3-14-51307/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51307

Haldusasi

Aneli Šmigelskite kaebus Keskkonnaameti

27.05.2014. a otsuse nr V 13-7/14/12292-1

õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.02.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aneli Šmigelskite apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aneli Šmigelskite, esindaja

vandeadvokaadi abi Vitali Šipilov

Vastustaja Keskkonnaamet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid ja 09.03.2016

täiendavatele seisukohtadele lisatud dokumendid, mis puudutavad metsa väärtust.

2. Jätta Aneli Šmigelskite apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

19.02.2015. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 28.11.2016.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja Aneli Šmigelskite esitas Tartu Halduskohtu 19.02.2015. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 09.02.2016. a määrusega vaadata kaebaja

apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava

osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt

apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite

arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses,

kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus

järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja

dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline.

Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga

õigushüvesse (nt elu, tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud

(Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2014. a otsus nr 3-3-1-80-13).

Kaebaja taotleb vastustaja otsuse, millega peatati metsateatise nr 18076000113 menetlus,

õigusvastasuse tuvastamist ja metsateatise menetluse peatamise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist. Vaidlustatud otsuse kohaselt jäävad metsateatisega kavandatavad lageraied

Tudulinna vallas Aaroni maaüksuse eraldistel 5 ja 8 projekteeritava Pärnamäe lendorava

püsielupaiga Pärnamäe piiranguvööndi territooriumile. Kavandatud lageraied võivad oluliselt

mõjutada kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit ja lageraieid ei saa

püsielupaiga moodustamise käesolevas etapis lubada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole metsateatise menetluse peatamine väga suure kaaluga

õigushüve, kuna looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti

kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil,

kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus

nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti menetlus. Arvestades, et menetlus

peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse

tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise

otsuse tegemisest arvates, ei ole sellesse õigushüvesse intensiivselt sekkutud. Halduskohus

tuvastas õigesti, et metsateatise menetluse peatamise eeldused olid täidetud, s.t metsateatise

menetlus peatati õiguspäraselt. Keskkonnaministeeriumile esitatud ettepanek Pärnamäe

lendorava püsielupaiga piiride ja kaitsekorra muutmiseks ei ole antud vaidluses vaidluse

esemeks, vaid kaebaja on esitanud kaebuse ajendatult asjaolust, et tal ei lubatud soovitud

lageraiet temale kuuluval metsakinnistul teha ja see mõjutab tema majandustegevust.

Seega tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et antud juhul on metsateatise

menetluse peatamisel koos seadusest tulenevate piirangutega maaüksuse omanikule, tegemist

isiku õiguste väheolulise rikkumisega.

3. HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis,

kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Antud juhul ei

ole metsateatise menetluse peatamine iseenesest varaliselt hinnatav. Kaebaja väljatoodud

kahju on seotud asjaoluga, et kaebajal ei võimaldata soovitud lageraideid teha ja seetõttu jääb

tal ettevõtluses saama 12 483 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole metsateatise menetluse

peatamisega kaebajale kahju tekkinud, kuna lõplikku otsustust kaebaja omandis oleva

metsakinnistu kaitse alla võtmise või metsaga edasiste võimalike tegevuste kohta ei ole veel

tehtud. Seda, kas pärast kaitse alla võtmise või võtmata jätmise otsuse tegemist või

metsateatise menetlemise peatamisest 28 kuu möödumist, võimaldatakse kaebajal

metsateatise menetlus taasalgatada, ei oma ka antud vaidluse juures määravat tähtsust, sest

kaebaja vaidlustab otsust, millega peatati metsateatise menetlus. Asja materjalidest tuleneb, et

kaebaja ei ole kohtule tõendanud, milline kahju on talle metsateatise menetlemise

peatamisega tekkinud. Kuigi kaebaja väitel on talle tekkinud varaliselt hinnatav hüve suurem

kui 200 eurot, loeb ringkonnakohus käesoleva vaidluse siiski eeltoodule tuginedes väheolulise

rikkumisega seotud asjaks ja leiab, et lihtmenetluse kohaldamiseks on alused olemas.

4. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. A. Šmigelskite on taotlenud metsateatise

menetluse peatamise õigusvastasuse tuvastamist ja metsateatise menetluse peatamisega

tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu A. Šmigelskite

tuvastamis- ja hüvitamisnõue rahuldamisele, on õiged.

Keskkonnaameti 27.05.2014. a otsuses nr V 13-7/14/12292-1 (I kd, tl 44-45),

Keskkonnaameti vastuses kaebusele (I kd, tl 73-79), Tartu Halduskohtu 19.02.2015. a otsuses

(II kd, tl 12-19) ja Keskkonnaameti vastuses apellatsioonkaebusele (II kd, tl 46-53) on

ammendavalt selgitatud, miks A. Šmigelskite kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei ole

Keskkonnaameti 27.05.2014. a otsus nr V 13-7/14/12292-1 õigusvastane ja kaebaja

kahjunõue põhjendatud.

5. A. Šmigelskite apellatsioonkaebuses leitakse, et Keskkonnaameti 27.05.2014. a otsus

nr V 13-7/14/12292-1 on formaalselt õigusvastane, vastustaja tegi vaidlustatud otsuse

vastuvõtmisel kaalutlusvigu ja taotlus vaidlustatud otsusega tekitatud kahju hüvitamiseks on

põhjendatud. Lisaks soovib kaebaja LKS § 8 lg 6 kohaldamata jätmist vastuolu tõttu

Põhiseaduse (PS) §-ga 31 ja 32 koosmõjus §-ga 10.

Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata,

ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et

apellatsioonkaebuse väited vaidlustatud otsuse õigusvastasuse ja vastustaja kaalutlusvigade

kohta ei ole asjakohased käesoleva vaidluse vaidlusesemest tulenevalt, kuna vaidlus ei käi

kaitse alla võtmise menetluse õiguspärasuse üle. Lendorava kaitse alla võtmine toimub eraldi

menetluses, mille käigus on kaebajal võimalus esitada omapoolseid arvamusi. Kaebaja esitab

apellatsioonkaebuses vastuväiteid kaitse alla võtmise menetluse käigus välja selgitatud

asjaolude kohta, mis ei ole antud kaasuse objektiks. Antud asjas on esitatud metsateatise

menetluse peatamise vaidlustamiseks kaebus, mis ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu

poolt õigesti jäetud rahuldamata.

Keskkonnaameti 27.05.2014. a otsusega peatati metsateatise menetlemine kuni kaitse alla

võtmise küsimuste lahendamiseni, kuid mitte kauemaks, kui seaduses ettenähtud

maksimaalseks võimalikuks ajaks. Seetõttu ei ole otsuse mõju kaebajale väga koormav.

Tungiv avalik huvi võib üles kaaluda PS §-s 32 sätestatud omandi vaba kasutamisega seotu ja

põhiseadus lubab seaduses sätestatud juhtudel seada kitsendusi. Samuti ei saa nõustuda, et

konkreetsetele eraldistele taotletud lageraie metsateatise menetlemise peatamine piirab

kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega. Vastustaja on selgitanud, et PS § 53 koosmõjus §-ga 5

paneb riigile kohustuse keskkonnakaitsega seotud küsimuste seadusega reguleerimiseks

keskkonna hea seisundi tagamiseks ja selle alusel on sätestatud ka LKS § 8 lg 6.

Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et juhul kui tehakse kaitse alla

võtmise otsus, ei tähenda ka see veel kahju tekkimist, kuna kaebaja saab esitada LKS § 20 lg

1 alusel taotluse kinnisasja riigi poolt omandamiseks.

6. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid ja 09.03.2016

kaebaja esitatud täiendavad tõendid, kuna need puudutavad metsa väärust, mis ei ole antud

asjas aktuaalne.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1

alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi