1-13-3247/146 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-3247 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo,

Olga Nõmmemees Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne J.O ´i

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 26.10.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Kaitsja

J.O , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Irina Žurina RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta J.O talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Rahuldada kaitsja, advokaat taotlus Irina Žurina J.O´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 120 eurot.

Välja mõista J.O ´ilt kriminaalmenetluse kulud 120 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

J.O ´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber

99916700076947 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(4) Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 23.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

J.O süüdi tunnistatud on Viru Maakohtu 02.10.2013 ja Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2014 kohtuotsusega

200 lg 2 p 4,5,7,8 ja karistatud KarS § järgi KrMS § 238 lg 2 alusel

4 aasta vangistusega,

68 lg 1 aluselarvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg KarS §

6 kuud ning lõplik karistus oli 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 30.03.2015 30.09.2018 ja lõpp .

J.O andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 18 ).

Kinnipidamisasutusest , J.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub et süüdimõistetul on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama isa juurde aadressile xxx. Korter vastab elektronilise valve tingimustele. Isikul haridus põhi ,

vanglas keevitaja erialal, riigikeelt valdab tasemel.

alsutas õpinguid A2 On läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangistuses on keeldunud misest, kuid 2016 a. tööta

töötas majandustöödel Vabaduses on töötanud peamiselt mitteametlikult. . Vabanemisel on garanteeritud töökoht nõuded Lähivõrgustikku kuuluvad xxx. Tasumata rahalisi 6573 eurot.

isa, endine abikaasa ja 2 last. Suhtlusringi kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kuid väidetavalt enam nendega ei suhtle s iga nädal. On karistus joobeseisundis . Alkoholi tarvita

mootorsõiduki juhtimise eest Mõistab, et alkoholiga on . probleeme ning soovib osaleda

programmides, et vähendada alkoholi tarbimist. On tarvi nud narkootikume enam kui 10 ta

aastat tagasi. On kriminaalkorras karistatud 3 korda. Uue Sõltuvust diagnoositud ei ole.

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on ja uue vägivaldse kuriteo 26% toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%.

Vangla toetab J.O ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama isa juurde aadressile xxx. Tegu on 3-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõu on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Isa on nõus etele. Isa

teda vabenamisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxx autolukksepana. Isik on varem olnud 3 korda kriminaalhooldusel.

J.O taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Prokurör

e vabastamisega . pole nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused

3(4)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsja arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et elektroonilise prokuröri J.O tuleb jätta valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg tähtaega

4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 3 korda kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid distsiplinaakaristusi on 6. Vabanemisel on tal olemas nii elukoht kui ka töökoht. Lähedaste toetus olemas.

Kohus peab positiivseks asjaolu, et on vangistuses osalenud J.O sotsiaalprogrammis . , õppinud riigikeelt, asunud eriala omandama ning olnud hõivatud tööga

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

E aadressile xxx. Korteri nnetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda omanikuks on tema isa ning ta andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. emise korral on isikule garanteeritud Ennetähtaegse vaban

töökoht . Isiku lähivõrgustik koosneb xxx isast, endisest abikaasa ja lastest. Kohus loeb st positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav läh võrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu i -

ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime röövimise), tema käitumist vanglas (distsiplinaarrikkumised), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 3 korda karistatud ning kellel on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust ja kes kannab karistust esimese asme kuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohtul puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et

4(4) süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel ül 30.09.2018 e 1 aasta ja 11 kuu, mis

on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, omandada haridus ja riigikeele oskus, osaleda sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (lähedaste toetus, kindel tööja elukoht)

küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Nii on ühiskonna kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

J.O temale Viru Maakohtu 02.10.2013 ja Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko