3-15-827/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja

koht

26.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-827

Haldusasi

Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla

26.01.2015. a käskkirja nr 6-2/83

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 02.11.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Remo Ainsare apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Remo Ainsar

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 02.11.2015. a otsus muutmata ja Remo Ainsare

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 25.11.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 26.01.2015. a käskkirjaga nr 6-2/83 karistati kinnipeetavat Remo Ainsar

distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1

nõuete süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt kasutas R. Ainsar 26.12.2014. a kella 13.50

ajal eelvangistushoone esimeses eluosakonnas kambris 1004 ametnikuga suhtlemisel solvavaid

väljendeid. Vanglaametniku E. Toots 26.12.2014. a ettekandest nr 6259 nähtub, et R. Ainsar

kasutas väidetavalt väljendeid „piider tont tule tagasi“ ja „sa oled end sitta täis süstinud ja ära

ahuieitanud“.

2. R. Ainsar esitas Tartu Vanglale vaide 26.01.2015. a käskkirja nr 6-2/83 kehtetuks

tunnistamist. Tartu Vangla 02.03.2015. a vaideotsusega nr 1-11/33-2 jäeti R. Ainsare vaie

rahuldamata.

3. R. Ainsar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 26.01.2015 käskkirja nr 6-2/83

tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt ei öelnud R. Ainsar vanemvalvur E. Tootsile nagu väidetakse. Lisaks on

E. Toots eksinud oma ettekandes nimega, sest kaebaja ei ole Rein Ainsar. Kaebaja võis

kasutada sõna „ahhueitama“, kuid see on ütlus ülbe käitumise iseloomustamiseks. Praegu ei

ole küll tegemist kriminaalmenetlusega, kuid kaebaja süüdistamisele järgnes karistus ja

kaebaja pidi oma süütust tõendama.

Kõikide varasemate distsiplinaarmenetluste korral on kaebaja oma süü omaks võtnud ja

karistused kandnud. Seega, kui ta on süüdi, siis ta on vastutanud oma tegude eest. Ettekandes

nr 6259 väljatoodut ei ole ta aga öelnud. Vanemvalvur on meelega püüdnud teda näidata halvas

valguses. E. Tootsi ettekandes on kirjas, et kaebajale anti võimalus seletuskirja kirjutamiseks,

kuid reaalselt anti see võimalus alles mõne nädala möödumisel. Antud juhul on sõna sõna

vastu ja ei ole tõendatud, et kaebaja valvurile selliseid sõnu ütles nagu ettekandes kirjas.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus ei rahuldanud 02.11.2015. a otsusega kaebust ja jättis menetluskulud

poolte endi kanda.

Halduskohtu otsuse kohaselt puudub alus kahelda vanglaametniku E. Tootsi 26.12.2014. a

ettekande nr 6259 tõele vastavuses. Tõendatud ei ole, et vanglaametniku E. Tootsi eesmärgiks

oleks olnud vale ettekandega tekitada kaebajale probleeme. Vale ettekande koostamine võib

mõjuda negatiivselt hoopis ettekandja enda teenistuskäigule Tartu Vanglas. Seevastu kaebaja

ütlused võivad olla kantud soovist vabaneda vastutusest. Kaebaja on osaliselt ettekandes

viidatud väljendite kasutamist tunnistanud ning on ka tunnistanud, et ta oli vanglaametniku

peale vihane. R. Ainsar on kaebuses märkinud, et ta on emotsionaalselt ebastabiilne ning on

kasutanud vaides vanglaametniku aadressil väljendeid „ahv“ ja „rott“. Eeltoodu näitab, et

kaebaja ei suuda ärritunud olekus end kontrollida ning ametniku aadressil solvavate väljendite

kasutamine ei ole talle võõras. Seega on vanglaametniku 26.12.2014. a ettekandega nr 6259

tõendatud kaebaja poolt väljendite „piider tont tule tagasi“ ja „sa oled end sitta täis süstinud ja

ära ahuieitanud“ kasutamine. Asjaolu, et kaebaja on varasemate distsiplinaarmenetluste korral

süüd tunnistanud ja nõustunud karistustega, ei anna alust asuda seisukohale, et tema hilisemal

karistamisel ja karistuse vaidlustamisel ei ole ta temale süüks pandud tegu toime pannud.

Vastustaja on distsiplinaarmenetluse protokollis õigesti leidnud, et väljendite „piider tont tule

tagasi“ ja „sa oled end sitta täis süstinud ja ära ahuieitanud“ puhul on tegemist kogumis

solvavate väljenditega, mistõttu toob nende kasutamine kaasa Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1

rikkumise. Viidatud väljendite solvav iseloom on ilmselge ning seetõttu puudub vajadus

väljendite täpsemaks analüüsiks.

Vaidlustatava käskkirja õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, et distsiplinaarmenetluses võeti

kaebajalt seletus alles 22.01.2015. Õigusaktid ei näe ette, millise aja jooksul tuleb

kinnipeetavale anda võimalus seletuse andmiseks. Oluline on, et kinnipeetav saaks

distsiplinaarmenetluse käigus oma seletuse anda ning seda on kaebajale võimaldatud. Tema

seletusega on karistuse määramisel arvestatud.

Kuna kaebaja on talle süüks pandud teo toime pannud ja rikkunud sellega Tartu Vangla

kodukorra p-i 1.7.1, siis võis vangla teda distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 63

alusel karistada. Kaebajale määratud karistus on kooskõlas VangS § 63 lg 1 p-ga 4. Arvestades

seda, et kaebajat on ka varasemalt distsiplinaarkorras karistatud ja määratud on leebemaid

karistusi, siis on käesoleva rikkumise eest kaebajale määratud karistus proportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. R. Ainsar esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja nõus halduskohtuga, et nimetatud sõnad on solvavad,

kuid tema ei ole neid öelnud ja tal ei ole võimalik seda tõestada. Tegemist on sõna sõna vastu

olukorraga ning oluline on, et kaebaja on varem võtnud süü omaks ja kandnud karistuse ära,

sest see näitab tema käitumismustrit ja võetud vastutust tehtud tegude eest. Asjaolu, et

kaebajale anti võimalus selgituste andmiseks nädalaid hiljem, näitab, et vanglaametnik valetab

ja seda saab kaebaja tõestada. Kaebaja kandis karistuse ära, kuid kuna ta teab, et ta pole

ametnikku solvanud, siis on ta ebaõiglaselt karistuse ära kandnud. Karistusest ei ole võimalik

vabaneda, sest karistus on kantud. Vastustaja on viidanud, et kaebaja ütles solvavad sõnad

eluosakonnas teiste kuuldes, kuid ei ole välja toonud, kes neid sõnu kuulsid.

6. Tartu Vangla palub vastuses R. Ainsare apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei ole vanglal alust kahelda, et vanemvalvur E. Tootsi 26.12.2014. a ettekanne

nr 6259 ei oleks tõene. Tõenäoline ei ole, et vanglaametnik kinnipeetava kohta niivõrd täpselt

sõnastatud valeettekande koostaks. Kuna ettekandes on kirjeldatud sõnu, mida kinnipeetav

ütles vanemvalvuri enese kohta, muudab see valeettekande koostamise tõenäosuse veel

väiksemaks.

R. Ainsar on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning toime pandud rikkumised on olnud

erineva raskusastmega, siis vähendab see kaebuses väljendatud tõeväärtust veelgi enam.

Kaebaja arusaam sõna „ahhueitama“ tähendusest ei muuda vähem solvavaks konteksti, milles

seda sõna kasutati. Kahelda ei saa selles, et vanglaametnikuga sellisel viisil suhtlemine on

taunitav ja solvav ega ole vanglas aktsepteeritav käitumisviis.

Kaebajale karistuseks määratud kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks on proportsionaalne

karistus, mille määramisel on arvestatud, et varasemalt on kinnipeetavale distsipliinirikkumiste

korral määratud noomitus ja ühel korral ka kartserikaristus. Kuna eelnevalt määratud

distsiplinaarkaristused ei ole kinnipeetavale soovitud mõju avaldanud, siis oli antud juhul

kinnipeetava kartserisse paigutamine õigustatud ning tema karistuse pikkus proportsionaalne

toime pandud teoga.

Kaebajale anti võimalus seletuskirja kirjutamiseks mõne nädala möödudes 22.01.2015, kuid

seda ei saa pidada kaebaja õiguste rikkumiseks. Seletuskirjas toodud väidetele on menetleja

distsiplinaarmenetluse käigus ka hinnangu andnud. Seega, olenemata ajahetkest, oli kaebajale

tagatud õigus omapoolsete selgituste ning vastuväidete esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et R. Ainsare apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 02.11.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid

korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Käesolevas asjas käib ka apellatsioonimenetluses vaidlus selle üle, kas kaebaja on

vanglaametniku suhtes kasutanud solvavaid väljendeid, mille eest teda oli võimalik karistada

distsiplinaarkorras. Kaebaja eitab endiselt solvavate väljendite kasutamist. Samas on selline

väide vastuolus kaebaja enda distsiplinaarmenetluse käigus antud seletusega. Kaebaja on

seletuses möönnud, et ta võis vangivalvurile öelda, et „sa oled ikka ära ahhuieitanud“. Kaebaja

leidis, et see ei olnud solvang, vaid enda arvamuse väljendamine (tl 7). Kaebaja taoline seletus

läheb kokku ka vanemvalvur E. Tootsi ettekandes toodud väljendiga (tl 6). Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et puudub alus kahelda E. Tootsi ettekande õigsuses, et kaebaja

kasutas tema suhtes ka teisi selles toodud väljendeid. Seega on alusetu kaebaja väide, et

tegemist on olukorraga, kus sõna on sõna vastu, kuna ta ise on kinnitanud solvavate väljendite

kasutamist. Asjaolu, et kaebaja väidetel on ta varem kõik talle esitatud süüdistused omaks

võtnud ja määratud karistused ära kandnud, ei anna veel alust väita, et kaebaja ei ole praegust

distsipliinirikkumist toime pannud. Samuti ei saa nõustuda kaebajaga, et kuna talle anti

võimalus anda seletust alles hiljem, siis on valvur valetanud tema peale. Oluline on see, et

kaebajale on antud teada, milles teda süüdistatakse ja talle on antud võimalus oma seletuse

andmiseks. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajale mõistetud karistus on

proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Kaebajat on ka varem distsiplinaarkorras

karistatud ja ta on toime pannud ka distsipliinirikkumisi, mis on seotud ametnikega ebasobiva

käitumisega. Seega on õigustatud tema karistamine lühiajalise kartserisse paigutamisega, kuna

varasemad karistused ei ole suutnud ära hoida kaebaja poolt uute distsipliinirikkumiste

toimepanemist.

9. Kuna kaebaja oli riigilõivust jätkuvalt vabastatud, siis menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi