3-16-1693/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1693

Haldusasi

Andrei Jelagini kaebus Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks perioodil 25. juuli

2012 kuni 25. aprill 2013

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23. augusti 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Jelagini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrei Jelagin

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Jelagini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. augusti

2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrei Jelagin esitas 17. juunil 2016 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse

(registreeritud 22. juunil 2016), milles nõudis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist

summas kuus eurot iga päeva eest perioodil 25. juuli 2012 kuni 25. aprill 2013.

Viru Vangla jättis 20. juuli 2016. a otsusega nr 6-16/85-2 A. Jelagini kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata.

2. A. Jelagin esitas 18. augustil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks

seonduvalt Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahjuga.

3. Tartu Halduskohtu 23. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati A. Jelagini

kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei

olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Määruse kohaselt tuleneb HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8

kinnipeetavale kahju hüvitamise nõude esitamisel kohustus enne kohtusse pöördumist läbida

kohustuslik kohtueelne menetlus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb

taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja

selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahju hüvitamise taotlus esitati

seetõttu, et kaebaja pidi viibima üksikkambris ja oli jäetud ilma võimalusest suhelda ja saada

osa jalutuskäikudest, ta pidi pidevalt taluma alandavaid läbiotsimisi ja tal puudus võimalus

helistada sugulastele ja lähedastele üks kord nädalas 10 minutit. Kahju hüvitamise taotluse

esitas kaebaja Viru Vanglale 16. juunil 2016. Kaebaja suhtes lõpetati julgeolekuabinõude

kohaldamine 25. aprilli 2013. a käskkirjaga nr 6-1/502-KP, mistõttu on kahju hüvitamise

taotluse esitamise ajaks möödunud üle kolme aasta. Viru Vangla leidis asjas, et kahju

hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg algas 25. aprillil 2013. Halduskohus nõustus vastustaja

seisukohaga kahju hüvitamise taotluse mittetähtaegsuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. A. Jelagin esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 2016. a määruse

resolutsiooni p 1 tühistada. Kaebaja on seisukohal, et on kohtueelse menetluse nõuetekohaselt

läbinud. Määruse tulemina on kaebajale keelatud kohtulik arutamine. Kaebaja mainib, et

saaks kaebuses esinevad puudused kõrvaldada, kui talle antaks selleks täiendavalt aega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 23. augusti 2016. a määruses esitatud

põhjenduste ja järeldustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja

halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

7. Kaebaja pidi talle väidetavast kahju tekkimisest aru saama hiljemalt siis, kui tema suhtes

lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, st 25. aprillil 2013 (vrd Riigikohtu

halduskolleegiumi 15. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-20-15, p-d 11–13). Seega oli

ajahetkel, mil kaebaja pöördus vangla poole vastavasisulise kahju hüvitamise taotlusega,

RVastS § 17 lg-st 3 tulenev kolmeaastane taotluse esitamiseks mõeldud tähtaeg möödunud.

Seetõttu on õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt kohustuslikku

kohtueelset menetlust läbinud, sest nõuetekohasuse üheks eelduseks on ka seaduses sätestatud

tähtaegadest kinnipidamine, mida kaebaja antud juhul teinud ei ole. Kuna kahju hüvitamise

taotlus on haldusorganile esitatud mittetähtaegselt, ei saa halduskohus kaebusele sisulist

hinnangut anda. Samas ei tähenda see põhjendamatut õigust asja kohtulikule arutamisele

piiramist, sest kaebetähtaegade eesmärk on teenida ka õigusrahu ning mitte ükski isik ei saa

eeldada, et ta saab oma õiguste kaitseks kohtusse või vaideorgani poole pöörduda piiramatu

ajaperioodi jooksul ning jättes tähelepanuta seadusest tulenevaid piiranguid. Kuna esineb alus

kaebuse tagastamiseks, ei ole kaebajal võimalik kõrvaldada ka väidetavaid sisulisi puudusi,

mis kaebuses esineda võivad.

8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb A. Jelagini määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 23. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Einar Vene