3-15-1442/51 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1442

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla toimingutega

tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tõendite väljanõudmiseks ja asjas istungi

korraldamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28.

november 2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Pokras on kinnipeetav Viru Vanglas. Tema kambris teostati 10. veebruaril 2015

läbiotsimine. Samuti viidi ta 22. veebruaril 2015 duši alla ajal, mil tal oli pooleli

apellatsioonkaebuse koostamine.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas A. Pokras kaebuse, milles palus hüvitada talle

tekitatud varaline ja mittevaraline kahju, kokku 8025 eurot. Kahju tekitati talle sellega, et

läbiotsimise käigus kadusid 10. veebruaril 2015 tema kambrist ära raamatukogust võetud

ajalehed. Samuti aeti 22. veebruaril 2015 ajal, mil ta oli duši all, kambris segamini tema poolt

seinale kinnitatud paberid, mida ta apellatsioonkaebuse koostamiseks kasutas.

3. Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Vanglaametnike õiendite kohaselt võeti 10. veebruaril 2015 läbiotsimise käigus ajalehed ära

põhjusel, et nende kogus oli ebamõistlik ja need olid juba vanad ning raskendavad kambri

läbiotsimist. Kohtul pole alust neis väidetes kahelda.

3.2. Seda, et läbiotsimise käigus lõhuti kaebaja jalatsid, vanglaametnikud eitavad ning kohtul

pole alust nende kinnituses kahelda.

3.3. Viru Vangla kodukorra p 1.12.17 keelab kleepida või kinnitada kambri ehitus- ja

sisustuselementidele või muule vangla varale fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid,

katteid ja muid sarnaseid esemeid ning kasutada neid nii, et need takistavad visuaalset

järelevalvet. Kaebaja on vanglale esitatud hüvitisenõudes ise tunnistanud, et dokumendid olid

kirjamarkidest kleeppaberiga seina külge kinnitatud. Kuna selline tegevus oli keelatud, ei saa

vanglale ette heita, et dokumendid keelatud kohast eemaldati ja suvalises järjestuses lauale

hunnikusse asetati.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. A. Pokrase apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus osas ja uue otsusega kaebus

rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

4.1. Halduskohus tugines vaid vangla seisukohtadele.

4.2. Ei ole reguleeritud, kui palju ja kui vanu ajalehti võib kinnipeetav lugeda. Need ei seganud

läbiotsimist, kuna puutumata jäeti mitu pakki kohtudokumente.

4.3. Kaebaja saab kartseris harva ajalehti, mistõttu need olid tema jaoks samaväärsed uute

ajalehtedega.

4.4. Koos ajalehtedega võeti kaebajalt ära kolm õpikut.

4.5. Ametnikud rebisid tahtlikult puruks ja ajasid segamini kohtudokumente, kuna kaebaja on

nende peale kaevanud.

4.6. Läbiotsimise käigus rikuti kaebaja jalatsid, need hakkasid hiljem vett läbi laskma ja kaebaja

haigestus. Uusi jalatseid kaebajale ei võimaldata.

4.7. Inspektor-kontaktisikud keelduvad kaebajale dokumentide tõlkimisest.

5. Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Seoses ajalehtede äravõtmisega on vastustaja selgitanud, et ajalehti oli kaebaja kambris

ebamõistlikus koguses, mis takistas visuaalset järelevalvet kambris. See selgitus on piisav,

kinnitamaks seda, et ajalehtede äravõtmine oli õiguspärane. Vastustaja on osundanud ka Viru

Vangla kodukorra regulatsioonile (p 1.12.17), mille järgi on keelatud kasutada esemeid nii, et

need takistavad visuaalset järelevalvet.

8. Asjakohatu on märkus, et reguleerimata on, kui palju või kui vanu ajalehti võib kinnipeetav

kambris hoida. See sõltub konkreetsest olukorrast ning see ei peagi olema õigusaktis

reguleeritud, vaid otsustuse, kas ajalehed segavad kambris järelevalve teostamist, saab teha

vanglaametnik kaalutlusõiguse alusel. Vanglaametnike selgitustest nähtub, et ajalehti oli palju (vt

õiendid tl 25-28) ning ringkonnakohtul pole alust selles kahelda. Sama nähtub ka kaebaja

seisukohtadest – kui kõrvutada väited, et talt võeti ära kolme erineva väljaandja ajalehed (tl 21)

ning et need olid viimase kahe kuu jooksul välja antud (tl 89), jõuab järelduseni, et ilmselgelt oli

neid ajalehti väga suures koguses. Selge on, et sellises koguses ajalehed takistavad tõepoolest

vanglas visuaalse järelevalve teostamist.

9. Asjaolust, et kaebaja väitel ei võetud tema kambrist ära kohtudokumente, ei saa teha järeldust,

et järelikult ei seganud ka ajalehed kambris visuaalset järelevalvet. Vaidlust pole selles, et

ajalehed ei olnud kaebaja omad, vaid olid saadud vangla raamatukogust. Täiesti mõistlik ja

õiguspärane on see, et visuaalse järelevalve hõlbustamist alustab vangla nende esemete

eemaldamisest kambrist, mis ei kuulu kaebajale ja mille äravõtmisel ei tõusetu küsimust

omandiõiguse riivest. Seetõttu ei saa kohtudokumentide äravõtmata jätmisest teha kuidagi

järeldust, et ajalehed kambris visuaalset järelevalvet ei takistanud.

10. Väide, et kaebaja saab ajalehti harva, ei tingi toimingu õigusvastasust. Isegi kui uskuda, et

tõelevastav on kaebaja väide, et ta saab ajalehti kartseris 1 kord 2-3 nädala väitel, ei selgita see

ikkagi, miks on vajalik võtta kambrisse korraga kahe viimase kuu köidetud ajalehed ning seda

veel erinevatelt väljaandjatelt. Sellise ajalehtede laenutamisvõimaluse sageduse juures piisaks

oluliselt väiksemast kogusest.

11. Õpikute äravõtmise väide on tõendamata. Seda väidab üksnes kaebaja. Ükski tõend seda ei

kinnita ning asjaoludest ei nähtu ka võimalust, et olemas võiks olla mõni seda kinnitav tõend.

12. Samuti on tõendamata nii seinal ja trellidel rippunud dokumentide segiajamine või

puruksrebimine ning kaebaja jalanõude kahjustamine. Seda väidab üksnes kaebaja.

Vanglaametnike õiendites kinnitatakse vastupidist (tl 25-28). Ringkonnakohus ei näe, et selles

küsimuses oleks võimalik koguda täiendavaid tõendeid.

Samuti osundab ringkonnakohus, et paratamatult kaasneb seinal ja trellidel rippunud

paberilehtede mahavõtmisega ja nende lauale asetamisega see, et need ei pruugi olla kaebajale

meelepärases järjekorras. Kuid see ei tähenda, et paberid oleks sihilikult ning õigusvastaselt

segamini aetud.

13. Asjaolust, et kaebaja enda kinnitusel 2015. a novembris haigestus, ei saa teha järeldust, et 10.

veebruaril samal aastal toimunud läbiotsimise käigus lõhuti kaebaja jalanõud. Seega see fakt ei

tõenda kaebaja väidet jalanõude lõhkumise kohta. Vastavalt ei ole vajalik välja nõuda kaebaja

meditsiinikaarti.

14. Küsimus, kas kaebajale oleks tulnud võimaldada väidetavalt lõhutud jalanõude asemele

teised, väljub käesoleva vaidluse raamest, kuna kohustuslikus kohtueelses menetluses esitas

kaebaja vaid kahju hüvitamise nõuded.

15. Väide, et kaebajale ei tõlgitud kahju hüvitamise nõuete rahuldamata jätmise otsuseid vene

keelde, on esitatud alles kaebuses ning see ei ole praeguses kohtuvaidluses iseseisvaks vaidluse

esemeks, kuna kohtueelses menetluses käis vaidlus üksnes ajalehtede ja õpikute äravõtmise,

jalanõude kahjustamise ning seinalt võetud dokumentide segiajamise ja kahjustamise üle.

Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel väitel pikemalt peatuda.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Riigilõivu tasumisest oli kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.

17. Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Arvestades vaidluse iseloomu

ning kaalul olevate õigushüvede kaalukust on ilmselge, et asjas ei ole istungi korraldamine

vajalik, kuna see ei annaks asja lahendamisele juurde kvalitatiivset lisaväärtust. Seetõttu

lahendab ringkonnakohus asja halduskohtumenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 2 alusel kirjalikus

menetluses. Kirjalikus menetluses asja lahendamise kasuks räägib ka menetlusökonoomia

põhimõte, kuna istungi korraldamata jätmine aitab märgatavalt säästa asjas ringkonnakohtu

otsuseni jõudmise aega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene