3-15-1094/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1094

Haldusasi

XX kaebus Kaitseväe peastaabi 02.02.2015 otsuse nr J1-

8.2-1.2/3840-2 ja 30.03.2015 vaideotsuse nr J1-8.2-

1.2/3840-5 tühistamiseks ning Kaitseväe peastaabi

kohustamiseks

väljastada

Sotsiaalkindlustusametile

esitamiseks

uus

tegevteenistuspensioni

määramise

dokument

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – XX

Vastustaja – Kaitsevägi, volitatud esindaja Signe

Mäesarapuu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. oktoobri 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. oktoobri 2015. a

otsus haldusasjas nr 3-15-1094 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 28. novembril 2016

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-15-1094

2(6)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX vabastati Kaitseväe peastaabi ülema 19.09.2014 käskkirjaga nr 230P ametikohalt ja

tegevteenistusest omal soovil ning arvati reservi alates 20.09.2014. Kaitseväe peastaap väljastas

25.09.2014 XX-le ja Sotsiaalkindlustusametile tõendi nr J1-8.2-1.2/14/47031-2, millega

tõendas, et XX omab Kaitseväe tegevteenistusstaaži kokku 25 aastat 6 kuud ja 23 päeva ja tal

on õigus tegevteenistuspensionile 62,5% suuruses osas. Selle tõendi alusel määras

Sotsiaalkindlustusamet 06.10.2014 otsusega nr 01068 XX-le eluaegse tegevteenistuspensioni.

2. XX taotles 20.01.2015 Kaitseväe peastaabilt Kaitseväe peastaabi 25.09.2014 dokumendiga

nr

J1-8.2-1.2/14/47031-2

määratud

tegevteenistuspensioni

korrigeerimiseks

uue

tegevteenistuspensioni määramise dokumendi väljastamist, mis arvestaks tegevteenistusstaaži

täielikult ja võimaldaks tegevteenistuspensioni maksmist 65% tegevteenistusest vabastamisel

kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisest, sest 62,5% tegevteenistuspension arvestab

ainult 25 aastat tegevteenistusstaaži, jättes 6 kuu ja 23 päevase tegevteenistusstaaži arvestamata.

Taotleja oli seisukohal, et mittetäieliku tegevteenistusaasta puhul tuleb rakendada riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 29 lg-t 2 (pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse

vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž täisaastateks), sest kaitseväeteenistuse

seadus (KVTS) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus (KVTRS) ei too

mittetäieliku teenistusaasta osas välja erisusi.

3. Kaitseväe

peastaabi

02.02.2015

kirjas

nr

J1-8.2-1.2/3840-2

selgitati,

et

tegevteenistuspensioni arvutamine toimub KVTS § 206 kohaselt ning RPKS kohaldatakse

tegevteenistuspensioni taotlemisel, määramisel ja indekseerimisel, mitte tegevteenistuspensioni

suuruse arvutamisel (KVTS § 211 lg 1). Tegevteenistuspension on eripensionite hulka kuuluv

pensioniliik, mistõttu ei ole pensionistaaž ja tegevteenistusstaaž omavahel võrreldavad ning

tegevteenistusstaažile ei kohaldu RPKS § 29 lg-s 2 toodud ümardamine.

4. Kaitseväe peastaabi ülema 30.03.2015 otsusega nr J1-8.2-1.2/3840-5 jäeti XX

27.02.2015 vaie 02.02.2015 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja uue dokumendi väljastamiseks

kohustamiseks rahuldamata. Vaideotsuses selgitati, et kuni 01.04.2013 kehtinud KVTS § 17 lg

2 kohaselt arvestati teenistusstaaži täisaastates ning täisaastani ümardati staaž, mille pikkus oli

vähemalt kuus kuud. Kehtiva KVTS §-d 91 ja 206 sellist ümardamist ette ei näe.

Tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise alused on sätestatud KVTS §-s 206, mis on erinorm

RPKS suhtes.

5. XX esitas 27.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti Kaitseväe

peastaabi 02.02.2015 otsuse ja 30.03.2015 otsuse tühistamist ja Kaitseväe peastaabi

kohustamist väljastada Sotsiaalkindlustusametile esitamiseks uus tegevteenistuspensioni

määramise dokument.

Vastustaja on ekslikult jätnud kohaldamata RPKS § 29 lg 2, mis sätestab üldise alusena

pensionistaaži ümardamise korra. KVTS §-s 206 kasutatud termin aasta on esitatud ilma

täpsustuseta, kas tegu on täisaasta või ümardatud aastaga. Ka juhul, kui RPKS § 29 lg 2

kohaldamine KVTS § 205 lg 1 alusel ei ole võimalik, tuleb seda kohaldada analoogia korras,

sest seaduses on tegevteenistuspensioni staaži ümardamine jäetud reguleerimata. KVTS §-de

91 ja 206 sõnastus ei anna alust arvata, et see küsimus on jäetud sihilikult reguleerimata. Politsei

ja piirivalve seaduse (PPVS) §-s 101 on ette nähtud sarnane väljateenitud aastate pension. PPVS

§ 108 lg 7 näeb samuti ette politseiteenistuse staaži ümardamise täisaastateks. Ebavõrdseks

kohtlemiseks võrreldes PPVS alusel pensioni saavate isikutega, kuni 31.03.2013

pensioneerunud kaitseväelastega ja RPKS alusel pensioni saavate isikutega pole legitiimset

3-15-1094

3(6)

alust, mistõttu oleks pensionistaaži ümardamise regulatsiooni puudumise korral KVTS

vastuolus põhiseaduse §-ga 12.

6. Kaitsevägi palus jätta kaebuse rahuldamata.

KVTS § 206 ja § 211 lg 1 on selged ja reguleerivad teenistusstaaži arvutamist ammendavalt.

RPKS § 29 lg 2 ei kuulu kohaldamisele, sest staaži arvutamine on KVTS-s reguleeritud.

Analoogia kohaldamiseks puudub vajadus, sest tegevteenistuspensioni suuruse arvutamiseks

on õigusnorm olemas. Pensionistaaž ja tegevteenistusstaaž ei ole omavahel võrreldavad, sest

erisus on juba pensioni suuruse arvutamise lähtesummades. Oluliselt erineb ka

tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise alus (KVTS § 206 lg 2) politseiteenistuses

väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise alusest (PPVS § 100 lg 1), samuti erinevad

pensioniõiguslikud vanused; tegevteenistuspensioni suurus sõltub ka rahvusvahelistel sõjalistel

operatsioonidel osalemisest. KVTS jõustumisega 01.04.2013 muudeti oluliselt tegevväelaste

palgakorraldust ja selle aluseid, mistõttu ei ole võrreldavaks grupiks ka enne seda

pensioneerunud kaitseväelased. Kaebajal oli võimalus oma teenistust jätkata kuni piirvanuse

saabumiseni ja seeläbi pikendada teenistusstaaži.

7. Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus ei pidanud vajalikuks vaideotsuse põhjendusi korrata ja nõustus nendega.

Vastustaja seisukoha õigsust kinnitab ka KVTS eelnõu seletuskiri (lk 120) § 91 selgitamisel,

mille kohaselt ei moodustata eelnõuga uusi staaži arvestamise aluseid. KVTS §-s 206 on

sätestatud erisused teenistusstaaži arvestamise osas võrreldes RPKS § 29 lg-ga 2. KVTS § 206

on selge ja üheselt mõistetav. Puudub alus arvata, et mõistet aasta kasutatakse KVTS §-s 206

muus tähenduses kui 12 kuud. Seetõttu pole alust ka analoogia kohaldamiseks.

Vajalik ei ole vastustaja selgituste kordamine osas, mis puudutab PPVS ja KVTS alusel

makstavate pensionide erinevust ning erinevust kuni 31.03.2013 kehtinud KVTS-ga ette nähtud

pensionide arvutamise alustest. RPKS, PPVS ja varasema KVTS alusel makstavad pensionid

ei ole sarnased pensioniskeemi osas, sh pensioni arvutamise aluseks võetava ametipalga ja

pensionisumma kujunemise osas. Pensionikindlustusstaaži arvestatakse RPKS alusel ilma seda

ümardamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.10.2015 otsus ja

teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja taotleb kaebaja poolt seadusele antud

tõlgendusega mittenõustumise korral KVTS § 91 ja § 206 põhiseaduse §-ga 12 vastuolus

olevaks tunnistamist ja kohaldamata jätmist osas, milles need ei võimalda apellandi pensioni

suuruse arvutamisel 6 kuu ja 25 päeva pikkuse tegevteenistusstaaži arvesse võtmist ja

täisaastani ümardamist.

Halduskohus kohaldas RPKS § 29 lg-t 2 ebaõigesti, leides, et see ei ole tegevteenistuspensioni

staaži ümardamisel kohaldatav. Kuni 31.03.2013 kehtinud KVTS § 17 lg 2 nägi ette

teenistusstaaži arvestamise täisaastates ja vähemalt 6-kuuse staaži ümardamise täisaastani.

KVTS § 205 lg 1 kohaselt kohaldatakse kaitseväeteenistuses olnud isiku ja tema

perekonnaliikme pensionikindlustusele RPKS sätteid, arvestades KVTS-s sätestatud erisusi.

Võib arvata, et kui seadusandja oleks tahtnud tegevusteenistuspensioni staaži ümardamisel

erisuse ette näha, oleks ta seda teinud selgesõnaliselt. Seletuskirjas osutatu käsitleb üksnes

tavapärast tegevteenistusstaaži, mitte tegevteenistuspensioni suuruse arvutamist. Seletuskirjas

selgitatu KVTS § 91 kontekstis ei ole seetõttu asjakohane. Puudub mistahes mõistlik põhjus,

miks peaks RPKS § 29 lg-s 2 sätestatud ümardamine olema KVTS §-s 206 ette nähtud

tegevteenistuspensioni puhul mittekohalduv. PPVS § 108 lg 10 näeb ümardamise ette. Isegi kui

RPKS § 29 lg 2 ei ole otseselt kohaldatav, tuleks seda teha analoogia korras, sest KVTS-s

3-15-1094

4(6)

eksisteeriks lünk ja vastasel korral koheldaks tegevteenistuspensioni saavaid isikuid

ebavõrdselt RPKS ja PPVS alusel pensioneerunud isikutega.

Kuigi tegevteenistuspensionil on erisused politseiteenistuse eripensioniga ja RPKS alusel

makstava pensioniga, on need võrreldavad pensioni- ja teenistusstaaži arvutamise osas.

Tähtsust ei oma, millised on staaži alusel makstava pensioni suurus, pensioni maksmise

tingimused, katteallikad jms. Pole mõjuvat põhjust, mis õigustaks erinevate gruppide erinevat

kohtlemist.

9. Kaitsevägi palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise alused sisalduvad KVTS §-des 91 ja 206. Need on

selged. Halduskohtus leidis õigesti, et RPKS § 29 lg 2 kohaldamine analoogia alusel ei ole

põhjendatud. Seaduses ei ole lünka. Halduskohus selgitas sellise tõlgenduse õigsust

põhjendatult ka KVTS eelnõu seletuskirja valguses.

Tegevteenistuspensioni suuruse arvutamisel ja määramisel ei ole ebavõrdselt koheldud kuni

31.03.2013 kehtinud KVTS alusel pensionile läinud kaitseväelasi võrreldes RPKS alusel

pensioni saavate isikutega. Eripensioni maksmiseks ei ole riigil kohustust ning see on ette

nähtud avara kaalutlusõiguse alusel. Pensioniskeemid pole varem pensionile läinud

tegevteenistuspensioni saavatel isikutel, politseiteenistuse seaduse alusel pensioni saavatel

isikutel ja RPKS alusel pensioni saavatel isikutel sarnased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. KVTS § 206 lg 1 sätestab, et isikul, kellel on vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, tekib

50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50 protsenti tema pensioni suuruse

arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Sama paragrahvi lg 4 näeb

ette, et iga aasta eest, mille võrra tegevväelase tegevteenistusstaaž ületab 20-aastast

tegevteenistusstaaži, liidetakse sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud 50 protsendile juurde

2,5 protsenti. Teenistusstaaži arvutamine on reguleeritud KVTS §-s 91. KVTS-s ei ole

reguleeritud pensionistaaži ümardamist, sh täisaastale lisanduva lühema perioodi ümardamist

järgmiseks täisaastaks, kui selline periood on üle kuue kuu. Kuna pensioni suurus on

reguleeritud sõltuvana mh kaitseväeteenistuses oldud ajast ja selle aja kindlaksmääramise

regulatsioon on selge, puudub vajadus KVTS § 205 lg 1 alusel pensioniõigusliku

tegevteenistusstaaži tuvastamise osas kuni 1999. a arvutatava pensionistaaži suuruse

kindlaksmääramist käsitlevale RPKS regulatsioonile tugineda.

11. Halduskohus asus õigesti seisukohale, et analoogia kohaldamiseks ei ole alust. Tegemist ei

ole olukorraga, kus pensioni maksmist käsitlevate normide realiseerimine eeldab sätte

olemasolu, mida asjakohases seaduses ei leidu. Analoogia kohaldamiseks ei ole alust, kuna

KVTS §-de 91 ja 206 regulatsioon võimaldab üheselt tuvastada, millises suuruses

tegevteenistuspension tuleb määrata. Mõnele kategooriale ametnikele pikaajalise teenistuse

korral makstav pension ei sõltu iga kord teenistusstaažist ning sellise teenistusstaaži

ümardamine täisaastaks ka siis, kui tegelik teenistusaeg on kuni 6 kuud lühem, ei ole sedavõrd

levinud ja tavapärane, et saaks eeldada seadusandja vastavasisulist tahet ning KVTS

regulatsiooni lünklikkust.

12. Kui seadusandjal on mingi küsimuse lahendamisel avar otsustusruum, on ebavõrdne

kohtlemine meelevaldne, kui see on ilmselgelt asjakohatu (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-7-

03, p 37). Majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub seadusandja

pädevusse ning seadusandjal on nii avaliku teenistuse palgakorralduse reformi teostamisel kui

ka ametipensionisüsteemi kujundamisel avar otsustusruum (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-1-

15, p 58).

3-15-1094

5(6)

13. Võrdse kohtlemise ja PS §-ga 12 kooskõla hindamisel ei piisa, kui hinnata üksnes erinevate

pensioniliikide puhul pensioniõigusliku staaži ümardamise regulatsiooni. Lubamatu ebavõrdse

kohtlemise tingib üksnes selline erisus, mis annab sarnases olukorras olevatele isikutele

põhjendamatult

erinevad

õigused.

Kui

mõnda

liiki

teenistuse

korral

nähtaks

pensioniõiguslikuna ette 20-aastane teenistusstaaž, millele lisanduvate teenistusaastate eest

määratakse pension suuremana ja teenistusaastaid saab ümardada, oleks samasuguses olukorras

teistsuguste ülesannetega teenistuse läbinud isikud, kellel pensioni maksmiseks nõutav

teenistusstaaž oleks 19 aastat ja kuus kuud, ent kellele pensioni suuremana maksmiseks

lisanduvaid teenistusaastaid ei saaks ümardada. Seetõttu on ebavõrdse kohtlemise

tuvastamiseks oluline hinnata nii makstava pensioni suurust, seda, milliseid teenistusülesandeid

isikud, keda võrreldakse, teenistuses olles tegid, pensioni saamise õiguse tekkimise aega kui ka

teenistusstaaži arvutamise üldisi aluseid, nt mõnda liiki tegevuste puhul mõne teenistusaja

arvutamist mitmekordselt.

14. Kaebajat ei kohelda RPKS alusel pensioni saavate isikutega ebavõrdselt. Selliste isikute

pensionide suurus on küll enne 1999. a omandatud pensionistaaži arvutamise osas erinev, kuid

oluliselt erineb ka sellise pensioni maksmise alus ja suurus (RPKS § 11), mistõttu ebavõrdset

kohtlemist ei eksisteeri – tegevteenistuspensioni makstakse vähemalt 20-aastase teenistusstaaži

korral oluliselt suuremas määras, kui sama perioodi eest makstav pension RPKS alusel;

seejuures on ka iga lisanduva teenistusaasta eest lisanduv pensionisumma suurem kui RPKS

alusel lisanduks üheaastase staaži eest.

15. Halduskohus ja vastustaja on õigesti selgitanud erisusi tegevteenistuspensioni ja PPVS §

101 alusel makstava väljateenitud aastate pensioni vahel. Need erisused on piisavad – sisaldades

endas nii oluliselt erinevat pensioniiga kui pensioni suuruse arvutamise aluseks olevat summat

–, et õigustada pensionistaaži arvutamise erinevust.

16. Kaebajat ei kohelda põhjendamatult ebavõrdselt ka enne 01.04.2013 pensioneerunud

kaitseväelastega. Need grupid on võrreldavad, ent võib eeldada, et kaebaja kuulub gruppi, kelle

pension on võrreldava grupi pensionist suurem (tulenevalt asjaolust, et põhipalk on eelduslikult

suurem kui ametipalk). Varasema KVTS alusel pensioni saavad isikud saavad enamasti

väiksema pensioni, sest nende puhul ei võetud pensioni määramisel aluseks lisatasusid.

01.04.2013 KVTS jõustumisel leidsid kaitseväeteenistuse palgakorralduses aset olulised

muudatused, mis muutsid palga ja sellest tulenevalt ka hilisema pensioni arvestuse rohkem

isikustatuks, kuna need ei jäänud enam jäigalt seotuks ametikoha ja auastmega. Oluliselt

erinesid ka nõuded pensioni maksmise eelduseks olevale staažile. Kehtiva KVTS § 206 lg 1

kohaselt tekib isikul õigus tegevteenistuspensionile vaid juhul, kui tal on 20-aastane

tegevteenistusstaaž ning erinevalt KVTS varasema redaktsiooni § 196 lg-st 1 ei piisa

pensioniõiguse

tekkimiseks

enam

25-aastasest

üldisest

pensionistaažist,

millest

kaitseväeteenistuse staaži pidi olema 13 aastat. Erinevalt KVTS varasema redaktsiooni § 112

lg-st 21 ei näe kehtiv KVTS enam ette piirvanuse täitumisel teenistusaja pikendamise võimalust.

Seega on pensioni maksmise tingimused neil kahel grupil oluliselt erinevad, mistõttu

teenistusstaaži ümardamise osas tehtud muudatus on õigustatud.

17. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse muutmiseks ei ole

alust. Menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses taotlenud menetluskulu väljamõistmist

teiselt poolelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

3-15-1094

6(6)