1-15-6913/100 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-15-6913

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-6913 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sander Veedi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SANDER VEEDI, isikukood 39605316038, Eesti Vabariigi kodanik, ridus, elukoht xxxx põhiha

Karistuse kandmise algus 26.04.2015 20.04.2017 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Arri Tooming

RESOLUTSIOON

Vabastada SANDER VEEDI temale Viru Maakohtu 27.10.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata Sander Veedile katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Sander Veedit katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätest - atud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - koha , töö või õppimis vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Sander Veedit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest;

- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

Määrata üksuse Sander Veedi kriminaalhooldusele Viru Vangla III kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada Sander Veedi karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Arri Tooming Advokaadibüroo

(asukoht Tallinna 21, 44306 Rakvere) kasuks 72 ( , s.h on seitsekümmend kaks eurot

käibemaks 20%, s.o 12 poolt määratud k eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga orras süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. Sander Veedi

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sander Veedilt menetluskuluna kaitsjatasu 72 ( ) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga seitsekümmend kaks poolt osutatud õigusabi eest.

Sander Veedil - ja Tolliameti arvelduskontole SEB tasuda väljamõistetud summa Maksu

Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea

Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida vi ning selgitus: „ itenumber 99915700075981

Sander Veedi, 1-

15-6913, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.09.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava Sander Veedi id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Sander Veedi kannab karistust Viru Maakohtu 27.10.2015 kohtuotsuse kohaselt, millega ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust ja KarS §

202 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes

3

kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti Sander Veedi liitkaristuseks 1 aasta va Viru Maakohtu 27.10.2015 kohtuotsuse ja ngistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti

Tartu Maakohtu 11.06.2015 kohtuotsusega mõistetud karistusega 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust Sander Veedi liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. Sander Veedi karistuse kandmise alguseks loeti 26.04.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest

korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatil majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava praegune käitumine on iselt, sarnane varasemale käitumisele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud.

Soodusteguriks on tegevusetus ja grup . Vangistuse jooksul on kinnipeetav alates i mõju

02.07.2015

kuni tänaseni olnud hõivatud majandustööl koristajana. Ta on läbinud

individuaalvestlused psühholoogiga isiku hoiakutest enda suhtes ja lähedase isiku kaotusest,

lisaks grupi mõjust ja oma arvamusest, toimunud on ka vestlus alkoholi mõjust tervisele ja

käitumisele ning selle seostest kuritegevusega. v on läbinud sotsiaalprogrammi Kinnipeeta

Sotsiaalsete oskuste treening, alates 02.09.2015 oli ta suunatud

õppima kutseharidussüsteemi puidupingitöölise id ta loobus sellest põhjendusega erialale, ku , et nimetatud eriala ei sobi talle.

08.06.2016, 20.07.2016, 29.07.2016 ja 10.08.2016 keeldus isik minemast kriminaalhooldusametniku planeeritud vestlustele. Kinnipeetav on püsinud alates 01.06.2015 III üksuse motivatsioonisüsteemis, mille raames on talle võimaldatud kodukülastusi.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 5 kuud ning 5 kuud vangistust. kanda jääb tal veel enam kui

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga xxxx emale tähtajatu üürilepingu alusel kuuluvas

korteris. Korter on 2-toaline ja ahiküttega, paikneb puumajas. Maja on amortiseerunud ning küttekolded lagunenud. Talvel tuleb juurde kütta elektriga. Maja omanik ei ole huvitatud elamu renoveerimisest. Vabanemisel on isikul võimalus minna elama korteri teise tuppa, kus enne oma surma oli kinnipeetava isa. Ema sõnul on tal jätkuvalt hirm poja elu ja tervise pärast, sest xxxx olevat

T jätkuvalt inimesi, kes on Sandrile ohtlikud, kuna ta on paljudele inimestele võlgu. Ema S sõnul on Sander kodust asju (telefon, sülearvuti) minema viinud ja need võlgade katteks maha

müünud. Kinnipeetav on lõpetanud põhikooli ning alustanud õpinguid , kus ta õppis xxxx

üldehituse erialal. Õppimine jäi pooleli koolis mittekäimise tõttu. töötab, sissetulekuks on T S

ainult miinimumpalk. Kuludeks on üür (100 eurot), kulud toidule, riietele ja muule, mis on

elukorralduseks vajalik. Ema hindab oma majanduslikku olukorda raskeks. Enne vangistust

töötas kinnipeetav lühikest aega , võimalusel tegi ka juhutöid.

xxxx ja xxxx ning xxxx Majanduslikult Sander ema ei toetanud, vaid oli pigem ainult tarbija. Oma teenitud raha kulutas isik ainult enda tarbeks. Tööharjumust ega kohusetunnet kinnipeetaval välja ei kujunenud, ema

sõnul ei olnud ta tööl käimisest huvitatud. Vabaduses puudub isikul ametlik töökoht. K-raha andmetel on isikul 05.09.20

16 seisuga tasumata nõudeid summas 2847,17 eurot.

Sander Veedi lähedasteks inimesteks, kellega ta suhtleb on ema T S ja isapoolne vanaema A S.

Isa haiguse ajal ja surmajärgsel perioodil elas Sander vanaema juures. Ema sõnul algasid probleemid just vanaema juures elamise ajal, sest vanaema andis pojapojale liiga palju vabadust.

Kõik korrarikkumised on kinnipeetav toime pannud koos kaasosalistega, enamus tema seltskonda kuuluvatest noormeestest on kriminaalkorras karistatu ivseteks d. Ema sõnul olid positi

tuttavateks Sandri jalgpalli treeningukaaslased. Kinnipeetava väitel ei ole tema ise olnud kuritegude alga

mise ajal taja, kuid on teiste mõjutusel kaasa läinud. Kuigi kuritegude toimepane

4 ei ole Sander Veedi olnud alkoholijoobes, on risk uue kuriteo toimepanemiseks seoses alkoholi

tarvitamisega s

iiski olemas, sest teda on AS § 71 alusel 7 korral väärteokorras karistatud. Katseaja jooksul ühtegi teadet isiku poolt alkoholi kuritarvitamise kohta ametnikule ei saabunud.

Sander Veedi on mõned korrad tarvitanud kanepit. Kinnipeetaval on probleeme sotsiaalsete

oskuste kasutamisega igapäevaelus. See toob kaasa lahendamata probleeme ja kaasaminekut

kriminaalse taustaga isikutega. Kinnipeetaval puudub oskus ja soov oma käitumist analüüsida

ning see on põhjustanud tegevusetust ja uute kuritegude toimepanekut. Isikut on korduvalt

karistatud varguste toimepanemise eest, millest nähtub, et ta ei aktsepteeri seaduskuulekat

käitumist. Enne vangistust oli kinnipeetaval mitmeid probleeme kriminaalhooldusnõuete

järgimisega. Isik ei pea kinni ühiskonnas kehtestatud reeglitest, motivatsioon oma elu

seaduskuulekalt elada on madal. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on vangla hinnangul

järgmise 2 aasta jooksul 74%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla

ettepaneku määrata Sander Veedile katseaeg kuni 20.04.2017. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sander Veedile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Sander Veedi isa suri 7 aastat tagasi raske

ha V sooritas 2015. aasta juulis enesetapu. Kuigi vennaga suheldi iguse tagajärjel, poolvend T

vähe, avaldas T drile väga tugevat mõju. Sander Veedi on lõpetanud ootamatu surm San xxxx

kooli ja saanud põhihariduse. Ema sõnul suuri korrarikkumisi koolis õppimise ajal ei xxx esinenud. Põhikooli lõpetamise järel 2012. aasta sügisel jätkas Sander õpinguid üldehituse xxxx erialal. Omavoliliste puudumiste ja võlgnevuste tõttu kustutati ta õpilaste nimekirjast 2013. aasta veebruaris. Ema sõnul teadis ta vähe poja tegemistest, kus ta käis ja millega tegeles ning kes olid ta tuttavad. Negatiivsetest tuttavatest teadis ema nimetada M M, M L ja J pere lapsi. xxxx on

Sander Veedile elukohaks olnud lapsepõlvest alates ning ta omab antud aadressil ka sissekirjutust. T S sõnul elab ta omanikule kuuluvas majas, tema pere kasutuses on kaks tuba ja

köök. Hetkel on kasutuses üks tuba. Teist tuba ta ei taha kasutada, kuna selles toas suri tema abikaasa. Enne vangistust töötas Sa Veedi lühikest aega nder xxxx ja xxxx ning xxxx ning tegi

võimalusel juhutöid. ema sõnul välja tööharjumust ega

Sandril ei kujunenud

kohusetunnet. Tööpäeva hommikul magas ta sageli sisse, mistõttu ei jõudnud õigeaegselt tööle. Tulemuseks oli töölepingu lõpetamine. Ema sõnul ei olnud Sander tööl käimisest huvitatud. Ema on nõus poega

peale ennetähtaegset vabanemist materiaalselt toetama kuni poeg saab oma elu korraldamisega hakkama. T S xxxx sorteerijana juba ligikaudu 10 aastat. Sissetulekuks on miinimumpalk, töötab

teisi sissetulekuid ei ole. korral teeb kriminaalhooldusametnik Ennetähtaegse vabastamise ettepaneku kohustada Sander Veedit mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima töökoha

määratud tähtajaks ning tegelema võlgade hüvitamisega, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega.

Sander Veedi ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ranteeritud töökohta . Ga tal ei ole, kuid kodu juure ta saaks t varem s on puidutöötlemisfirma, milles ööd. Ta on seal ka

mitteametlikult . Seal on

töötanud tööks küttepuude pakkimine, lõhkumine, ladumine.

Sõltuvusained teda ei tõmba. Ta on kindlasti suuteline elama nii, et ei tarvita alkoholi ega

narkootikume. Tal on vanglas tööharjumus kujunenud. Seal on äratus hommikul kell 6. Ta on nüüd töötanud majandustöödel koristajana üle aasta. Hetkel ta ei tööta. Ta ei leia, et keegi võiks

teda ohustada. Ta on rääkinud võlanõustajaga ja tahab hakata edasi võlanõustaja juures xxxx

käima, panna graafikud paika, et võlad ära maksta. Kindlasti on ta nõus ema toetama. Lähedastest on tal ema ja isapoolne vanaema. Vanaema ei taha enam temaga suhelda, ei vasta

kõnedele eg Ema ja tädiga ta suhtleb. Ta on suuteline elama selliselt, et uusi a kirjadele. kuritegusid toime ei pane. Varasemalt oli tal probleeme kriminaalhooldusega. Nüüd on ta valmis

5

kriminaalhooldajaga koostööd tegema ja kõiki kohustusi täitma. Ta ei keeldunud

kriminaalhooldaja juurde tud. Kellaajad ei vestlusele minemast, ta oli sel ajal tööga hõiva

sobinud. Ta on karistuse kandmis korral. Neid antakse isikutele, e ajal saanud kodukülastusi 5 kellel puuduvad distsiplinaarkaristused ja muud rikkumised.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et Sander Veedi tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 16.08.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu kinnipeetav S. Veedi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine,

sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening estlustes läbimine, psühholoogiga individuaalv

osalemine, III üksuse motivatsioonisüsteemis püsimine, mille raames hea käitumisega isik on

väljateeninud preemiateks kodukülastusi, jm) viitab sellele, et ta on teinud jõupingutusi

õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetav viibib reaalses vangistuses esimest korda. Vangla

hinnangul ta on väheohtlik. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus

suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 20.04.2017. Käitumiskontrolli aja jooksul

saaks S. Veedil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades

kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid

palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada

süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti

lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti.

Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta, tehes ühtlasi ettepaneku määrata S. Veedile käitumiskontroll ja katseaeg

kuus kuud. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur Sander Veedi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

Kaitsja leidis, et i KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus isiku vangistusest tingimis enne tähtaega vabastada, kui isik on ära kandnud vähemalt poole oma karistusest, kuid mitte vähem kui 4 kuud.

Vabastamise peamiseks eelduseks on isiku seaduskuulekas käitumine ja hoidumine uute

kuritegude toimepanemisest. Isiku vastavust neile tingimustele peab näitama tema käitumine

vangistuses. Ennekõike tuleb vaadata püstitatud eesmärke ja nende täitmist. Sander Veedi

kinnitab, et on muutnud oma suhtumist senisesse ellu, suhtumist alkoholi ja kinnitab, et on

suuteline alkoholist ja teistest mõnuainetest täielikult loobuma. Sander Veedit iseloomustab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla sisekorra alusel võimaldatakse eeskujulikult käitunud

isikud kodukülastusele ja Sander Veedi on seda preemiat saanud 5 korral. Sander Veedi on

töötanud pikka aega majandustöödel. Materjalidest nähtub, et tema puhul puudub ohtlikkus ja

teda nimetatakse isegi väheohtlikuks isikuks. Seega vaatamata sellele, et uue kuriteo

toimepanemise protsent on suhteliselt kõrge, on võimalik seda maandada just vangistusest tingimis

i enne tähtaega vabastamisega ning tema üle pideva järelevalve ja kontrolli teostamisega.

Isiku võib vangistusest enne tähtaega vabastada vaid isikut iseloomustavate andmete põhjal.

Vangla ja prokurör toetavad Sander Veedi vabastamist. Kaitsja on veendunud, et vabastamise efektiivsus on suurem kui karistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhooldus tema üle vähendab uute

kuritegude toimepanemise riski. Kaitsja on seisukohal, et Sander Veedi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine on põhjendatud taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja palub kinnipeetav vabastada ja panna talle lisakohustused, millised on toodud vangla iseloomustuses.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

6

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sander Veedi võib vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et teda on kriminaalkorras karistatud 5 korral. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et tegemist on isiku

esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine Viru Vanglas on olnud hea, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning III

üksuse motivatsioonisüsteemis püsimine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud

majandustöödel koristajana, ta on läbinud individuaalvestlused psühho

loogiga ning sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ema juures, kes on valmis teda ka võimaluste piires materiaalselt toetama. Kohtu hinnangul tuleks Sander Veedile anda võimalus

näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada, määrates Sander Veedile katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud ning pannes talle

lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel

tingimustel. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja arvamusega, mille kohaselt antud juhul oleks

vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmis

est lõpuni vanglas.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest 72 kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Koh

us lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik