2-11-54715/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-54715

Tsiviilasi

Hilsa Mosolaineni hagi osaühingu Mulgi Maaehitus vastu

22 707 euro 84 sendi suuruse kahjuhüvitise ja viivise

saamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. septembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hilsa Mosolaineni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja) Hilsa Mosolainen (isikukood

XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Vastustaja (kostja) Osaühing Mulgi Maaehitus (registrikood

11042094), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 12. septembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Täiendada Tartu Maakohtu 12. septembri 2016 määruse resolutsiooni tasaarvestuse osas,

samuti lisada seisukoht, et osaühingu Mulgi Maaehitus menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldatakse.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 12. septembri 2016 määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada Hilsa Mosolaineni menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja

määrata kindlaks Hilsa Mosolaineni mentluskulud tsiviilasjas nr 2-11-54715 summas

7930 eurot 76 senti.

3.2. Välja mõista osaühingult Mulgi Maaehitus Hilsa Mosolaineni kasuks menetluskulude

katteks 2934 eurot 38 senti.

3.3. Rahuldada osaühingu Mulgi Maaehitus menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja

määrata kindlaks osaühingu Mulgi Maaehitus mentluskulud tsiviilasjas nr 2-11-54715

summas 2522 eurot.

3.4. Välja mõista Hilsa Mosolainenilt osaühingu Mulgi Maaehitus kasuks menetluskulude

katteks 1588 eurot 86 senti.

3.5. Tasaarvestada resolutsiooni p-des 3.2 ja 3.4 sätestatud poolte vastastikused

menetluskulude nõuded ja mõista osaühingult Mulgi Maaehitus Hilsa Mosolaineni kasuks

välja menetluskulud 1345 eurot 52 senti.

3.6. Välja mõista osaühingult Mulgi Maaehitus Hilsa Mosolaineni kasuks viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tsiviilasjas nr 2-11-54715 on 6. juunil 2016 jõustunud kohtuotsus, mille kohaselt rahuldati Hilsa

Mosolaineni (hageja) hagi osaühingu Mulgi Maaehitus (kostja) vastu osaliselt ning mõisteti

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 8500 eurot, viivis 3032 eurot 65 senti ajavahemiku

18. november 2011 kuni 4. aprill 2016 ning viivis võlgnevuselt 8500 eurot edasi võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu

menetluskuludest jäi 37% kostja kanda ja 63% hageja kanda. Riigikohtu 6. juuni 2016 määrusega

jäeti kassatsiooniastme mentluskulud hageja kanda.

2. Hageja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus määrata tema

menetluskuluks 19 583 eurot 6 senti (koos käibemaksuga) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

7245 eurot 73 senti. Samas palus hageja kohustada kostjat tasuma alates menetluskulusid kindlaks

määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

3. Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu eelkõige õigusabi ja nõustaja kulude osas,

leides, et märgitud mahus õigusabi osutamine ei olnud vajalik ega põhjendatud.

4. Kostja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus määrata tema

menetluskuluks 2952 eurot (ilma käibemaksuta) ja tasutud riigilõiv 50 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus rahuldas 12. septembri 2016 määrusega hageja avalduse osaliselt ja kostja

avalduse tervikuna. Maakohus mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu katteks 1345 eurot 52 senti ja määras, et hüvitavalt menetluskulult tuleb tasuda

viivist VÕS §-s 113 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohtu määruses esitatud põhjendustel ei ole hagejale osutatud õigusabiteenuse turuhind

125 eurot (ilma käibemaksuta) ebamõistlikult kõrge ega ületa õigusabituru keskmist. Põhjendatud

menetluskulu on maakohtu menetluses riigilõiv 2556 eurot 46 senti ja riigilõiv hagi tagamise

taotluselt 28 eurot 67 senti. Arvestades vaidluse sisu ning hageja esindaja menetlusdokumentides

esitatud õiguslikke põhjendusi, samuti hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute

mahtu ja sisu võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga, ei ole mitte kõik õigusabikulud

taotletud suuruses põhjendatud. Maakohus analüüsis oma järelduse tegemisel hageja esitatud

arveid nr 8239, 100, 121, 198, 240, 277, 404, 474, 544, 7, 147, 142, 409 ja 273. Maakohus selgitas,

et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab

nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu ja otsene sõidukulu,

s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise

esindaja sõidule kulunud aja eest. Mõislikud on kulud, mis seonduvad otseselt kompromissi

sõlmimise võimalusega ning pooltevaheliste võimalike läbirääkimistega sel teemal. Vastaspool ei

peaks hüvitama kulutusi, mis on hagejal on tekkinud seoses vestlustega kolmandate isikutega,

lisaks on sellistele vestlustele kuluvat aega kohtul keeruline toimiku materjalide pinnalt

kontrollida.

Hageja kandis kulusid nõustajatele. Hagejale tuleb hüvitada OÜ Edepol kulu arve nr 37 alusel

(180 eurot). OÜ Arelate kulu arve nr 9072014 alusel (136 eurot 40 senti) ja Finants & Ekspertiis

OÜ kulu ekspertarvamuse koostamisel (1500 eurot) jääb hageja kanda. Neile asjatundja koostatud

dokumentidele ei ole maakohus otsuse põhjendavas osas viidanud ega ka tuginenud. Samuti on

hageja esitanud Bello OÜ ja OÜ Liivimaa Lossid hinnapakkumised. Asja materjalidest ei nähtu,

et nende tõendite hankimine oli poolte seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik.

Dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus

kohtu poolt kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine

oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse

andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates

vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks.

Maakohus leidis eeltoodut arvestades, et hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks

õigusabikuluks on kokku 7930 eurot 76 senti (riigilõivud kokku 3285 eurot 13 senti, sõidukulud

kokku 277 eurot 59 senti, ehitusalane nõustamine 180 eurot ja õigusabikulu 4188 eurot 4 senti

(ilma käibemaksuta)). Kostja on kandnud menetluskulu kokku 2952 eurot (80 eurot tund, ilma

käibemaksuta) ja tasunud riigilõivu 50 eurot. Kuna hageja kostja menetluskulude avaldusele

vastuväidet ei esitanud, tuleb eeldada tema omaksvõttu (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS

§ 231 lg 4)). Kostja põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks tuleb lugeda 2522 eurot

(põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 2472 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 50 eurot)). Läbi

vaatamata jääb kasssatsiooniastme menetluskulu 480 eurot, kuna kassatsiooniastme

menetluskulude jaotust ei ole kindlaks määratud. Arvestades, et hageja kanda jäi maakohtus ja

ringkonnakohtus 63 % menetluskuludest ja kostja kanda 37% menetluskuludest, saab poolte

nõuded tasaarvestada ning hageja kasuks tuleb menetluskulude hüvituseks kostjalt välja mõista

1345 eurot 52 senti (2934 eurot 38 senti -1588 eurot 86 senti).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, milles hageja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäi rahuldamata. Hageja palub tema taotlus tervikuna

rahuldada.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et osade esitatud arvete alusel jääb hageja esindaja toimingute eest

nõutud hüvitis osaliselt kostjalt välja mõistmata. Hageja märgib järgmist. Arve nr 8239 osas ei

lugenud maakohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks ettemakset kogusummas 400 eurot.

Arve nr 100 osas ei pidanud maakohus põhjendatuks kulu, mis on seotud hageja esindaja

vahetumisega ning uue esindaja kurssi viimisega. Arve nr 198 osas on maakohus põhjendanud, et

arvel märgitud toimingud kohtutoimikust ei nähtu ning jättis sellekohase hageja taotluse

rahuldamata. Arve 240 osas ei pidanud maakohus põhjendatus 9. mai 2014. a korraldatud vaatlust.

Arve nr 404 osas pidas maakohus põhjendatuks õigusabikuluks toiminguid üksnes 3 tunni

ulatuses, kuigi hageja taotles selle arve alusel õigusabikulu hüvitamist 12 tunni 15 minuti ulatuses.

Arve nr 474 osas pidas maakohus põhjendatuks õigusabikuluks toiminguid üksnes 3 tunni

ulatuses, kuigi hageja taotles selle arve alusel õigusabikulu hüvitamist 5 tunni 30 minuti ulatuses.

Arve nr 544 osas pidas maakohus põhjendatuks õigusabikuluks toiminguid üksnes 5 tunni

ulatuses, kuigi hageja taotles selle arve alusel õigusabikulu hüvitamist 9 tunni 30 minuti ulatuses.

Arve nr 7 osas pidas maakohus põhjendatuks õigusabikuluks toiminguid 1 tunni ulatuses, kuigi

hageja taotles selle arve alusel õigusabikulu hüvitamist 1 tunni 15 minuti ulatuses. Arve nr 147

osas pidas maakohus põhjendatuks õigusabikuluks toiminguid üksnes 1 tunni 45 minuti ulatuses,

kuigi hageja taotles selle arve alusel õigusabikulu hüvitamist 6 tunni ulatuses. Arve nr 142 osas

pidas maakohus põhjendatuks õigusabikuluks toiminguid üksnes 1 tunni 15 minuti ulatuses, kuigi

hageja taotles selle arve alusel õigusabikulu hüvitamist 5 tunni 45 minuti ulatuses. Maakohus leidis

põhjendamatult, et nõustajate OÜ Arelate kulu arve nr 9072014 alusel (136 eurot 40 senti) ja

Finants & Ekspertiis OÜ kulu ekspertarvamuse koostamisel (1500 eurot) jääb hageja kanda.

Maakohus pidanuks hindama ka kostja menetluskulude põhjendatust lähtudes vaidluse mahust ja

keerukusest jms, mitte aga tuginema hageja omaksvõtule.

Maakohus võttis hageja menetluskulud arvesse ekslikult ilma käibemaksuta. Hageja taotles

menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane

ega saa käibemaksu arvetelt tagasi.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

7. Kostja pidas maakohtu määrust põhjendatuks ja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid Tartu Maakohtu

12. septembri 2016 määruse resolutsiooni tuleb täiendada tasaarvestuse osas, samuti lisada

seisukoht, et osaühingu Mulgi Maaehitus menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

rahuldatakse.

9. TsMS § 651 lg 1 ja TsMS § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest

nähtuvalt on hageja vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles tema menetluskulude

kindlaksmääramise avaldust ei rahuldatud. Hageja leidis, et tema esindaja põhjendatuks ja

vajalikuks õigusabikuluks on kokku 19 583 eurot 6 senti (summas sisaldus õigusabikulu koos

käibemaksuga). Maakohtu seisukoha kohaselt on hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks

õigusabikuluks kokku 7930 eurot 76 senti (summas sisaldus õigusabikulu ilma käibemaksuta).

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldati. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.

10. Riigikohus on 26. oktoobri 2011. a määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175

järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Määruskaebuse põhjendustel ei nõustunud hageja maakohtu seisukohaga, et arvete nr 8239, 100,

198, 240. 404, 474, 544, 7, 147 ja 142 alusel jääb hageja esindaja toimingute eest nõutud hüvitis

osaliselt kostjalt välja mõistmata. Maakohus on kõigi nimetatud arvete kohta oma seisukoha

esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning puudub alus kulude

põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks. Maakohus on määruses põhjendanud, et

arvestab oma kaalutlusotsuse tegemisel vaidluse sisu ning hageja esindaja menetlusdokumentides

esitatud õiguslikke põhjendusi, samuti hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute

mahtu ja sisu võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust

ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna

vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pea

ringkonnakohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga

välja toodud üksiku toimingu põhiselt.

11. Hageja palus kostjalt välja mõista ka nõustajate koostatud dokumentide kulu. Ringkonnakohus

viitab siinkohal Riigikohtu selgitustele, mille kohaselt ei sätesta TsMS dokumentaalse tõendina

esitatud asjatundja arvamuse kulu piire. Samuti ei sisalda TsMS kohtu kohustust hinnata

dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise

esindaja kuludega TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohaldatavad on kahju hüvitamise üldreeglid ning

dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus

seega kohtus kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine

oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse

andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates

vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 13). Maakohus on nõustajate arvamuse saamise kulu suurust

hinnanud ega ole selles osas diskretsioonipiire ületanud.

12. Hageja heidab määruskaebuses maakohtule ette kostja menetluskulude põhjendatuse

hindamata jätmist ja tuginemist hageja omaksvõtule. Ringkonnakohus selle hageja väitega ei

nõustu. TsMS § 176 lg 7 ja 8 järgi toimetatakse menetluskulude nimekiri ja tõendid viivitamata

vastaspoolele kätte ning kohus määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude

kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja

ja tõendite kättetoimetamisest arvates. Hageja märgib määruskaebuses, et talle edastati kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus, kuid tähtaega kostja avaldusele vastamiseks hagejale

ei antud. Seega on hageja kinnitanud kostja avalduse kättesaamist ning tal oli võimalus

omapoolsete vastuväidete esitamiseks, mida ta ei kasutanud. Hageja ei ole esitanud omapoolsed

vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohta ka määruskaebuses.

13. TsMS § 174 lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on 3. juunil 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13

tehtud määruse p-s 16 selgitanud, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks

on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et

ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses arvestanud õigusabikulud

koos käibemaksuga ja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Eeltoodu ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski aluseks kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskulu ümbervaatamiseks. Kuivõrd mõlemad pooled on esitanud menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse ja kohtul tuli kummaltki poolelt väljamõistetud summad

tasaarvestada, sai kohus lähtuda võrreldavatest summadest (st kas käibemaksuga summadest või

käibemaksuga summadest). Maakohus tegi arvutused lähtudes mõlema poole õigusabi kulust ilma

käibemaksuta. Maakohus oleks jõudnud samas suurusjärgus tulemuseni ka juhul, kui ta oleks

võtnud aluseks õigusabikulu koos käibemaksuga, sest sellisel juhul tulnuks tasaarvestuse

tegemisel lisada käibemaks ka kostja õigusabikulu summale.

Juhul, kui maakohus oleks lisanud hageja õigusabikulule käibemaksu, siis oleks arvutuskäik

järgnev:

Maakohus luges hageja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 4188 eurot 4 senti (ilma

käibemaksuta), käibemaksuga summa on 5025 eurot 65 senti. Kogu hageja menetluskulu on

eeltoodut arvestades 8768 eurot 37 senti (riigilõiv 3285 eurot 13 senti, sõidukulud 277 eurot

59 senti, ehitusalane nõustamine 180 eurot ja õigusabikulu 5025 eurot 65 senti).

Maakohus luges kostja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 2472 eurot (ilma

käibemaksuta), käibemaksuga summa on 2966 eurot 40 senti. Kogu kostja menetluskulu on

3016 eurot 40 senti (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 2966 eurot 40 senti).

Kuna hageja kanda jääb 63% (8768 eurot 37 senti * 0,37 = 3244 eurot 30 senti) menetluskuludest

ja kostja kanda 37% (3016 eurot 40 senti * 0,63 = 1900 eurot 33 senti) menetluskuludest,

tuleks tasaarvestuse tulemusena kostjalt välja mõista 1343 eurot 97 senti. Praegu on maakohus

tasaarvestuse tulemusena kostjalt välja mõistnud hageja kasuks 1345 eurot 52 senti, s.o. 1 euro

55 senti rohkem, kui hagejal oleks õigus saada käibemaksu arvestamise korral.

Määruskaebust ei ole esitatud selles osas, et maakohtu poolt väljamõistetud hageja

menetluskulusid tuleks vähendada, seega puudub ringkonnakohtul alus vähendada tasaarvestuse

tulemusena hagejale kostjalt väljamõistetud menetluskulusid.

14. Ülaltoodut arvestades jääb hageja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Kuivõrd maakohtu määruse resolutsioonist ei nähtu tasaarvestust, täiendab ringkonnakohus selles

osas TsMS § 445 lg 1 järgi maakohtu määruse resolutsiooni. Viidatud sätte teise lause kohaselt,

kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole

nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni ka seisukohaga kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamise kohta.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson