2-16-112643/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27. oktoober 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-16-112643

Tsiviilasi

Creditreform Eesti OÜ hagi Anne Nikopensiuse

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

308,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Creditreform Eesti OÜ (rk 10887820; asukoht

Pirita

tee

20,

Tallinn),

lepinguline

esindaja:

Triin Reinmaa (e-post triin@rtce.ee)

kostja: Anne Nikopensius (ik XXX; elukoht XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Anne Nikopensiuselt Creditreform Eesti OÜ kasuks:

2.1. põhivõlg 190 eurot ja 19.09.2016 seisuga viivis 33,03 eurot;

2.2. viivis 20.09–27.10.2016 eest 1,44 eurot;

2.3. viivis tagastamata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras,

kuid mitte rohkem kui 8% aastas, alates 28.10.2016 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata käsitluskulu 55 eurot, 19.09.2016 seisuga viivise 10,43 eurot ning

TsMS § 367 alusel käsitluskulult arvestatava viivise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 77% kostja kanda ja

23% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Anne Nikopensiuselt riigilõivust 57,75 eurot ning õigusabikulust

53,90 eurot, kokku menetluskulu 111,65 eurot Creditreform Eesti OÜ kasuks.

8. Anne Nikopensiusel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

2/4

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. Tartu

Maakohtu

menetluses

on

Creditreform

Eesti

OÜ

(hageja)

hagi

Anne Nikopensiuse (kostja) vastu. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja laenu

190 eurot, käsitluskulu 55 eurot, viivise 43,46 eurot ning viivise tasumata laenult ja

käsitluskulult alates 20.09.2016 kuni nõude täitmiseni 8% aastas. Hagiavalduse järgi sõlmisid

Ferratum Estonia OÜ ja kostja 30.06.2014 sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu. Ferratum

Estonia OÜ väljastas kostjale laenu 250 eurot. Üldtingimuste p-de 6.1 ja 6.3 järgi kohustus

kostja laenu ja käsitluskulu 55 eurot tagastama 30 päeva pärast, hiljemalt 30.07.2014.

Intressis pooled kokku ei leppinud. Kostja oma kohustusi ei täitnud. 04.11.2014 algatas

hageja Ferratum Estonia OÜ soovil kostja suhtes inkassomenetluse, inkassomenetluse

algatamise tasu oli 35,60 eurot. Kostja tasus inkassomenetluses 95 eurot, mis arvestati

sissenõudmiskulu 35,60 eurot katteks ja 59,40 euro ulatuses laenusumma katteks. 01.01.2016

loovutas Ferratum Estonia OÜ nõude hagejale. Hageja on arvestanud viivist vastavalt

üldtingimuste p-le 8.2 aastas 8% alates 01.07.2014 (tlk 21-26).

13. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on

toimetatud kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel

25.09.2016 – aadressil Turu 19-49, Tartu võttis menetlusdokumendid vastu kostja poeg

Eeriko Eismel (tlk 51). Kohus andis hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva

määruse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

14. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata

jätmist ja menetluskulusid.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt

nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

3/4

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib

ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul,

kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete

vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise

olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda

suurem kui TsÜS § 86 lg 3 II lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste

kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et

mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 05.03.2014 määrus

kohtuasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).

Hagiavalduse järgi intressis krediidilepingu pooled kokku ei leppinud, kuid kostja oli

üldtingimuste p 6.1 alusel kohustatud koos laenusummaga tasuma ka laenu väljastamise ja

käsitlemise kulu (käsitluskulu) 55 eurot. Hageja viidatud üldtingimuste p 6.1 järgi oleneb

käsitluskulu suurus laenu suurusest ja tagastamise tähtajast; antud juhul oli 250 euro

suuruselt laenult käsitluskulu 55 eurot 30 päeva eest. Sõltumata sellest, kas käsitada

käsitluskulu intressina või mitte, tuleb seda igal juhul võtta arvesse krediidi kulukuse määra

arvestamisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 lg 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi

kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud

krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib

kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi

tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Arvestades laenusummat ja

nn käsitluskulu suurust, on antud laenu krediidi kulukuse määr vähemalt 987%. Krediidi

andmise ajal 30.06.2014 Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,24%. Seega ületab vaidlusaluse

lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 30 korda.

Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on

tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade

kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata, ning laenuleping on TsÜS § 86

lg 1 alusel tühine. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud

käsitluskulu 55 eurot.

Hageja on arvestanud viivist käsitluskulult ja tagastamata laenult alates 01.07.2014.

Hagiavalduse järgi tuli laen tagastada hiljemalt 30.07.2014 ning TsÜS § 86 lg 4

(laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) alusel oli kostjal õigus tagastada laen

samaks kuupäevaks ka tehingu tühisuse korral. Eespool leidis kohus, et käsitluskulu hagejal

lepingu tühisuse tõttu õigust nõuda ei ole. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates

31.07.2014 ning üksnes tagastamata laenusummalt. Arvestades eeltoodut ja tuginedes hageja

viivisearvestuse andmetele (tlk 23), on hageja viivisenõue 19.09.2016 seisuga põhjendamatu

10,43 euro ulatuses.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg (tagastamata laenusumma) 190 eurot,

viivis 19.09.2016 seisuga 33,03 eurot, viivis 20.09–27.10.2016 eest 1,44 eurot ning viivis

tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8%

aastas, alates 28.10.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Hagi on õiguslikult põhjendamatu ja

tuleb jätta rahuldamata käsitluskulu 55 eurot, viivise 10,43 eurot ning TsMS § 367 alusel

käsitluskulult arvestatava viivise osas.

4/4

15. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 77% kostja kanda ja 23% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

16. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu

220 eurot (lisandub käibemaks, mille hüvitamist hageja ei taotle). Arvestades hagihinda,

tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 75 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 57,75 eurot. Arvestades

nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 70 eurot (TsMS

§ 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 53,90 eurot.

Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 111,65 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik