3-16-1887/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

25.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1887

Haldusasi

Jaak Reinomägi kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu

11.08.2016. a otsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomägi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Eesti Advokatuur

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Saata asi J. Reinomägi avalduse menetlemiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.09.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu

11.08.2016. a otsuse tühistamiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 27.09.2016. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus leidis, et kaebaja ei ole advokatuuriseaduse

§ 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isik, kes saaks esitada aukohtu otsuse peale kaebuse

halduskohtule, mistõttu kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda aukohtu otsuse tühistamist.

3. Kaebaja esitas 29.09.2016 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja

soovib riigi õigusabi seoses Tartu Halduskohtu 27.09.2016. a määrusega, millega tagastati

tema kaebus ning millega kohus on väidetavalt rikkunud kaebaja õigusi. Kaebuse

tagastamisega põhjustati kaebajale kannatusi. Kaebaja vajab kaitset kohtuniku ilmselge

omavoli eest. Õiguste iseseisev käitamine pole kaebajale tagatud.

4. Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata, kuna halduskohus leidis, et kaebaja on riigi õigusabi seaduse §

7 lg 1 p-i 1 mõttes isik, kes suudab ise oma õigusi kaitsta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas 09.10.2016 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märkis, et soovib riigi

õigusabi halduskohtu 05.10.2016. a määrusele määruskaebuse koostamiseks. Kaebaja

selgitab, et kaebajale ei ole iseseisev õiguste kaitsmine tagatud nii, et see oleks tõhus ja ei

põhjustaks kaebajale kannatusi, mis ületavad need kannatused, mis paratamatult kaasnevad

kaebaja kinnipidamisega. Kaebaja leiab, et temapoolne iseseisev õiguste kaitsmine üksnes

soodustab õigusvastasust ning riigi õigusabi on vajalik selleks, et tagada kaebaja subjektiivsed

õigused.

6. Tartu Halduskohus 12.10.2016. a määruses tõlgendas kaebaja 09.10.2016. a avaldust

määruskaebusena halduskohtu 05.10.2016. a määrusele, võttis määruskaebuse menetlusse,

jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus

selgitas, et kaebaja 09.10.2016. a avaldust tuleb mõista määruskaebusena halduskohtu

05.10.2016. a määrusele, kuna avaldusele on märgitud, et see esitatakse praeguses kohtuasjas,

kuid kaebajal puudub käesoleva asja raames õigus esitada riigi õigusabi taotlust, kuna

halduskohus juba lahendas kaebajale selles menetluses riigi õigusabi andmise küsimuse.

7. 13.10.2016 esitas kaebaja ringkonnakohtule avalduse, milles selgitas, et ta ei soovinud, et

tema 09.10.2016. a avaldust tõlgendataks määruskaebusena halduskohtu 05.10.2016. a

määrusele. Kaebaja soovib, et halduskohus lahendaks kaebaja 09.10.2016. a avalduse kui riigi

õigusabi taotluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus tõlgendas halduskohtule teada olnud andmete põhjal

kaebaja 09.10.2016. a avaldust õigustatult määruskaebusena, kuna kaebaja põhjendused riigi

õigusabi saamiseks on 09.10.2016. a avalduses samad, mis 04.10.2016. a taotluses ja seega ei

annaks need halduskohtule alust jõuda riigi õigusabi taotluse lahendamisel määruskaebuse

esitamisel teistsugusele seisukohale, kui ta jõudis riigi õigusabi taotluse lahendamisel kaebuse

esitamisel, ning taotluse rahuldamata jätmisel võib alata uus määruskaebemenetlus, mis ei

taga taotluse esitajale antud asjas kiiret ja efektiivset õiguskaitset ning ei oleks kooskõlas

HKMS

§ 2 lg-st 2 tuleneva põhimõttega, et haldusasi tuleb lahendada mõistliku aja jooksul ja

võimalikult väikeste kuludega. Samuti ilmnes kaebaja 09.10.2016. a avaldusest kaebaja tahe

vaidlustada Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määrust, ning põhjendused, miks taotluse esitaja

leiab, et talle tuleks riigi õigusabi anda. Seega oli kaebaja 09.10.2016 taotluse tõlgendamine

määruskaebusena põhjendatud.

10. Samas nähtub kaebaja poolt otse ringkonnakohtule esitatud 13.10.2016. a avaldusest, et

kaebaja ei soovi, et tema 09.10.2016. a avaldust tõlgendataks määruskaebusena. HKMS § 2 lg

4 lause 2 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega võimalik ringkonnakohtul

pärast kaebaja tegeliku tahte teada saamist kaebaja 09.10.2016. a avaldust määruskaebusena

tõlgendada ning seda määruskaebe korras menetleda. HKMS § 207 lg 2 kohaselt, kui

määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et

tulenevalt kaebaja täiendavatest selgitustest tema tahte osas, tuleb asuda seisukohale, et

halduskohus on kaebaja 09.10.2016. a avalduse ebaõigesti määruskaebusena menetlusse

võtnud.

11. Kuna kaebaja 13.10.2016. a avaldusest nähtub, et ta soovib, et tema 09.10.2016. a avaldust

tõlgendataks riigi õigusabi taotlusena, peab ringkonnakohus saatma asja tagasi halduskohtule,

et halduskohus saaks kaebaja 09.10.2016. a avalduse riigi õigusabi taotlusena lahendada.

Samas märgib ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt võib kaebaja 09.10.2016. a riigi

õigusabi taotlus olla korduv taotlus HKMS § 55 lg 3 mõttes ning sellisel juhul on

halduskohtul õigus korduv taotlus nimetatud sätte alusel läbi vaatamata või tähelepanuta jätta.

Ühtlasi peab kaebaja arvestama sellega, et asjas korduva riigi õigusabi taotluse esitamine ei

pikenda kohtumääruse, millega kaebaja algne riigi õigusabi taotlus lahendati,

edasikaebetähtaega ega ole ka edasikaebetähtaja ennistamise aluseks.

12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata ning saadab

asja tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel