

kohustas Nordbiochem OÜ-d tasuma seadusjärgset intressi. Otsuse põhjendused olid järgmised.

1) Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 22 p 2 kohaselt on toetuse saaja

kohustatud kasutama toetust ettenähtud tingimustel. 31.12.2008 otsuse p 2.1 kohaselt pidi

toetuse saaja täitma kõiki STS-is ja meetme määruses sätestatud kohustusi, sh kasutama toetust

taotluses ning meetme määruses sätestatud tingimustel ja eesmärkidel. Meetme määruse § 23

p 2 pani toetuse saajale kohustuse viia projekt ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses

fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning p 4 kohustas toetuse saajat kasutama toetust

vastavalt esitatud taotlusele ja taotluse rahuldamise otsusele.

2) Taotluses seadis Nordbiochem OÜ projektile neli eesmärki: 1) luua tööstuslik tehnoloogia

piimhappe kõrgmolekulaarset polümeeri (PLA) tootmiseks; 2) kirjeldada kasutatavate

piimhappe polümeeride sünteesimeetodeid ja teostada vastavad eelkatsed laborimahtudes;

3) saavutada teatud selektiivsuse tasemed, konversiooniastmed ja katalüsaatori stabiilsus;

4) saada tehnoloogilistele lahendustele intellektuaalse omandi õigused (peamiselt patendid).

Taotluses prognoosis Nordbiochem OÜ ka projekti mõju ettevõttele projekti lõppedes ning viis

aastat peale projekti, tuues välja eeldatava projektist lisanduva käibe.

3) Projekti eksperdi professor MS hinnangu kohaselt on projektiga arendatud valdkondlikku

teadust ja loodud uusi teadmisi edasisteks arendustöödeks.

4) Nordbiochem OÜ on viinud ellu planeeritud tegevused ja osaliselt täitnud esimesed kolm

projekti eesmärki. Tehnoloogilistele lahendustele intellektuaalse omandi õiguste saamise

eesmärk on täitmata, sest esitatud patenditaotlused P200700020, P200700024, P200700037,

P200700053, P200800009, P200900073 on tagasi võetud, tagasivõetuks loetud või tagasi

lükatud. Samuti ei ole tegevuste elluviimise järgselt saavutatud projekti mõju ettevõttele käibele

ei planeeritud ega ka sellest väiksemas mahus. Kuna projekti tegevusel puudub mõju ettevõttele

ning tehnoloogilistele lahendustele ei ole saadud patente, ei ole projekti eesmärgid täidetud.

3-14-52660

3(11)

5) Täidetud ei ole ka meetme eesmärgid – suurenenud ei ole käive ega kõrge lisandväärtusega

ja keskkonnasäästlike toodete ja teenuste osakaal käibes. Suurenenud ei ole õiguskaitsetaotluste

arv. Teadus- ja arendustegevuse- ning innovatsiooniinvesteeringud ei ole kasvanud, ettevõte ei

tee investeeringuid. 2012. a majandusaasta aruandes selgitas Nordbiochem OÜ, et sarnaselt

aastaga 2011 puudus osaühingul majandustegevus ka aastal 2012, mille põhjusena nimetati

EAS-i algatatud täitemenetluse tulemusel ettevõtte varade ja pangakontode arestimist.

Osaühingu omakapital on negatiivne. Ettevõtjate ja teadusasutuste vahelist koostööd ei ole

projekti raames toimunud. Samuti on täitmata eesmärk ressursisäästu, saasteheite ja

jäätmetekke osas. 2010., 2011. ja 2012. a majandusaasta aruannete kohaselt on osaühingu

majandusaastate käive olnud 0 eurot ning aruannetes sisaldub märge, et ettevõttel puudub

tegevusala. 2010-2012 ei ole ettevõte teeninud kasumit.

6) Tulenevalt eeltoodud asjaoludest ja äriühingu enda hinnangust oma tegevuse kohta 2012. a

majandusaasta aruandes puudub toetusel mõju ettevõtte positiivsele arengule. Samuti on

patenditaotlused tagasi võetud ning käibe-eesmärk täitmata. Seega on täitmata nii meetme kui

ka projekti eesmärgid.

7) EAS teavitas toetuse saajat 09.06.2014 kirjaga täiendava tagasinõude koostamisest kogu

toetuse tagasinõudmiseks, kuna toetuse kasutamine ei ole eesmärke täitnud, ning andis

selgituste esitamiseks tähtaja. Toetuse saaja kirjale ei vastanud.

8) Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja

tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise

tingimused ja kord“ (määrus nr 278) § 10 lg 2 p 4 kohaselt võib otsustaja toetuse saajalt toetuse

osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud

tulemusi ei saavutata. See asjaolu esineb, sest eksitud on STS § 22 p-s 2, 31.12.2008 otsuse p-

s 2.1 ja meetme määruse § 23 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustuste vastu, samuti on täitmata nii

projekti kui meetme eesmärgid. Seetõttu on põhjendatud toetuse täies mahus tagasinõudmine.

Toetuse tagasinõudmine on põhjendatud ja asjakohane, sest avalik huvi struktuurifondide

läbipaistvaks ja eesmärgistatud kasutamiseks on kaalukam toetuse tagasinõudmise

tagajärgedest toetuse saajale. Toetuse saaja ei saa tugineda usalduse kaitsele, kuna taotluse

rahuldamise otsus on käsitatav kõrvaltingimusega haldusaktina, mille kõrvaltingimuseks on

sellest otsusest tulenevate kohustuste täpne täitmine.

3. Nordbiochem OÜ esitas tagasinõude otsuse kehtetuks tunnistamiseks 24.09.2014 vaide.

EAS tagastas vaide 01.10.2014, kuna vaie ei olnud esitatud tähtaegselt. EAS jättis 07.10.2014

rahuldamata Nordbiochem OÜ taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

4. Nordbiochem OÜ esitas 31.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

06.10.2015), milles taotles EAS-i kohustamist vaide lahendamiseks ning 01.08.2014 otsuse nr

1.1-5.1/14/1429 tühistamist. Kaebuse põhjendused olid järgmised.

1) Tagasinõude otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning sellest ei selgu, millised täpselt on

rikkumised, mida toetuse saajale ette heidetakse. Põhjendused on üldsõnalised. EAS ei

täpsustanud ega põhjendanud, miks ta loeb kolm eesmärki osaliselt täidetuks. Kaebaja on

täitnud eesmärgid täielikult. Projektis seatud eesmärkide saavutamine ei olnud seotud

konkreetsete tähtaegadega. EAS pole tuginenud konkreetsetele arvnäitajatele ning toetuse

tagasinõudmiseks asjakohasele õiguslikule alusele. Puuduvad ka õigusliku aluse kohaldamise

motiivid. Võrdlust toetuse saamise tingimuste ja tegelikkuses saavutatud tulemuse vahel ei ole

esitatud. Projektiauditis märkis ka EAS ise, et projekti eesmärgiks ei ole reaalne

majandustegevus ega projekti resultaatide kommertsialiseerimine. Heites kaebajale ette

kommertsialiseerimisega nõutava käibe saavutamata jätmist, on vastustaja käitunud

sõnamurdlikult.

3-14-52660

4(11)

2) EAS leiab, et saavutamata on eesmärk saada tehnoloogilistele lahendustele intellektuaalse

omandi õigused. Patendi registreerimise/saamise kohustust ei saa käsitada kohustusena, mis

peab olema täidetud konkreetseks tähtajaks. Kaebaja on otsuses viidatud perioodil esitanud

mitmeid patenditaotlusi seostatuna projekti üldise eesmärgiga, milleks oli tervikliku ja uut tüüpi

tehnoloogia loomine PLA tarvis. Taotlused on avaldatud 25.11.2009 (taotlus EP2121561) ja

27.01.2010 (taotlus EP2147001). Üks taotlus seoses piimhappe kõrgmolekulaarse polümeeri

algosise (laktiidi) formeerimisega otse piimhappe estri baasil on kaebajal veel esitamata.

Kaebaja möönab, et ta võis projekti taotluses selgitada patentide saamisega seonduvat

ebaõnnestunult. Neljanda eesmärgi puhul oli tegelik siht eelkõige intellektuaalse omandi

(leiutise) loomine ning selles osas on eesmärk täidetud, sest kõik intellektuaalse omandi õigused

vaadeldavale protsessile on Nordbiochem OÜ-l tänaseni olemas. Neljanda eesmärgi mõtteks

oli protsessi käigus loodule omandiõiguste saamine ja kui õnnestub, siis ka patentide saamine.

Seetõttu on kohatu heita kaebajale ette tegevusetust patentide taotlemisel. Lisaks on patentide

puudumise tinginud rahaliste ressursside nappus, mille põhjustas nii asjaolu, et IV etapi keskel

loobus ootamatult projekti toetamisest Linderin Grupp OÜ, kes pidi tagama vajaliku

omafinantseeringu, kui ka ettevõtte varade ja kontode arestimine EAS-i avalduse alusel

alustatud täiteasjas nr 170/2012/567. Arvestada tuleb, et projekti IV etappi rahastas täies

ulatuses kaebaja ise.

3) Taotluses seatud käibe-eesmärgi puhul oli tegu prognoosiga, mis ei saanud olla ettevõttele

siduv. 31.12.2008 otsusest ei ilmne, et käibe prognoos on kohustuslik eesmärk ja selle

mittesaavutamine toetuse tagasinõudmise aluseks. Ükski õigusakt ei sätesta nõudeid käibe

kasvu osas. EAS loetles vaidlustatud otsuses üksnes meetme määruse §-s 2 sätestatud meetme

eesmärke, kuid ei toonud välja, milliseid konkreetseid tähtaegu ja tingimusi pidi kaebaja täitma

ja mille vastu on eksitud. EAS ei viidanud sättele, mis näeks ette, millal täpselt peab käive

tekkima ja kasvama hakkama. Kaebaja ei tegele tootmistegevusega, vaid tehnoloogia

arendamisega ning tehnoloogia kasutusse andmisest ja litsentside müügist võib käive tekkida

alles mitme aasta pärast. Kaebaja peab siiani läbirääkimisi tehnoloogia kasutusse andmise osas,

on pidevalt tegelenud oma tehnoloogia turustamise ja kommertsialiseerimisega. Kuna kaebaja

finantsinvestor Linderin Grupp OÜ sattus majandusraskustesse ja katkestas finantseerimise, ei

suutnud kaebaja täita IV etapil omafinantseeringu nõuet, mis tõi kaasa EAS-i tagasinõude

summas 157 720,14 eurot ja selle alusel täiteasja algatamise. Sellises seisus ettevõte ei suuda

müügi- ja turundustööga täismahus tegeleda. Kaebaja nõukogu liikmed on üritanud erinevate

ühingute ja isikutega pidevalt suhelda ja läbirääkimisi pidada, millest mitmed on siiski

vaibunud. Venemaaga seotud projektide osas on ebaedu põhjuseks ka kohaliku asjaajamise

eripärad, muude projektide osas on üldjoontes alati jäänud takistuseks kaebaja võimetus end

piisavalt hästi esitleda, sõita kohtumistele ja palgata professionaalseid nõustajaid. Toetuse

tagasinõudmisel tuleb kaebaja suhtes algatada pankrotimenetlus.

4) Kaebaja kahjum on sisuliselt tekkinud kogu omafinantseeringu osas, sest toetus kattis vaid

60% projekti kogukuludest ning muud käivet kaebajal ei olnud. Kaebaja 2008-2010

majandusaasta aruannetest nähtub, et kaebaja on projektis seatud eesmärke täitnud (2008. a

tehtud arendusväljaminekud, 2009. a rakendusuuringu „PLA tootmistehnoloogia arendamine“

läbiviimine tänu EAS-ilt saadud toetusele, 2010. a senise tegevuse jätkamine tähelepanuga

autoriõiguste kaitsmisel ning patentide avaldamisel, samuti võimaluste otsimine piloottehaste

rajamiseks). Väär on väide, et koostööd teadusasutustega ei ole toimunud, sest koostööd on

tehtud Turku Ülikooli, Borevski instituudi ja teistega, toimunud on lähetused. Kuna kaebaja ei

ole tootmisettevõte, ei ole asjakohane talle ette heita ressursisäästu, saasteheidet ja jäätmeteket

puudutavate eesmärkide mittetäitmist.

5) Vaidlustatud otsusest jääb ebaselgeks, kui palju raha on EAS kaebajale eraldanud ja kui

palju tagasi nõudnud. Vaidlustatud otsus rikub õiguspärase ootuse põhimõtet, äramuutva

3-14-52660

5(11)

haldusakti andmise võimalus ei olnud kaebajale ettenähtav. Tagasinõue ei vasta

proportsionaalsuse põhimõttele.

5. EAS vaidles kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata.

1) Otsus sisaldab põhjendusi, miks vastustaja leidis, et projekti eesmärke ei ole täidetud. Iga

toetust saanud projekt peab panustama meetme eesmärkide saavutamisse. Ühegi projekti juures

ei saa olla oluline üksnes tegevuste elluviimine, oluline on eesmärkide saavutamine. Isegi juhul,

kui kõik tegevused on ellu viidud, ei saa projekti pidada edukalt elluviiduks, kui projekti

eesmärgid on saavutamata. Projekti eesmärgid on toetuse saajale haldusakti kõrvaltingimusena

siduvad. Eesmärgi saavutamata jätmisel ei saa asuda seisukohale, et toetust kasutati

eesmärgipärastel tingimustel. Projektis kavandatud tegevused tuleb ellu viia projekti

abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projekti mõju, nt käibe-eesmärkide saavutamine, võib saabuda

ka hiljem. Praegusel juhul oli vastustaja vaidlustatud otsuse tegemisel 4 aastat peale projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemist veendunud, et projekti mõju ei saabu. Kaebaja ei ole

tõendanud, et projekti mõju ja tulemus on saavutatud. Ka kaebaja 2013. a majandusaasta

aruandest nähtub, et majandustegevust ei ole toimunud.

2) Arendustegevuse rahastamise tulemusel saab valmida tehnoloogia, mille kasutamisega

kaasneb ressursisääst ning jäätmete ja saaste vähenemine. Taotluses märgitud käibenäitajad on

toetuse saajale haldusakti kõrvaltingimusena siduvad. Vastustaja ei nõua käibeprognoosi täpset

täitmist, kuid olukorras, kus toetuse saajal puudub majandustegevus, ei saa rääkida projektis

läbiviidud tegevuste tulemusena müügitulu saavutamisest. Taotluse rahuldamisel võeti aluseks

taotluses toodud käibenäitajad.

3) Meetme üheks eesmärgiks on tööstusomandi õiguskaitsetaotluste arvu kasv. Kuna projekti

tegevused pidid olema ellu viidud projekti abikõlblikkuse perioodil, oli kaebajal kohustus

taotleda sel perioodil tehnoloogilistele lahendustele õiguskaitset. Kaebaja ise seadis taotluses

eesmärgiks patentide saamise. Kolm patenditaotlust (P200700020, P200700053, P200800009)

on lõpetatud kaebajast olenevatel põhjustel (kaebaja ei tasunud vajalikke tasusid).

Patenditaotluse P200900073 taotluse esitas kaebaja 22.09.2009, tegu on tagasi võetud,

tagasivõetuks loetud või tagasi lükatud taotlusega. Sama taotluse esitas kolmas isik Springhill

S.A 22.09.2010, seega vahetult pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu (31.05.2010).

Kuna registritest nähtuvalt on kõik patenditaotlused loetud tagasivõetuks, ei kuulu kaebajale

ühtki juriidiliselt kaitstavat õigust ühelegi tehnoloogilisele lahendusele. Sellist intellektuaalset

omandit ei ole võimalik ka kommertsialiseerida. Intellektuaalse omandi õiguste kaitseta jätmine

on olnud kaebaja teadlik tegevus. Kuna õiguskaitset leiutisele ei ole ja kaebaja ei saa oma

tehnoloogilisi lahendusi litsentsida, ei saa arvesse võtta kaebaja viiteid koostööotsingutele.

4) 2011. ja 2012. a majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei ole kaebaja tegevus majanduslikult

jätkusuutlik. Kaebaja kasutas toetust mittesihipäraselt panga ees võlgnevuse tasumiseks,

mistõttu tegi EAS 20.01.2011 toetuse osalise tagasinõude otsuse ja algatas 08.03.2012

täitemenetluse. Väited EAS-i põhjustatud majandusraskustest on alusetud, sest ka enne

täitemenetlust oli kaebajal rahalisi raskusi ja tema suhtes oli algatatud teine täitemenetlus.

Investori loobumine oli kaebaja äririsk ja seda ei saa arvesse võtta. Kaebaja viide kahjumi

tekkimise asjaoludele kinnitab, et projekti omafinantseeringu suutlikkus oli nõrk.

Omafinantseeringu tagamine on toetuse andmise üks tingimusi. Koostööd ülikooliga ei saa

tõendada lähetusaruandega, mille koostab toetuse saaja ise.

6. Halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja taotleb EAS-i 01.08.2014 otsuse

tühistamist. Tallinna Halduskohus leidis 30.01.2015 määruses, et vaide esitamise tähtaja

ületamiseks esinesid mõjuvad põhjused, mistõttu lõpetas EAS vaidemenetluse õigusvastaselt

vaide läbi vaatamata jätmisega, ning kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus.

3-14-52660

6(11)

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.12.2015 otsusega Nordbiochem OÜ kaebuse.

1) Vaidlustatud otsusest ei selgu, milles seisneb kaebajale süüks pandav rikkumine. Vastustaja

märkis otsuses, et eksperdi hinnangu kohaselt on projektiga arendatud valdkondlikku teadust

ning loodud uusi teadmisi edasisteks arendustöödeks. Vastustaja leidis, et projekti raames viis

kaebaja planeeritud tegevused ellu ning täitis seatud eesmärkidest osaliselt esimesed kolm

eesmärki. Otsusest ei selgu, millises osas on eesmärgid saavutamata. Kohtule kirjalikult esitatud

täiendavates seisukohtades märkis vastustaja, et tehnoloogia väljatöötamise tulemuste

saavutamises vaidlust ei ole (p 5). Seega saab järeldada, et kaebaja on täitnud kõik projekti

eesmärkideks olnud tehnoloogiale seatud parameetrid, s.o projekti kolm eesmärki: tööstusliku

tehnoloogia loomine PLA tootmiseks, kasutatavate piimhappe polümeeride sünteesimeetodite

kirjeldamine ja vastavate eelkatsete teostamine laborimahtudes, oligomeeride, laktiidi ja PLA

sünteesil projektis näidatud selektiivsuse taseme, konversiooniastme ja katalüsaatori kestuse

saavutamine. See kinnitab kaebuse väidet haldusakti põhjenduste üldsõnalisusest. Toetuse

saamise tingimuste ja kaebaja poolt tegelikkuses saavutatud tulemuste kohta selgelt ja üheselt

arusaadavalt andmete esitamata jätmine vaidlustatud otsuses tingib ebaselguse, millistele

tegelikele asjaoludele tuginevalt jõudis EAS otsuses toodud lõppjäreldustele.

2) Meetme määruse § 12 sätestab nõuded taotlusele ning selle sätte 1. lõike kohaselt peab

taotluses sisalduv projekt vastama meetme eesmärkidele või nii meetme kui ka riiklike teadus-

ja arendustegevuse programmide eesmärkidele. Seega viiakse meetme eesmärke ellu igas

konkreetses taotluses sisalduva projekti eesmärkide kaudu. On ilmselge, et iga konkreetse

projektiga, millele toetuse saamiseks esitatud taotlus on rahuldatud, ei viida ellu kogu laia

spektrit meetme määruse eesmärkidest. Vaidlustatud otsuses on muu hulgas heidetud ette

järgmist: „Ettevõtjate käive ega ka kõrge lisandväärtusega ja keskkonnasäästlike toodete ning

teenuste osakaal ettevõtjate käibes ei ole suurenenud. /.../ Samuti on eesmärk täitmata

ressursisäästu ning saasteheite ning jäätmetekke osas“. Otsusest ei selgu, millised projekti

eesmärgid on seeläbi täitmata.

3) Esitatud projekti kohaselt oli selle üheks eesmärgiks tehnoloogilistele lahendustele

intellektuaalse omandi õiguste (peamiselt patendid) saamine. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei

ole tehnoloogiliste lahenduste tulemina saavutatud patente, mistõttu ei ole projekt täitnud oma

eesmärke. Otsusest ei selgu patentide kui intellektuaalse omandi õiguskaitse puudumise tõttu

projekti eesmärkide tervikuna täitmata jäämine.

4) Kohus ei saa üldjuhul asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste

alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel märkinud. Vaidlustatud

haldusakti rikkumised on niivõrd tõsised, et ei võimalda haldusakti õiguspärasuse sisulist

kontrollimist. Ülaltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks peatuda kaebuse teistel väidetel ja

vastustaja vastuväidetel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. EAS palub apellatsioonkaebuses (täiendatud 13.10.2016) halduskohtu otsus tühistada ja

teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

1) Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 ning

järeldanud, et tagasinõude otsus on põhjendamata. Vaidlustatud haldusaktis sisalduvad

peamised põhjendused ja kaalutlused haldusakti andmise kohta ning haldusakt on õiguspärane.

Väär on halduskohtu järeldus, et vaidlustatud otsusest ei selgu, milles konkreetselt seisneb

kaebajale süüks pandav rikkumine tema tegevuses. Otsusest nähtub üheselt, et kaebaja ei täitnud

projekti eesmärke ning rikkumine seisneb esmajoones müügikäibe saavutamata jätmises ja

intellektuaalomandi õiguste kaitse puudumises. Nende eesmärkide täitmata jätmine on sedavõrd

3-14-52660

7(11)

oluliseks rikkumiseks, mis õigustab toetuse tervikuna tagasi nõudmist. EAS toetab ettevõtja

jätkusuutlikku

tegevust

ja

tulemuste

kestlikkust.

Müügikäibe

saavutamine

ja

intellektuaalomandi kasutuselevõtt toetavad otseselt meetme määruse § 2 p-des 1, 2 ja 4

sätestatud meetme eesmärke. Kuna kaebaja ei ole saavutanud müügikäivet (2010, 2011 ja 2012

majandusaasta käive oli 0 eurot) ega ole võtnud kasutusele intellektuaalomandit, ei ole meetme

eesmärgid täidetud. Kohus hindas vääralt tõendeid müügikäibe näitajate kohta. Need tõendid

kinnitavad eesmärgi täitmata jätmist.

2) Vastustaja ei ole möönnud, et projekti eesmärgid on saavutatud. Lausest „tehnoloogia

väljatöötamise tulemuste saavutamises vaidlust ei ole“ järeldas kohus vääralt, et projekti

eesmärgid on saavutatud. Tuleb eristada projekti tegevusi ja tulemusi. Tulemustest on

olulisimad ettevõtja jätkusuutlikkust iseloomustavad näitajad (müügikäive, sh ekspordikäive ja

tehnoloogia kasutuselevõtt, st uue tehnoloogia müük). EAS on tagasinõude otsuses eristanud

projekti tegevusi ja tulemusi. Tegevuste elluviimist on kinnitanud eksperdi hinnang, millele on

tagasinõude otsuses viidatud. Projekti eesmärke ei ole saavutatud aga seetõttu, et projekti

tegevusel puudub oodatav mõju.

3) EAS on vaidlustatud otsuses rikkumist põhjendanud. Otsuses on toodud ettevõtja

majandusnäitajad ja seosed eesmärkide saavutamisega, näidatud on prognoositud müügitulu ja

tegelikkuses saavutamata jäänud müügitulu. Nõustuda ei saa hinnanguga, et iga projektiga,

millele toetuse saamiseks esitatud taotlus on rahuldatud, ei viida ellu kogu laia spektrit meetme

määruse eesmärkidest. Konkreetne projekt ei oleks saanud toetust, kui ta ei panustaks

kõikidesse meetme eesmärkidesse. Meetmes rahastatakse arendustegevusi, mille tulemusel

valmib tehnoloogia, mis võimaldab teha tooteid või tehnoloogiaid, mis edaspidi vähendavad

ressursside säästmist (väiksem materjalide kulu), tekib vähem jäätmeid ja saastet. Seega oleks

ka konkreetse projekti tulemusena pidanud kasvama ressursisääst, vähenema saasteheide ning

jäätmeteke. Need meetme eesmärgid ei ole sõnastatud projekti eesmärkidena, kuid projekt

panustab oma mõju kaudu ka nimetatud meetme eesmärkidesse.

4) Vaidlustatud otsuses ei leitud, et üksnes patentide puudumine tõi kaasa projekti eesmärkide

tervikuna täitmata jätmise. Otsuses on sõnaselgelt välja toodud, et projekti mõju ettevõttele

väljendub käibe kaudu ning seega tuleneb eesmärkide tervikuna täitmata jätmine projekti mõju

(käibenäitajate kaudu) ja patentide puudumisest.

5) Toetuse tagasinõudmise aluseks on STS § 26 lg 2 p 7, sest toetuse saaja ei ole täitnud talle

STS-ga või selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi. Mistahes toetuse taotluse

rahuldamise otsus on antud kõrvaltingimustega, sh on üheks tingimuseks täita projektist

tulenevad eesmärgid. Taotleja määratletud ja EAS-i heakskiidu saanud projekti eesmärgid

muutuvad toetuse saamisel toetuse saajale siduvaks. Projekti eesmärgid peavad panustama

meetme eesmärkidesse, mis omakorda tulenevad Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahelisest

kokkuleppest – rakenduskavast. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimine panustab

arendusvõimekuse

ja

tootlikkuse

kasvu

eesmärki.

Juba

projektide

valimisel

hindamiskriteeriumide alusel on oluline valida välja need projektid, mis enim panustavad

meetme eesmärkidesse ja nende kaudu Eesti riigi üldisematesse majanduslikesse huvidesse ja

ühiskonna arendamisse. Projektide hindamisel on oluliseks faktoriks projekti mõju

saavutamine, selle osakaal on 50% koondhindest. Lisaks on hindamisel üheks

alamkriteeriumiks projekti tulemuste rakendamise võimalikkus, mis on oluline, hindamaks

projekti võimalikku tulevast mõju kogu Eesti majandusele. Ilma müügikäibeta ei ole võimalik

lugeda projekti eesmärke täidetuks isegi osaliselt, sest projekti eesmärkide täitmine eeldab

jätkusuutliku ja uuenduslikku tehnoloogiat müüva ettevõtja teket. Käibenäitajad ja

intellektuaalomandi kasutusele võtmata jätmine on mõõdikud, mille pinnalt on EAS hinnanud,

et projekt ei ole saavutanud oma eesmärke.

3-14-52660

8(11)

6) Tagasinõude otsuse peamine etteheide kaebajale on see, et projekti elluviimisega ei ole

saabunud mõju Eesti majandusele, kuna kaebaja ärimudel – kaitsta väljatöötatud tehnoloogia

patentidega ja hakata tehnoloogiat litsentsilepingute alusel kasutusse andma – ei realiseerunud

kaebajast tulenevatel põhjustel. Eesti riigi huvi on panustada vaid projektidesse, mis mõjutavad

Eesti majandust positiivselt, mitte projektidesse, kus tehakse tegevused (arendatakse

tehnoloogia), kuid tehnoloogiat turule ei viida.

7) Vastuseks Nordbiochem OÜ seisukohtadele märgib vastustaja, et nn protsendi alusel

tagasinõudeid (määruse nr 278 § 11¹ ja § 11²) kohaldatakse üksnes rikkumiste puhul, kus

tekitatud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või on selle hindamine ebamõistlikult aja- või

ressursimahukas. Perioodil 2001-2013 puudusid rakendussätted, mis sätestanuks piirsumma,

millest väiksemat summat tagasi ei nõuta. Vastustaja ei ole tuginenud puhastulu teenimisele,

mis omab tähtsust projektides, mis ei puuduta riigiabi. Kõnealuses meetmes antakse

ettevõtjatele üksnes riigiabi.

8) Vastustaja soovib esitada tõendid selle kohta, et toetuse saajale tagati enne otsuse tegemist

ärakuulamisõigus (koopia EAS-i kirjast ja ümbrikust, millel on märked hoiutähtaja möödumisel

kirja tagastamisest EAS-ile, samuti AS Eesti Post e-kiri nimetatud saadetise liikumisest).

Toetuse saaja väitis alles halduskohtu kohtuistungil, et tal ei olnud võimalik oma arvamust ja

vastuväiteid esitada, kuna EAS ei teavitanud teda otsuse kavatsusest. Esitatud tõendid näitavad,

et kiri oli toetuse saajale tema juriidilisel aadressil kätte toimetatud. Viide sellele kirjale sisaldus

ka vaidlustatud tagasinõude otsuses.

9. Nordbiochem OÜ palub vastuses (täiendatud 19.10.2016) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes kõigi varasemate seisukohtade juurde.

1) Projektis nimetatud tegevus oli teadustegevus. Projektis nimetatud eesmärkide näol oli tegu

püstitatud hüpoteesidega. Arvestades teadustegevuse olemust, oli projekti kui teadustegevuse

eesmärgiks nii hüpoteesi kinnitamine kui ümber lükkamine, seega on eesmärk saavutatud

sellest sõltumata, kas hüpotees leiab kinnitust või mitte. Vastustaja ei lähtunud eesmärgi

saavutamise määratlemisel hüpoteesile omasest tähendusest. Projekti eesmärgid olid

saavutatud. Projekti eesmärgid tuleks lugeda saavutatuks isegi siis, kui projektis toodud

eesmärkide (hüpoteesi) saavutamine oleks negatiivne. Teadustegevuse projektile toetuse

andmise tegelik eesmärk on toetada projektis piiritletud teadustegevuse läbiviimist. Kui toetust

on kasutatud sellise tegevuse rahastamiseks, on meetme ehk teadus- ja arendustegevuse projekti

toetamise eesmärk saavutatud. EAS ei ole vastupidist tõendanud. Kuna kaebaja lähtus oma

tegevuses mh teaduslikkuse kriteeriumitest ning EAS oli sellest teadlik, oli EAS-ile algusest

peale teada, et projekti raames tegeleb kaebaja teadus-, mitte rakendusuuringutega ning

sisuliselt oli EAS sellega nõustunud.

2) Tulu mittesaamine ei saa olla tagasinõudmise aluseks. Vastupidi, STS § 26 lg 2 p 8

võimaldab toetuse tagasi nõuda, kui toetuse saaja on tulu teeninud. Kui meetme määrus on STS-

iga vastuolus, tuleb kohaldada STS-i.

3) Meetme määruse §-s 2 nimetatud eesmärgid ei ole toetuse saaja suhtes kohalduvad

kohustused. See säte määratleb toetuse andja tegevuse eesmärgi ja on seega toetuse andja

kohustuseks, kuid ei mõjuta kuidagi toetuse saaja kohustusi. Samas on kaebaja tegelikkuses ka

selles sättes nimetatud eesmärgi saavutanud. Nordbiochem OÜ suhtes saaks põhimõtteliselt

kohalduda üksnes meetme määruse §-st 2 tulenev protsessieesmärk, mille kaebaja on täitnud –

ta on loonud uusi konkurentsivõimelisi tehnoloogiaid. Sellest sättest tulenevat tulemuse

eesmärgi saavutamist ei saa kaebajalt teadustegevusega tegelemise tõttu igal juhul nõuda.

Kaebaja ei saa vastutada mõju eest, mida saavutatud protsessi eesmärk omab järgneva meetme

eesmärkidele.

3-14-52660

9(11)

4) Vastustaja on valesti tuginenud õiguslikule alusele, põhjendades tagasinõude otsust

sellega, et kaebaja ei saanud projekti tulemusena tulu ega saavutanud meetme määruse § 40 lg-

st 2 tulenevat meetme eesmärki. See aga ei näita, et kaebaja ei oleks kasutanud toetust

ettenähtud tingimustel ehk viinud projekti nõuetekohaselt ellu. Seega ei ole täidetud STS § 22

p 2 ja meetme määruse § 23 p-de 2 ja 4 kohaldamise eeldused. Otsuses sisaldub küll viide STS

§ 26 lg-le 1 ning määruse nr 278 § 10 lg-le 1, kuid nende kohaldamist ei ole otsuses üldse

põhjendatud. Seega on otsus olulises osas motiveerimata.

5) EAS peab tuvastama, kas toetuse saaja tegevuse/tegevusetuse tõttu on talle tekkinud kahju.

Kogu toetuse tagasinõudmine ei ole põhjendatud, sest väidetava rikkumise tagajärjel tekkinud

kahju suurus ei saa vastata kogu toetuse suurusele. Maksimaalne kahju suurus jääks tõenäoliselt

alla STS § 26 lg 6 alusel kehtestatud miinimumsumma, mis võimaldaks tagasinõude otsuse jätta

tegemata.

6) Kaebaja on esitanud mitmeid patenditaotlusi, millele on omistatud A1 kategooria. Kõigi

tehtud uuringute tulemusel lõi kaebaja uue ja majanduslikult efektiivse lahenduse, mis ei olnud

naftahindade järsu languse tõttu siiani konkurentsivõimeline. Tulenevalt polüetüleeni

aktsiisitõusust, võib kaebaja lahendus saavutada turueelise, millega kaebaja praegu ka tegeleb.

Kaebaja on sõlminud mitmeid koostööleppeid ja eelkokkuleppeid nii äriühingute kui

ülikooliga. Isegi kui leida, et kõik eesmärgid ei ole saavutatud, ei saa asuda seisukohale, et kõik

eesmärgid on saavutamata. EAS on oma tegevusega raskendanud kaebaja turustustegevust ega

ole tulnud vastu ühelegi ajatamise ettepanekule.

7) Taotlus tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest need ei oma asja

lahendamisel tähtsust ning neist ei nähtu, kes, kus ja millal vastava kirja vastu võttis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus rahuldab EAS-i taotluse täiendavate tõendite võtmiseks asja materjalide

juurde. HKMS § 198 lg 2 p 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid mh juhul, kui tõendile ei

saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel. Vastustaja on põhistanud, miks ta kõnealuseid

dokumente varem ei esitanud. Esitatud dokumendid lükkavad ringkonnakohtu hinnangul ümber

kaebaja poolt halduskohtu istungil esitatud väite ärakuulamisõiguse tagamata jätmisest, sest

nendest nähtuvalt on tähitult Nordbiochem OÜ-le saadetud kiri hoiutähtaja möödumisel

26.06.2014 EAS-ile tagastatud (kd II tl 151). Riigikohus on korduvalt rõhutanud juriidilise isiku

kohustust korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku

poolt ning selgitanud, et kui postiasutusel ei ole võimalik dokumenti üle anda, tuleb dokument

lugeda kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest (nt Riigikohtu

19.12.2007 lahend nr 3-3-1-75-07, p 15). Asjaolu, kas ja kellele on kiri seejärel uuesti kätte

toimetatud, ei kummuta tagantjärele eeldust kirja kättetoimetamisest juba esmakordse tähtkirja

kohta teate jätmisega. Küsimus ärakuulamisõiguse teostamisest ei oma praegusel juhul ka

määravat tähendust. Õige on vastustaja viide, et kõnealuse kirja olemasolule tugines EAS juba

tagasinõude otsuses (otsuse lk 3, viimane lõik) ning kohtule esitatud kaebuses

ärakuulamisõiguse tagamata jätmist ette ei heidetud.

11. Asjas on vaidlus kaebajale makstud toetuse tagasinõude otsuse õiguspärasuse üle. Kaebaja

leiab, et tagasinõude otsus ei olnud piisavalt põhjendatud ning otsuse tegemise eeldused on

täitmata, sest kaebaja oli kõik projekti eesmärgid täitnud. Halduskohus rahuldas kaebuse,

nõustudes kaebajaga, et tagasinõude otsus on olulises osas motiveerimata, ning leidis, et

seetõttu ei ole võimalik haldusakti õiguspärasust sisuliselt kontrollida. Ringkonnakohus leiab,

et halduskohtu menetluslik etteheide tagasinõude otsusele ei ole põhjendatud ning otsus ei ole

selliste motiveerimispuudustega, mis tooksid kaasa selle ebaselguse ja tühistamise. Kuna

3-14-52660

10(11)

pooled on saanud halduskohtule ja ringkonnakohtule esitada oma seisukohad ka tagasinõude

otsuse sisulise õiguspärasuse osas, on võimalik asi lahendada ilma seda halduskohtule uueks

otsustamiseks saatmata.

12. Otsuse põhjenduste kohaselt esineb määruse nr 278 § 10 lg 2 p-s 4 sätestatud alus toetuse

tagasinõudmiseks, sest kaebaja on rikkunud STS § 22 p-s 2, EAS-i 31.12.2008 toetuse andmise

otsuse p-s 2.1 ning meetme määruse § 23 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi. Otsuses on õigusliku

alusena nimetatud ka STS § 26 lg 2 p-i 7, mille kohaselt võib tagasinõudmise otsuse teha, kui

toetuse saaja ei ole täitnud talle STS-ga või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi.

Tagasinõude otsuses esitatud põhjendused võimaldavad aru saada, mis põhjustel otsus on

tehtud ja miks väljamakstud toetus tagasi nõutakse ning alusetu on kaebaja etteheide, et otsuses

puuduvad õigusliku aluse kohaldamise motiivid ja kaalutlused.

13. Määruse nr 278 § 10 lg 2 p 4 kohaselt võib otsustaja toetuse saajalt toetuse osaliselt või

täielikult tagasi nõuda, kui ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei

saavutata. STS § 22 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud kasutama toetust ettenähtud

tingimustel. Meetme määruse § 23 p-d 2 ja 4 sätestavad, et toetuse saaja on kohustatud viima

projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste

kohaselt ning kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega.

EAS-i 31.12.2008 otsusest tulenes toetuse saajale kohustus kasutada toetust taotluses ning

meetme määruses sätestatud tingimustel ning eesmärkidel (p 2.1). Ringkonnakohtu hinnangul

on tagasinõude otsuses piisavalt põhjendatud, miks on kaebaja vastustaja hinnangul neis sätetes

nimetatud kohustusi rikkunud, jättes täitmata projekti eesmärgid ning saavutamata planeeritud

käibe. Põhjendusi ei saa pidada üldsõnaliseks. Hinnates projekti eesmärkide täitmist, on

vastustaja kaebaja 2010-2012 majandusaasta aruannete põhjal tuvastanud, et neil aastatel oli

kaebaja käive 0 eurot ning osaühingu enda esitatud andmetel puudus osaühingul

majandustegevus ja tegevusala. Sellest järeldas vastustaja tagasinõude otsuses põhjendatult, et

toetusel ning projekti tegevusel puudub mõju kaebaja ettevõtlusele. Vastustaja on välja toonud

kaebaja prognoositud käibenumbrid ning võrrelnud neid tegelike käibenäitajatega. Samuti on

vastustaja välja toonud kaebaja poolt taotluses seatud eesmärgid ning hinnanud nende täitmist.

Ehkki vastustaja ei ole tagasinõude otsuses selgitanud, miks ta loeb esimesed kolm eesmärki

täidetuks osaliselt ja mitte täielikult, ei mõjuta see lõppkokkuvõttes vastustaja järeldust, et

kuivõrd tegevuste elluviimise järgselt ei ole projektil olnud ettevõtlusele käibe osas mõju ning

tehnoloogiliste lahenduste tulemiks ei ole patente seatud, ei ole projekt oma eesmärke täitnud

(otsuse lk 3, 1. ja 2. lõik).

14. Lisaks on otsuses piisavalt põhjendatud, miks ei ole projektiga täidetud meetme eesmärke,

mis on loetletud otsuse lk-l 2 ning mille järgimise kohustus tulenes EAS-i 31.12.2008 otsusest.

Meetme määruse § 2 lg 2 kohaselt on meetme eesmärgiks Eesti väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine läbi uute toodete, teenuste, tehnoloogiate,

tootearendusprotsesside arendamise või olemasolevate olulise täiustamise toetamise, mille

tulemusena

kasvab

ettevõtjate

käive

(sealhulgas

ekspordikäive),

suureneb

kõrge

lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate käibes, kasvab tööstusomandi

õiguskaitsetaotluste arv ja ekspordi sihtriikides patenditaotluste esitamise aktiivsus, kasvavad

ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniinvesteeringud, areneb ettevõtjate ja

teadusasutuste vaheline koostöö. Tagasinõude otsuses on põhjendatud, miks on need eesmärgid

täitmata (otsuse lk 3, 3. lõik). Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja käsitlusega sellest, et kuivõrd

kaebaja tegeles üksnes teadustegevusega, ei saa nimetatud tulemuseesmärgid talle kohalduda

või tegu on ainult EAS-ile kohalduvate kohustustega. Kaebaja ise esitas EAS-ile taotluse

rakendusuuringu läbiviimiseks, määratledes seal, et ettevõtte tuleviku kasum tekib litsentside

ja tehnoloogiate müügist (taotluse lk 3, p 1.1), nähes projekti tegevustena ette märkimisväärse

hulga tööpäevi projekti majandusliku mõju eelduste analüüsiks (taotluse lk 15, p 7), kirjeldades

3-14-52660

11(11)

projekti oodatavat majanduslikku mõju (taotluse lk 17) ning prognoosides rahalist tulemust

aastaks 2011 ja edasi (taotluse lk 18). Samuti hindas kaebaja taotluse lk-l 24, et tema

väljatöötatavate tehnoloogiliste lahenduste eesmärgiks on taastuvate ressursside kasutamine

ning vastavate lahenduste pakkumine keemiatööstusele. Taotlusest nähtuvalt on seega ka

kaebaja ise seadnud projektile konkreetseid ning meetme määruse eesmärkidega ühtivaid

tulemuseesmärke.

15. Kaebaja leiab, et taotluses seatud käibe-eesmärk ei saanud olla kaebajale siduv, sest tegu

oli prognoosiga. Tagasinõude otsusest nähtuvalt ei ole otsuse aluseks mitte prognoositud käibe

saavutamata jätmine iseenesest, vaid asjaolu, et käive puudus aastaid ning seega ei mõjutanud

projekt kaebaja käivet ei planeeritud ega ka väiksemas mahus. Ringkonnakohus ei nõustu ka

kaebaja etteheidetega seoses oma võimetusega tagada patentide saamine konkreetsel ajal. Ehkki

patentide saamise ajahetke kaebaja mõjutada ei saa, saab ta teha kõik endast oleneva patendi

saamiseks, eelkõige esitada vastava taotluse ning tasuda tasud. Tagasinõude otsuses on välja

toodud, et esitatud patenditaotlused on tagasi võetud, tagasivõetuks loetud või tagasi lükatud.

Kaebaja viitab lisaks kahe patenditaotluse esitamisele, mis nähtuvalt kohtu päringutest Euroopa

Patendiameti kodulehe infosüsteemi on aga samuti loetud tagasivõetuks. Kaebaja nimetatud

asjaolu, et üks taotlus on veel esitamata, ei muuda alusetuks vastustaja etteheidet seoses kaebaja

passiivsusega patentide taotlemisel. Kaebaja seadis ka ise taotluses eesmärgiks patentide

saamise ning selle eesmärgi saavutamiseks tulnuks tagada omalt poolt kõik võimalik, et

patendid saaks kaebaja nimele registreerida. Kaebaja väide, et taotlus oli sõnastatud ekslikult

ja tegelikult peeti silmas üksnes leiutise loomise eesmärki, ei ole selles kontekstis usutav. Seega

on vastustaja õigustatult tuginenud ka asjaolule, et kaebaja ei ole patente registreerinud.

16. Alusetu on kaebaja projektiauditile tuginev etteheide seoses vastustaja sõnamurdlikkusega

olukorras, kus projektiaudit ning vastustaja märkused selle kohta on tehtud aastal 2010, kuid

kaebaja prognoosis majanduslikku tulemust alates aastast 2011. Lähtudes taotlusest, ei

pidanudki vastustaja eeldama, et kaebaja saavutab majandusliku tulemuslikkuse enne

prognoositud aastat. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et toetuse tagasinõudmise võimalus

ei olnud kaebajale ettenähtav, sest EAS-i 31.12.2008 otsuses sisaldus viide toetuse

tagasinõudmise võimalusele. Samuti sisalduvad otsuses kaalutlused, miks on toetuse

tagasinõudmine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja väited

EAS-i põhjustatud majandusraskustest on alusetud.

17. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab

Nordbiochem OÜ kaebuse rahuldamata. HKMS§ 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on

taotlenud menetluskulude jätmist kaebaja kanda ning esitanud apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud 15 euro suuruse riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. Seega jääb kaebaja

kanda ka vastustaja tasutud 15 euro suurune riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets