3-16-2133/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2133

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karel

Miisna

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – T.K.

(isikukood xxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse

1.1.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 7500 eurot (seitse tuhat viissada eurot) T.K.le (K.;

isikukood xxxxxxxxxx) kuuluvale ¼ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxx;

1.2.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 21 717,76 eurot (kakskümmend üks tuhat

seitsesada seitseteist eurot seitsekümmend kuus senti) T.K.le (K.; isikukood xxxxxxxxx)

kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxx

1.3.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 28 841,85 eurot (kakskümmend kaheksa tuhat

kaheksasada nelikümmend üks eurot kaheksakümmend viis senti) T.K.le (K.; isikukood

xxxxxxxxx) kuuluvale ¼ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxxx

1.4.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 144 029,48 eurot (ükssada nelikümmend neli tuhat

kakskümmend üheksa eurot nelikümmend kaheksa senti) T.K.le (K.; isikukood xxxxxxxx)

kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxx.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte T.K.le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 25.10.2016 taotluse anda luba

hüpoteekide seadmiseks järgmistele T.K.le kuuluvatele kinnisasjadele: summas 7500 eurot ¼

kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxx, summas 21 717,76 eurot kinnisasjale

2(5)

registriosa numbriga xxxxxxx, summas 28 841,85 eurot ¼ kaasomandi osale kinnisasjast registriosa

numbriga xxxxxxxx ja summas 144 029,48 eurot kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx.

2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

2.1. Maksuhaldur kontrollis 25.11.2014 korralduse nr 12.2-3/027893-1 alusel Räävi Kaubandus OÜ

käibemaksu ja tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust perioodil juuni 2014. Kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur, et äriühing deklareeris juunis 2014

Tenoret OÜ esitatud arvete alusel ebaõigesti sisendkäibemaksu summas 15 553,14 eurot ja Twindow

OÜ esitatud arvete alusel ebaõigesti sisendkäibemaksu summas 142 801,71 eurot (teades, et Tenoret OÜ

ja Twindow OÜ ei ole tegelikud müüjad). Samuti tuvastas maksuhaldur kontrollimenetluses, et Räävi

Kaubandus OÜ on Tenoret OÜ-le tasunud 190 524,54 eurot, kuid esitas algdokumente üksnes 93 318,7

euro tasumise kohta. Seega tasus Räävi Kaubandus OÜ Tenoret OÜ-le 97 205,71 eurot rohkem, kui arvete

alusel tasumisele kuulus. MTA-le esitatud arvelduskontode väljavõtetelt nähtus ka, et Räävi Kaubandus

OÜ on teinud 2580,65 euro ulatuses ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mida ei ole deklareeritud ning

millelt ei ole tulumaksu tasutud. Seega oli Räävi Kaubandus OÜ kohustatud kontrollitaval perioodil

deklareerima Tenoret OÜ-le algdokumentideta tehtud väljamakseid ning ettevõtlusega mitteseotud kulu

kokku summas 99 786,36 eurot ning tasuma tulumaksu summas 26 525,49 eurot, kuid ei teinud seda.

Maksuhaldur vähendas 27.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/027893-20 Räävi Kaubandus OÜ juuni

2014 sisendkäibemaksu summas 158 354,85 eurot ning suurendas juuni 2014 tulumaksukohustust 26

525,49 euro võrra. Maksuotsusega määratud maksusumma 184 880,34 eurot on täies ulatuses tasumata.

2.2. Maksuhaldur on viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid Räävi Kaubandus OÜ-lt maksuvõla

sissenõudmiseks. Selle tulemusena on selgunud, et äriühingul ei ole pangakontodel maksukohustuse

täitmiseks piisavalt vahendeid. Maksuhalduri päringutest e-kinnistusraamatusse ja Maanteeameti

liiklusregistri andmebaasi nähtub, et Räävi Kaubandus OÜ-l registrisse kantud vara ei ole. Lisaks on

äriühingule koostatud intressinõue nr 13-3/165001.

2.3. Kohtule esitatud loataotlusega on maksuhaldur algatanud T.K. suhtes maksumenetluse, mille

tulemusel soovib maksuhaldur MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel koostada T.K.le vastutusotsuse

summas 202 089,09 eurot (27.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/027893-20 määratud maksusumma ja

intress summas 17 208,75 eurot). Räävi Kaubandus OÜ-le maksuotsusega nr 12.2-3/027893-20

täiendavalt tasumisele määratud võlgnevus on tekkinud T.K. juhatuse liikmeks oleku ajal. Maksuhaldur

on tuvastanud, et T.K. omas mõju juhatuse liikmena Räävi Kaubandus OÜ majandustegevuse ning

raamatupidamise korraldamisel, ta oli Räävi Kaubandus OÜ ainsa seadusliku esindajana vastutav

äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja

täieliku täitmise eest. Räävi Kaubandus OÜ on T.K. juhatuse liikmeks oleku ajal teinud tehinguid, mille

eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud

tehingute eest väljastatud arvete alusel selleks, et vähendada Räävi Kaubandus OÜ maksukohustust.

Lisaks on äriühing teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.

Räävi Kaubandus OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on

maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et T.K. tegevuse ja Räävi Kaubandus OÜ maksuvõla

tekkimisel vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Räävi

Kaubandus OÜ-ga. Tuginedes Räävi Kaubandus OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele on

maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et T.K. on Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liikmena

rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele tema suhtes MKS

§ 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

2.4. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse

menetluslikud eeldused on täidetud: Räävi Kaubandus OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei

ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Käesolevas

asjas lõpeb maksuotsustega määratud maksude ning esitatud maksudeklaratsioonide aegumistähtaeg

varasemast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk 11.07.2017, kuna vanim maksuotsustega määratud

tasumata tulumaksukohustus pärineb 2014. juunikuust (nõue muutus sissenõutavaks 10.07.2014).

3(5)

Arvestades eeltoodut ning rakendades 3-aastast aegumistähtaega, lõpeb Räävi Kaubandus OÜ maksuvõla

sissenõudmise aegumistähtaeg T.K.lt juulis 2017.

2.5. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksumaksjate registri

andmetel pärineb T.K. viimane sissetulek 2015. a jaanuarist summas 469 eurot. Aasta 2014 keskmine

sissetulek oli 478 eurot. Seega on T.K. viimaste aastate kuusissetulek olnud ebapiisav vastutusotsusega

kavandatava kohustuse täitmiseks ja tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks.

Lisaks andis T.K. kontrollimenetluses Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liikmena teadvalt valeütlusi. T.K.

varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel, sh võltsarvete algne kajastamine

raamatupidamises, maksumenetluses kogutud tõendid ning asjaolu, et juhatuse liikmena pole T.K.

taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad tema suhtumist avalik-

õiguslikesse kohustustesse. Seega on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võidakse tema poolt suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara.

2.6. Maksuhaldur tuvastas, et T.K.le kuulub 4 kinnisasja:

1) ¼ kaasomandi osa registriosa numbriga xxxxxxx aadressil xxxxxxx, mille väärtuseks hindab

maksuhaldur sama piirkonna kinnisvara hindade põhjal 30 000 eurot, millest T.K.le kuuluva osa

väärtuseks hinnanguliselt 7500 eurot;

2) kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxx aadressil xxxxxxxxx, mille väärtuseks hindab maksuhaldur

sama piirkonna kinnisvara hindade põhjal hinnanguliselt 21 717,76 eurot;

3) ¼ kinnisasja kaasomandist registriosa numbriga xxxxxxxx aadressil xxxxxxxxx, mille keskmiseks

ruuduhinnaks sai maksuhaldur sama piirkonna kinnisvara hindade põhjal 2340,11 eurot, mis teeb T.K.le

kuuluva osa väärtuseks 28 841,85 euro suuruseks;

4) kinnisasi registriosanumbriga xxxxxxxx aadressil xxxxxxxxx, mille keskmiseks ruuduhinnaks sai

maksuhaldur sama piirkonna kinnisvara hindade põhjal 1921,34 eurot, mis teeb kõnealuse korteriomandi

väärtuseks 198 282,288 eurot. Maksuhaldur rõhutab, et antud vara väärtus saab olla ainult hinnanguline.

Kuivõrd antud varale on seatud hüpoteeksummas 140 000 eurot, tuleb täitetoimingu valiku juures

arvestada, et hüpoteek võib tagada reaalselt sama suurt nõuet.

Kui võrrelda T.K. võla suurust temale kuuluva registervara väärtusega, arvestades seejuures ka

registervarale seatud hüpoteeki, ületab vastutusmenetluse tulemusena potentsiaalselt tekkiv võlg (202

089,09 eurot) registervara väärtust. Kuna selle registervara väärtus ei põhine spetsialisti hinnangul, peab

maksuhaldur otstarbekaks seada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks järgmised

hüpoteegid: 1) kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx T.K. ¼ mõttelisele kaasomandi osale summas

7500 eurot; 2) kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx summas 21 717,76 eurot; 3) kinnisasjale

registriosa numbriga xxxxxxxx T.K. ¼ mõttelisele kaasomandi osale summas 28 841,85 eurot; 4)

kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxxx summas 144 029,48 eurot.

2.7. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur T.K. vastu suunatud täitetoimingud, kui T.K.

on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt summas 224 446,98 eurot (maksuhalduri nõue

202 089,09 eurot + täitekulud summas 22 357,89 eurot). Maksuhaldur selgitab, et esitatav tagatis peab

lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS §

122). Kohtutäituri seaduse § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust,

menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97

eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suuruseks on 202 089,09 eurot, siis on KTS § 35 lg 2 p 10

kohaselt kohtutäituri põhitasu 7,25 % nõude summast ehk 14 651,46 eurot. Täitetoimingu lisatasu korral

võib arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumiste korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest,

mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks

käesoleval juhul ca 14 667,43 eurot, millele lisanduks 3% vara müügihinnast ehk ca 7690,26 eurot, kokku

22 357,89 eurot.

4(5)

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib

nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks

loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus,

et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või

tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1

sätestatud

täitetoimingud.

Maksuhalduril

on

muuhulgas

õigus

taotleda

kinnisasjale,

laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile

hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust,

mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus

ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri

poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik

kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud

loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse

või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad

kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest

nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8. Maksuhaldur on läbi viinud Räävi Kaubandus OÜ maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks

menetluse ja andnud maksukohustust suurendava maksuotsuse (tl 8-10).

Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega T.K. suhtes

maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1).

Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr

3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et T.K. on Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS

§-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja §

96 lg 1 tähenduses. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on alust arvata, et T.K. on teadlikult

kajastanud äriühingu maksuarvestuses ebaõigeid arveid ja esitanud valeandmetega maksudeklaratsioone,

5(5)

eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksukohustust ning selline käitumine on põhjustanud

äriühingule maksuvõla T.K. juhatuse liikmeks oleku ajal. T.K. oli Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liige

perioodil 09.01.2013-22.01.2015. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et

vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuvõla kujunemist näitab

maksuhaldur maksuotsuste lisadeks olevates käibemaksu ja tulumaksu arvestuse metoodika tabelites (tl

11-14 pöördel) ja taotluse lisas nr 1 (tl 7). Niisiis on võimalik T.K. vastutus äriühingu maksuvõla eest.

Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise

nõude või kohustuse määramine.

9. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.

Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et T.K. eelnevat maksuõiguslikku käitumist

arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest

kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda

võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab T.K. käitumine Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liikmena

(ebaõigete arvete kajastamine äriühingu maksuarvestuses ja ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide

esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil ning maksuvõla tekitamine), mis näitab tema

suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda

ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile

luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse

kindlaksmääramist.

10. Taotleja on selgitanud, et Räävi Kaubandus OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise

toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3

kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 28.09.2015 (tl 28-33). On ilmnenud, et äriühingul

registervara puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Maksusumma

määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest

nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Räävi

Kaubandus OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

11. Kohus leiab, et valitud abinõu – T.K.le kuuluvale kinnisvarale hüpoteekide seadmine määratava

maksukohustuse suuruses summas on põhjendatud. T.K.le kuuluvad ainsa registervarana neli kinnisasja

ning maksuhaldur on taotluses põhjalikult selgitanud hüpoteegisumma jagunemist erinevate kinnistute

vahel, on uurinud sarnaste objektide hindu ning viidanud põhjendatult vajadusele arvestada juba seatud

hüpoteegiga (vt eespool määruse p 2.6) . Arvestades maksukohustust ning maksukohustuslase vara ja

selle väärtust, koormab maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast

minimaalselt ning seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude ning võimalike täitekulude täitmine.

Hüpoteegi seadmine ei piira kinnisasja käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude täitmise. Seega on

maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike

täitekulude tagamiseks.

12. Taotluses on märgitud, et tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur T.K. vastu suunatud

täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt summas 224 446,98

eurot (maksuhalduri nõue 202 089,09 eurot + täitekulud summas 22 357,89 eurot). Taotleja on selgitanud

täitekulude kujunemise käiku ning kohtu hinnangul on taotluses märgitud täitekulude suurus

põhjendatud.

13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses

on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe