3-16-432/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

26.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-432

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise

kahju 20 000 euro hüvitamise nõudes (ei osutatud abi

seoses lagunenud hambaga)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.08.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 23.08.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse.

2. Tartu Ringkonnakohus 30.09.2016. a määrusega jättis kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta

ning andis kaebajale tähtaja apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks.

3. Kaebaja sai Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2016. a määruse kätte 05.10.2016. Kaebajal oli

tulenevalt määruse resolutsiooni punktist 2 kohustus täiendada apellatsioonkaebuse

põhjendusi hiljemalt 17.10.2016.

4. Kaebaja esitas 14.10.2016 ringkonnakohtule avalduse, milles sisuliselt kordas enda

22.09.2016. a apellatsioonkaebuses öeldut ning ei täiendanud seega apellatsioonkaebuse

põhjendusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata (I)

ning kaebaja apellatsioonkaebus tuleb tagastada (II).

I

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on

menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. HKMS § 110 lg 1 p 3 järgi võib

kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma

tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või

täies ulatuses. Vastavalt HKMS § 110 lg-le 2 tuleb advokaadi õigusabi eest menetlusabi

andmise osutamisel kohaldada HKMS 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi

õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 4 lg-st 1 tulenevalt on riigi õigusabi

füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses

sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p 5 järgi on riigi õigusabi üheks liigiks isiku

esindamine halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused on sätestatud

RÕS §-s 7.

7. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1

nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud

kaebuse, kaebuse täienduse ja apellatsioonkaebuse ning samuti on kaebaja olnud võimeline

esitama kohtule menetlusseadustikes sätestatud taotlusi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kaebaja halduskohtumenetluses osalenud ka varem. Seega on ringkonnakohtu hinnangul

tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused

kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Samuti ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluses esitanud

asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et kaebaja ei ole enam võimeline

menetluses oma õigusi kaitsma.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et

halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat

vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab

kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik

avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse

läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus

uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud

asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses

esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks

õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja

õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik,

kuna kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega

ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata

kaebajale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras esindajat.

II

9. HKMS § 187 lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega

apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus. Tartu Ringkonnakohus on

30.09.2016. a määrusega andnud kaebajale tähtajad apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

takistavate puuduse kõrvaldamiseks, s.o apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks.

Kaebaja on nimetatud määruse 05.10.2016 kätte saanud. Sama määruse põhjendavas osas

(p 7) on ringkonnakohus kaebajale selgitanud, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise

apellatsioonkaebuse taotluse täpsustamiseks ja apellatsioonkaebuse põhjenduste

täiendamiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale.

10. Kaebaja tugineb küll 14.10.2016. a avalduses sellele, et tal ei olnud võimalik

apellatsioonkaebust põhjendada, kuna talle saadetud halduskohtu 23.08.2016. a otsuses

puudub lehekülg halduskohtu põhjendusi, kuid ringkonnakohtu hinnangul esineb siiski alus

kaebaja apellatsioonkaebuse tagastamiseks. Ringkonnakohus leidis 30.09.2016. a määruses, et

on ebausutav, et kaebajale kättetoimetatud halduskohtu 23.08.2016. a otsuse tõlge ei ole

terviklik ja seega oli kaebajal võimalik halduskohtu 23.08.2016. a otsusega tutvuda ning enda

apellatsioonkaebust põhjendada.

11. Samas selgitab ringkonnakohus, et kui kaebaja soovis apellatsioonkaebuse põhjendusi

täiendada, et ringkonnakohtul oleks võimalik kaebaja apellatsioonkaebus menetlusse võtta

ning tal tõepoolest puudus võimalus teha seda halduskohtu 23.08.2016. a otsuse venekeelse

tervikliku tõlke abiga, siis oli kaebajal võimalus esitada ringkonnakohtule toimikuga

tutvumise taotlus ning teha endale halduskohtu 23.08.2016. a otsuse venekeelest tõlkest

ärakiri, mille abil apellatsioonkaebust põhjendada. Selle võimaluse tõi ringkonnakohus ära ka

oma 30.09.2016. a määruses, millega ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta

jättis. Seega oli ringkonnakohus selgitanud kaebajale võimalusi apellatsioonkaebuse puuduse

kõrvaldamiseks, kuid kaebaja jättis sellele vaatamata apellatsioonkaebuse puuduse

kõrvaldamata.

12. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal on olnud alates ringkonnakohtu 30.09.2016. a määruse

kättesaamisest mõistlik aeg apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks. Kaebajale on

selgitatud ka puuduse kõrvaldamata jätmise tagajärgi, kuid hoolimata eeltoodust on ta jätnud

apellatsioonkaebuse põhjendused täiendamata. Kuna ringkonnakohus ei saa menetleda

apellatsioonkaebust, milles esineb eelmainitud puudus, tuleb kaebaja apellatsioonkaebus

HKMS § 187 lg 4 alusel kaebajale tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 187 lg 2

teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

14. Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul vajadus kaebaja menetlusabi

taotluse, koopia taotluse ning taotluse, millega kaebaja soovis kõikide varem Tartu

Halduskohtusse esitatud taotluste lahendamist, lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Agu Timmi

Madis Ernits