3-15-2209/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

27.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2209

Haldusasi

Maarek Raimeti kaebus Tartu Vangla 24.07.2015. a

otsuse nr 6-5/154-5 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.03.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maarek Raimeti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Maarek Raimet

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Maarek Raimetile apellatsioonkaebusele lisatud Teie Mobiil

OÜ 02.02.2016. a vastus 1-l lehel.

2. Jätta Maarek Raimeti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 16.03.2016. a otsus resolutsiooni p 1 osas muutmata. Täiendada

halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 3, millega jätta Maarek Raimeti

menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) halduskohtus Eesti Vabariigi kanda.

3. Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 28.11.2016 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla paigutas 17.06.2015. a otsusega nr 6-5/154-4 M. Raimeti Tallinna Vangla

Maardu üksuse avavangla osakonda.

2. Tartu Vangla tunnistas 23.07.2015. a käskkirjaga nr 6-2/969 M. Raimeti süüdi Tartu Vangla

kodukorra p-de 7.1.2 ja 7.1.32 rikkumises ning karistas M. Raimetit kartserikaristusega 3

ööpäeva 6-kuulise katseajaga. Distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 29.06.2015 kella 13.05

ajal toimunud elukambri nr 262 läbiotsimisel leiti M. Raimetile väljastatud madratsisse tehtud

sisselõikest ca 4 m musta värvi nööri, 1 musta värvi mälupulk mahuga 8 GB,

2 microSDmälukaarti mahuga 2 GB, 1 microSD-mälukaart mahuga 8 GB ja

1 mälukaardilugeja.

3. Tartu Vangla tunnistas 24.07.2015. a otsusega nr 6-5/154-5 kehtetuks Tartu Vangla

17.06.2015. a otsuse nr 6-5/154-4 M. Raimeti avavanglasse ümberpaigutamiseks. Otsuse

põhjenduste kohaselt ei tohi avavanglasse ümberpaigutataval kinnipeetaval olla kehtivat

distsiplinaarkaristust sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest, aga kuna

M. Raimetile määrati 23.07.2015 distsiplinaarkaristus mälupulga, -kaartide ja -kaardilugeja

omamise eest, mis on kinnipeetavale vanglas keelatud, siis ei vastanud M. Raimet enam

justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (täitmisplaan) § 17 lg 2 p-s 1

toodud nõuetele ning seega ei olnud tema avavanglasse paigutamine lubatav.

4. Tartu Vangla jättis 12.08.2015. a otsusega nr 1-11/456-2 rahuldamata M. Raimeti vaide

Tartu Vangla 24.07.2015. a otsuse nr 6-5/154-5 peale.

5. M. Raimet esitas 01.09.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Tartu

Vangla 24.07.2015. a otsus nr 6-5/154-5. Kaebuse põhjendused:

Andmekandja võib olla sidepidamisvahend, kuid muutub selleks siis, kui sellel olev info on

personifitseeritud või on potentsiaalsel sidepidajal vahendid info muutmiseks. Kuna

andmekandjal oleva teabe muutmiseks kaebajal vahendid puudusid, siis ei saa äravõetud

mälupulka, -kaarte ja -kaardilugejat pidada sidepidamisvahendiks. Mälukaardi

kasutusotstarbele hinnangu andmiseks tuleks lähtuda asjas kogutud tõenditest, mis viitavad

asjaolule, et tegemist on televiisorist USB liidese kaudu filmide või seriaalide vaatamiseks

mõeldud tarvikuga. Eksitav on analoogia SIM-kaardiga, mis on sidevahendi ehk

mobiiltelefoni toimimiseks ja kasutamiseks vajalik tarvik. Ekslik on vangla tõlgendus, et

andmekandja ja sidevahendi puhul on tegemist sama keelukategooriaga esemetega.

6. Tartu Halduskohus jättis 16.03.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja tagastas kaebajale

tema poolt 17.02.2016 kohtule saadetud avalduse koos vastusega teabenõudele. Otsuse

põhjendused:

1) Asjas ei oma tähtsust, kas kaebajal olid võimalus ja vahendid andmekandjatel oleva teabe

muutmiseks või kas info oli personifitseeritud. Sidevahendite ühest mõistet siseriiklikust

seadusandlusest ei leia, kuid kõige laiemalt on sidevahendi mõiste avatud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 52 lg-s 2, milline loetelu ei ole ammendav, kuid on leidnud äramärkimist nii

hetkesidevahendid, mis võimaldavad vahetut sidet reaalajas, kui ka kõige kaudsemad

sidevahendid, nagu massimeediavahendid ja reklaam. Käesoleval ajal on

sidepidamisvõimalused oluliselt laienenud ning suur osa nendest on võrreldes andmekandjate

vahendusel info edastamisega eelisolukorras, kuna on oluliselt operatiivsemad, mis aga ei

välista, et alternatiivsete võimaluste kadumisel ei oleks andmekandja kasutatav

sidepidamisvahendina. Sellest tulenevalt ei saa andmekandja käsitlemist sidevahendina pidada

meelevaldseks ega õigusvastaseks.

2) Täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 1 sätestatud keeld ei sisalda üksnes sidepidamisvahendit, vaid

ka nende tarvikuid. Tarviku all mõistetakse üldjuhul mingi vahendi juurde kuuluvat detaili või

eraldiseisvat eset, mida vahendi tehnilised omadused lubavad kasutada. Mobiiltelefoni

tarvikuid määratlevates nimistutes leiab üldjuhul nimetamist ka mälukaart, seega kuulub

mälukaart mobiilitarvikute hulka ning need on laialdaselt kasutuses mitmetes elektroonilistes

seadmetes nagu digitaalkaamerad, mobiiltelefonid, sülearvutid, MP3-mängijad ja

mängukonsoolid, millest tulenevalt liigitub mälukaart sidepidamisvahendi tarvikuks.

3) Kaebaja ei ole vaidlustanud Tartu Vangla 23.07.2015. a käskkirja nr 6-2/969. Kuna

kaebajal oli kehtiv distsiplinaarkaristus, siis oli vastustajal õiguslik alus tunnistada kaebaja

2

avavanglasse paigutamise otsus kehtetuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. M. Raimet esitas 14.04.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 16.03.2016. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

Kaebaja palub täiendava tõendina asja juurde võtta Teie Mobiil OÜ 02.02.2016. a vastuse,

mis jäi asja materjalide hulgast välja halduskohtu 20.01.2016. a määruse valesti tõlgendamise

tõttu. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

Täitmisplaani tuleb tõlgendada koostoimes Tartu Vangla kodukorraga. Kohus on otsuses

läinud liigse üldistamise ja konteksti laiendamise teed. Vangla kontekstis saab lähtuda asjade

konkreetsest otstarbest ja sellest, millise hinnangu annab neile vangla kodukord. Kui vangla

kodukord ei käsitle andmekandjat ja selle lugejat sidevahendite tarvikuna, siis ei tohiks seda

teha ka ametnikud haldusaktides. Täitmisplaani koostamise ajal ei olnud telefonides

mälukaardipesasid ning tarvikutena peeti silmas ainult laadijaid ja SIM-kaarte. Tänaseks on

kaebaja avavanglas viibinud üle 5 kuu, ta töötab väljaspool vanglat ning tal puuduvad

probleemid distsipliiniga.

8. Tartu Vangla esitas 28.06.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.03.2016. a otsus muutmata. Vastuse

põhjendused:

Vaidluse juures on oluline kaebajalt äravõetud esemete kasutamisvõimalused. Andmekandja

on üldistav nimetaja ning sidepidamisvahend saab olla andmekandja alaliik. Seega saab ese

olla samaaegselt nii andmekandja kui ka sidepidamisvahendi tarvik, sõltuvalt sellest, milline

on tema kasutamisvõimalus. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, milline on kaebaja käitumine

avavanglas olnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Tartu Vangla 23.07.2015. a käskkirjaga

nr 62/969 (tl 25-26) tuvastati kaebaja poolt Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.32 rikkumine,

mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud andmekandja ja selle lugeja. Nimelt leiti elukambri

nr 262 läbiotsimise käigus kaebajale kuulunud madratsi seest mälupulk mahuga 8GB, kaks

mälukaarti Micro SD mahuga 2 GB, mälukaart Micro SD mahuga 8 GB ja mälukaardilugeja.

Eelviidatud käskkiri oli käesolevas haldusasjas vaidlustatud Tartu Vangla 24.07.2015. a otsuse

tegemise ajal kehtiv. Vaidlus on selle üle, kas Tartu Vangla võis 24.07.2015. a otsuse

tegemisel käsitleda läbiotsimisel leitud esemeid ka sidepidamisvahendite või nende

tarvikutena, kuigi Tartu Vangla 23.07.2015. a käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat Tartu

Vangla kodukorra punkti 7.1.32 rikkumises, mis seisneb andmekandja ja selle lugeja

omamises. Eeltoodust sõltub, kas vaidlustatud otsuse tegemisel oli asjassepuutuv

justiitsministri 25.03.2008. a määrusega nr 9 kehtestatud „Täitmisplaani“ (Täitmisplaan) § 17

lg 2 p 1, mille kohaselt peab avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber

paigutatav kinnipeetav vastama muu hulgas tingimusele, et tal ei ole kehtivat

distsiplinaarkaristust sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest.

11. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 3 alusel on vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 64¹

sätestatud keelatud esemete ja ainete loetelu. VSkE § 64¹ p 10 kohaselt on kinnipeetavale

vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid,

sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja

3

vastu võtta. Tartu Vangla kodukorra p 7.1 järgi on keelatud täiendavalt lisaks vangla

sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 64¹ sätestatud esemetele ja ainetele Tartu Vanglas viibivatele

kinnipeetavatele vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-le 2 vastavad järgmised esemed:

andmekandja ja selle lugeja, v.a paber (p 7.1.32). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles,

et kaebajalt leitud esemed on eelkõige Tartu Vangla kodukorra p 7.1.32 mõistes

andmekandjad, mitte VSkE § 641 p-s 10 loetletud sidepidamisvahendid. Seetõttu on Tartu

Vangla 23.07.2015. a käskkirjas õigesti viidatud vaid Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.32,

mitte aga VSkE § 641 p 10 rikkumisele. See ei välista samas andmekandjate käsitlemist ka

elektrooniliste või tehniliste sidepidamisvahendite tarvikutena, nagu ei ole välistatud ka

andmekandjate edasiandmine side pidamise eesmärgil. Halduskohus leiab õigesti, et tarviku

all mõistetakse üldjuhul mingi vahendi juurde kuuluvat detaili või eraldiseisvat eset, mida

vahendi tehnilised omadused lubavad kasutada, mistõttu on näiteks mälukaart tarvikuna

laialdaselt kasutuses mitmetes elektroonilistes seadmetes nagu digitaalkaamerad,

mobiiltelefonid, sülearvutid, mängukonsoolid jne.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja madratsist leitud esemete puhul seega lähtuda

üksnes nende ühest võimalikust kasutusvõimalusest. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas

tähtsust, kas kaebajal olid vahendid, et muuta või personifitseerida andmekandjal olevat

teavet, nagu kaebaja märgib. Kaebaja on leidnud, et Täitmisplaani koostamise ajal ei olnud

telefonides mälukaardipesasid ning tarvikutena peeti silmas ainult laadijaid või SIM-kaarte.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma nimetatu asjas tähtsust, kuna õigusaktide tõlgendused on

ajas muutuvad ja muutuvad ka koos tehnika arenguga. Ka ei oma käesolevas asjas tähtsust

see, et kaebajat karistati andmekandja ja selle lugeja keelatud omamise, mitte

sidepidamisvahendi tarviku keelatud omamise eest. Ringkonnakohus märgib, et VSkE ja

Tartu Vangla kodukord ei näe keelatud esemena ette konkreetselt sidepidamisvahendi tarvikut,

kuna viimased liigituvad valdavalt andmekandjate alla. See ei keela aga vanglal

sidepidamisvahendi tarviku kindlakstegemist Täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 kohaldamisel.

Kaebaja karistamine sellise andmekandja keelatud omamise eest, mis liigitub oma olemuselt

ka sidepidamisvahendi tarvikuks, on kaebaja Täitmisplaani § 17 lg 2 p-le 1 vastavuse

kontrollimiseks piisav. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja ei

vastanud Täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuetele. Eeltoodud järeldust ei väära ka

kaebaja väited enda käitumise kohta avavanglas.

13. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus M. Raimeti apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 16.03.2016. a otsuse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.

14. Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud Teie Mobiil OÜ 02.02.2016. a vastuse,

märkides, et see jäi asja materjalide hulgast välja halduskohtu 20.01.2016. a määruse valesti

tõlgendamise tõttu. Asja materjalidest nähtuvalt on sama vastuse halduskohus vaidlustatud

otsuse resolutsiooni p-i 2 kohaselt kaebajale tagastanud, kuna kaebaja saatis selle kohtule

mittetähtaegselt. Nimetatud osas ei ole kaebaja halduskohtu otsust apellatsioonkaebuses

sisuliselt vaidlustanud. HKMS § 182 lg 2 kohaselt apellatsioonimenetluses uute tõendite

esitamisel või uute tõendite kogumise taotlemisel tuleb märkida põhjendused, miks neid

tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. HKMS § 198 lg 3

kohaselt peab menetlusosaline uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhistama. Kui

põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi

tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahenduseks

(HKMS § 198 lg 2 ls 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja põhistanud

apellatsioonkaebuses esitatud taotlust võtta Teie Mobiil OÜ vastus asja materjalide juurde.

Ringkonnakohus ei pea eelnimetatud vastust asja õigemaks lahendamiseks ka vajalikuks.

Eeltoodut arvestades tagastab ringkonnakohus kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud

4

02.02.2016. a vastuse.

15. Kaebaja oli Tartu Halduskohtu 04.09.2015. a määrusega (tl 18-18p) vabastatud riigilõivu

(15 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja

on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta,

jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses selgitanud

menetluskulude jaotust esimese astme kohtus. Ringkonnakohus leiab, et esineva puuduse saab

kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse

resolutsiooni p-ga 3, millega jätab kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) halduskohtus

Eesti Vabariigi kanda.

16. Ringkonnakohus kaebajale menetlusabi andmist ei jätkanud, millest tulenevalt oli kaebaja

menetluskuluks apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv, 15 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist

taotlenud, siis jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

5