1-13-10920/57 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-13-10920

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

26. oktoober 2016

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-10920 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 26.10.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne Peeter Jeret´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Peeter Jeret isikukood 35912250253, viibib Viru Vanglas , Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Peeter Jeret

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva j ooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 20.09.2016 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Peeter Jeret tingimisi enne tähtaega vabasta Harju Maakohtu 05.10.2016 määrusega edastati miseks. materjalid menetlemiseks Viru Maakohtule.

Peeter Jeret Harju Maakohtu 09.04.2014 kohtuotsusega

189 lg 1 - on süüdi tunnistatud KarS § §

22 lg 2 karistati

65 lg 2 alusel 3 aasta 7 kuu 17 vangistusega. järgi ja KarS § päeva Karistuse kandmise . algus 14.03.2014 31.10.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses Peeter Jeret tal on 87 kehtivat kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristust ning tema suhtes on vanglas alustatud neli kriminaalmenetlu . st Enne vangistust elas xx Peeter Jeret koos abikaasaga ja abikaasa alaealiste tütardega . nüüdseks on abikaasast lahustatud. 2015.a. lõpus andis teada, et vabanemise korral asub elama tuttava xx xx kuuluvale elamispinnale xxx. xx xx Kinnipeetaval on andis selleks oma nõusoleku.

kõrgharidus. On olnud xxx ja xxx (hilisem xxx) üheks asutajaks. Mõlemad kuriteod (suure koguse narkootikumide käitlemine) on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Vabanemisel puudub . Vanglas garanteeritud töökoht keeldub töötamast ning kannab pidevat

kartserikaristust. T i on 88557,04 eurot. Suhtlusringkonnas on kriminaalse asumata võlgnevus taustaga tuttavaid. On suhelnud vangistuse ajal oma kuriteokaaslastega. Lähedased ja toetavad perekondlikud suhted puuduvad. Ei ole mõjutatav, pigem on ise mõjutaja. Isik on toime pannud kaks rahvatervisevastast ohtlikku kuritegu (ühe vanglas viibides). Isik väärteokorras on karistatud moo . Kinnipeetav on karistatud 2 korda ning reaalset torsõiduki joobes juhtimise eest

vangistust kannab esimest korda. Vanglas suhtleb enamasti üleolevalt ja ülbelt, sagedasti on ebaviisakas, on käitunud agressiivselt vanglaametnikega ja kaaskinnipeetavatega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 15%. Viru Vangla toetab Peeter Jereti tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Peeter Jeret soovib asuda elama tuttavale xx xxx aadressil xxx.

´ile kuuluvas korteris Vabanemisel kindel töökoht puudub.

Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude ja hulgaliste distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Peeter Jeret taotleb e

nnetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

Peeter Jereti arvamuse, leiab, et Peeter Jereti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Peeter Jeret kannab vanglakaristust narkokuritegude toimepanemise eest, millest viimane on toime pandud vanglas. Seega pole varasem Kuriteod on karistus talle positiivset mõju avaldanud. toime pan

dud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, lähedasi Peeter Jeretil pole. Kehtivaid distsiplinaarkaristus on 87 ja tema suhtes on vanglas alutatud veel i

4 kriminaalmenetlust.

Kohus leiab, et kuna isik on teist korda kriminaalkorras karistatud ja pani vangistuses toime uue kuriteo, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. ja

Kohus leiab, et arvestades Peeter Jereti kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku tähtaegne vangistusest vabastamine , ei ol Peeter Jereti enne e

õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel 31.10.2017

1 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18- vangistusest tingimisi

11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- pole , kuna isikul on 87 kehtiv

06 p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus täidetud at

distsiplinaarkaristust ja tema suhtes on vanglas alustatud veel 4 kriminaalmenetlust. Samuti esineb oht avalikkusele, kuna isik hakata taas valmistama ja vahendama narkootilisi aineid võib .

Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus on veendumusel,

et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

Peeter Jereti vabastamata temale Harju Maakohtu 09.04.2014 otsusega karistuse kandmisest mõistetud enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /