1-16-6416/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 22.06.2016 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistati N.F Karistuse kandmise alguseks loeti N.F-i kinnipidamise päev, s.o. 29.06.2016.a.
Legislator headnote
AI generated1-16-6416/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: – jäeti kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt KrMS § 313 lg. 1 p. 7 kohaselt kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-16-6416
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1- -6416 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.septembri 2016 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kaitsja
Prokurör
süüdistatav N.F (ankeetandmed
maakohtu otsuses,
määruskaebus väljamõistetud menetluskulude peale)
adv. Talvi Vaske
Natalia Lebed
RESOLUTSIOON
Jätta N.F-i apellatsioon Harju Maakohtu 12.septembri 2016 otsuse peale menetluskulude vaatamata. vaidlustamises läbi
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJ
AOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 22.06.2016 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistati N.F
süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi ning karistati 1 (ühe) aasta ja 2
(kahe) kuulise vangistusega.
Karistuse kandmise alguseks loeti N.F-i kinnipidamise päev, s.o. 29.06.2016.a.
N.F-i suhtes va vahistamine
muutmata kuni litud tõkend –
– jäeti kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt KrMS § 313 lg. 1 p. 7 kohaselt kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel.
Kohtuo
-dest 173 lg. 1 tsusega mõisteti N.F-ilt välja menetluskulud KrMS § p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud
1-16-6416
tasu summas 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot ning sundraha summas 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 909 (üheksasada üheksa) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 20.10.2016.a vastavalt maksegraafikule ositi KrMS § 180 lg. 3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiselt summas 75 (seitsekümmend viis) eurot ja 75 (seitsekümmend viis) eurosenti.
Sundtoomise kulud summas 18 (kaheksateist) eurot ja 70 (seitsekümmend) eurosenti – jäeti riigi kanda.
APELLATSIOONI SISU:
Maakohtu otsusele esitatud kaebuses taotleb süüdistatav menetluskulude osas maakohtu otsuse tühistamist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Põhjuseks toob asjaolu, et pole sissetulekut ja ei ole võimeline neid tasuma.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt ei saa KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel, s.o KrMS peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike
-i
9.
1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. N.F-i apellatsioonist ei nähtu ühegi
KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolu esinemist. Nimelt taotleb N.F talt väljamõistetud menetluskulude riigi kanda jätmist. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on kokkuleppes kokku lepitud asjaoludega, mida ei ol süüdistataval e pärast maakohtu otsuse tegemist võimalik enam vaidlustada.
Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.3 asunud seisukohale, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises. 30.aigustil 2016 on prokuröri, süüdistatav N.F-i ja kaitsja T.Vaske vahel sõlmitud kokkuleppes muuhulgas märgitud, et üüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva s
otsusega kaasneb sundraha 645 euro ja menetluskulude kaitsjatasu summas 72 eurot väljamõistmine, mis KrMS § 180 lg 3 alusel määrata tasumisele 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Samuti on süüdistatavale kokkuleppe kohaselt selgitatud, et kokkuleppe sõlmimise ajal ei ole teada kohtumenetluses tekkida võivad kulud. Seega oli juba kokkuleppe sõlmimisel süüdistatav teadlik sellest, et tal tuleb asuda menetluskulusid hüvitama koheselt kohtuotsuse jõustumise järgselt ning seda igakuiste maksetena.
1-16-6416
Kokkuleppe on nii süüdistatav, tema kaitsja kui ka prokurör allkirjastanud ning ka kohtuistungil on süüdistatav ja tema kaitsja aga ka prokurör jäänud kokkuleppe juurde. Nagu eelpool kohus märkis, on menetluskulud kokkuleppe esemesse kuuluvad küsimused ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada.
Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt väljamõistetud menetluskulude suuruse ja nende tasumisega ositi. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Seega tuleb süüdistatava apellatsiooni pidada ainetuks.
Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1- -11, p 27). Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § st 3 ja §
326 lg 2 p-
318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatav apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. N.F-i
/allkirjastatud digitaalselt/