3-15-2265/53 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2265

Haldusasi

Kalev Pehme kaebus Tarvastu Vallavalitsuse

29.06.2015. a ehitusloa nr 1512219/07688

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kalev Pehme apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

05.10.2016

Menetlusosalised

Kaebaja Kalev Pehme

Vastustaja Tarvastu vald

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a otsus

muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 24.11.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarvastu Vallavalitsus väljastas 29.06.2015

ehitusloa

nr 1512219/07688

kalakärestiku rajamiseks Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Sooviku külas asuva

Ordulinnuse kinnistu paisule.

2. K. Pehme esitas 09.09.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 16.09.2015, 19.10.2015 ja

12.02.2016 täiendavad selgitused. Kaebaja palus tühistada Tarvastu Vallavalitsuse

29.06.2015. a ehitusluba nr 1512219/07688. Lisaks palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras

peatada ehitusloa kehtivus. Kaebaja põhjendused:

1) Ehitusloa väljastamisel on jäetud järgimata olulisi haldusõiguslikke nõudeid ning arvesse

on jäetud võtmata ehitustegevuse otsesed mõjud kaebaja kinnistule. Ehitustegevuse eesmärk

on lammutada Ordulinnuse pais ja rajada Tarvastu jõele kalakärestik ning juhtida jõgi ümber

uude sängi, mille tulemusena jõe lõunapoolne haru jääb edaspidi kuivaks. Kaebaja on osaliselt

taastanud lõunapoolsel harul tema omandis oleva vesiveski, mille säilitamist ja kasutamist

ehitustegevus otseselt mõjutab. Kuna projekteerimistingimuste järgi alandatakse

ehitustegevuse tulemusel oluliselt veetaset jõe lõunapoolsel harul, siis jääks vesiveski

vundament kuivale ning seejärel algaks kiire vundamendi mädanemisprotsess, mille tulemusel

vesiveski hävineb.

2) Kaebaja ei ole olnud seotud tiikide rajamisega ega Tarvastu jõe põhjapoolse haru läbivoolu

tõkestamisega. Tiigid olid kaevatud enne seda, kui kaebaja omandas Linnaveski kinnistu ning

2012. a hilissügisel sulges vald jõe lõunapoolse haru, suunas vee voolama põhjapoolse haru

kaudu ja kaevas läbi kaebaja maal oleva tiigi valli, mille tulemusena tiik jooksis tühjaks.

Kaebaja esitas 01.03.2015 vaide kalakärestiku projekteerimistingimuste kohta, kuid sellele

pole seniajani vastust antud. Kaebaja on ka esitanud vaide Keskkonnaametile viimase

05.08.2015. a korralduse nr PV 1-15-15/158 ja vee erikasutusloa nr L.VV/326530 peale, kuna

neis ei arvestatud jõe lõunapoolsest harust vee läbijuhtimise vajadusega.

3) Ehitusloast sai kaebaja teada 24.08.2015. Kalakärestiku projekti lahendusest sai kaebaja

teada 23.08.2015, kui see saadeti talle kooskõlastamiseks, kuid tema poolt on jäetud projekt

kooskõlastamata ning 19.06.2015 projekti läbivaatuse koosolekut ei ole toimunud, millist

protokolli ei ole vallavalitsus talle ka saatnud. Kalakärestikuga seoses on ta korduvalt esitanud

vastuväiteid, kuid Tarvastu Vallavalitsus ega Keskkonnaamet ei ole neid arvestanud.

3. Tarvastu vald leiab 14.09.2015. a ja 29.10.2015. a vastustes kaebusele järgmist:

1) Eksitav on kaebaja väide, et ehitustegevuse käigus muudetakse oluliselt kaebaja kinnistut

läbivate jõeharude veerežiimi. Tööde käigus hoopis taastatakse jõeharude veerežiim, mida

kaebaja muutis 2009. aastal, kui sulges ebaseaduslikult riigi maal asuva jõe põhjapoolse haru,

rajades nii enda kinnistule tiigi. 2011 ja 2012 saatis vallavalitsus kaebajale mitmeid kirju

nõudega taastada Tarvastu jõe vool ning endine olukord, juhtides tähelepanu, et kevadine

suurvesi 2010-2012 on oluliselt lõhkunud Linnaveski paisu ja kahjustanud vallavara ning

jõeharu taasavamine vähendaks oluliselt veesurvet Linnaveski tammile.

2) Ehituse ja projekti käigus rajatakse kalakärestik põhjapoolsele harule, mille on

kooskõlastanud nii Keskkonnaamet kui Muinsuskaitse Amet. Algselt pakuti kalakärestiku

rajamiseks Tarvastu jõe lõunapoolne haru, millega aga kaebaja ei nõustunud.

Projekteerimistingimused on vallavalitsus väljastanud kaebaja soovil ka lõunapoolsele harule

ning jõe veevool tagatakse jõe mõlemat haru mööda. Ida-Eesti veemajanduskavas on Tarvastu

jõe seisundit hinnatud halvaks ja 2014. a vahearuande põhjal kesiseks. Selle põhjuseks on jõel

paiknevad paisud, mis takistavad kalade liikumist sobivamatele elu- ja sigimispaikadele.

Kalastiku seisundi parandamiseks tuleb jõgi teha kalade rändele läbipääsetavaks. Kalade

esimeseks rändetakistuseks liikumisel Võrtsjärvest Tarvastu jõe keskjooksule ja tagasi on

Linnaveski pais ja Ordulinnuse paisuvare. Linnaveski paisule pole võimalik kalapääsu rajada,

kuna selleks puudub seal vajalik maa-ala ja kaebaja kui Linnaveski kinnistu omaniku

nõusolek.

3) Tõene ei ole kaebaja väide, et tööde tulemusena jääb jõe lõunapoolne haru kuivaks.

Augustis 2015 Reaalprojekt OÜ tehtud mõõdistuse järgi on lõunapoolse jõeharu vesiveski

sillutiste kõrgus 40,9-41,2 m, kärestiku projektkõrgus 41,6 m. Seega ei takista ehitustööd ja

vee liikumist lõunapoolsesse harusse, kuna jõekäär on seal kuni 1m madalam kui

projekteeritud kärestiku kõrgus põhjapoolsel Tarvastu jõe harul.

4) Kalakärestiku rajamise projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), kes

on ette andnud kohustuslikud tingimused ja ajagraafiku, mida vastustaja ning hanke võitnud

ehitaja on kohustatud järgima. Toetuse kasutamise kohustus 2015. aastal on 69 631,02 eurot.

Kui toetuse saaja ei ole ette nähtud toetussummat ära kasutanud, on KIK-il 2007-2013

struktuuritoetuse seaduse § 18 lg 6 alusel õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus

kehtetuks ja nõuda välja makstud toetus § 26 lg 2 alusel tagasi.

5) Ehitusluba on väljastatud ainult kalakärestiku rajamiseks ning hõlmab ainult

munitsipaalomanduses olevat maa-ala, mistõttu puudub kaebajal õiguslik alus kaebust esitada.

Ka projekt, mis kalakärestiku ehitust puudutab, oli planeeritud ainult munitsipaalmaale ning

vallavalitsusel ei olnud kohustust võtta vajalikku kooskõlastust naaberkinnistu omanik Kalev

Pehmelt. Käesolevaks ajaks on ehitustegevus, mis ulatub K. Pehme maale projektist välja

arvatud ning KIK-ga projekti muudatus kooskõlastatud. Kaebaja on olnud kaasatud projekti

erinevatesse etappidesse ning pooled on erinevaid koosolekuid ja läbirääkimisi pidanud

aastaid.

6) 01.03.2015 vallavalitsuses peetud koosolekul arutati kaebajaga nii põhja- kui lõunapoolse

haru projekteerimist ning seda, mis jääb veetaseme kõrguseks, kui põhjapoolset haru mööda

läheb peaveevool. Vallavalitsuse jaoks oli kokkuleppes kõige olulisem see, et „tingimuste

väljastamisel

tuleb

arvestada

varasemalt

väljastatud

põhjapoolse

haru

projekteerimistingimustega“, millest tulenevalt saab põhjapoolse haru enne rajada vastavalt

KIK-i nõudmistele ning lõunapoolse jõeharu võimalik veetase selgub pärast kalakärestiku

valmimist. Kaebajale selgitati, et veevool juhitakse ka läbi lõunapoolse jõeharu ning vallal on

kohustus väljastatavad lõunapoolse haru tingimused kooskõlastada hr Pehmega. Kaebaja oli

teadlik ja tutvunud Kalakärestiku projektiga ning nõustus sellega tingimusel, et tema

kinnistule rajatav kaldakindlustus lisatakse projektile. Vastustaja taotleb jätta kaebus

rahuldamata.

4. Tartu Halduskohus jättis 28.09.2015. a määrusega K. Pehme esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus jättis 29.03.2016. a otsusega K. Pehme kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja enda kanda. Otsuse põhjendused:

1) Kuna kalakärestiku ehitus puudutab ainult munitsipaalomanduses olevat maa-ala, siis ei

olnud vallal kohustust võtta vajalikku kooskõlastust kaebajalt kui naaberkinnistu omanikult.

Kaebaja on olnud kaasatud projekti erinevatesse etappidesse ja on kursis kõikide detailidega,

mis puudutab kalakärestiku rajamist (projekteerimistingimused, Keskkonnaameti eelhinnang,

eel- ja põhiprojekt), kuna Tarvastu jõevoolu taastamise, paisu taastamise, kalakärestiku

rajamise jm Ordulinnuse ja Linnaveskiga seotud teemade üle on pooled pidanud erinevaid

koosolekuid ja läbirääkimisi aastaid.

2) Tarvastu jõgi hargneb Ordulinnuse lääneküljel piki Ordulinnuse nõlva kaheks haruks,

põhjapoolseks (vasakpoolne) ja lõunapoolseks (parempoolne). Vasakpoolsel jõeharul asub

Ordulinnuse lagunenud pais, mis jääb Tarvastu vallale kuuluvale Ordulinnuse kinnistule.

Parempoolsel harul on Tarvastu veski pais, mis asub Tarvastu vallale kuuluval Veskipaisu

kinnistul. Jõe vasak- ja parempoolne haru ühinevad ühte jõesängi K. Pehme ja M. Esnari

ühisomandis oleval Linnaveski kinnistul, mis on naaberkinnistuks nii Ordulinnuse kui

Veskipaisu kinnistule. Tarvastu jõe seisund on hinnatud Ida-Eesti veemajanduskavas

(kinnitatud Vabariigi Valitsuse 01.04.2010. a korraldusega nr 118 „Veemajanduskavade

kinnitamine“) halvaks ja 2014. aastal koostatud vahearuande põhjal kesiseks. Kesise seisundi

põhjuseks on jõel paiknevad paisud, mis takistavad kalade liikumist sobivamatele elu- ja

sigimispaikadele. Samas on Keskkonnaamet seisukohal, et Tarvastu jõe avamine selle

alamjooksul on oluline, kuna Linnaveski pais ja Ordulinnuse paisuvare on kaladele esimeseks

rändetakistuseks liikumisel Võrtsjärvest Tarvastu jõe keskjooksule ja tagasi. See, millisest

jõeharust läbipääs tagatakse, pole oluline. Nii Ordulinnuse paisuvare kui ka Linnaveski pais ei

jää kaebaja kinnistule. Kuna Ordulinnuse paisule, mis kuulub munitsipaalomandisse,

projekteeritud kalakärestiku rajamiseks väljastatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi, puudub

alus selle tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. K. Pehme esitas 28.04.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 29.03.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kalakärestiku rajamisega seati eesmärgiks juhtida jõe veevool alaliselt põhjapoolse haru

kaudu ümber Tarvastu linnusemäe, mille tulemusena jõe lõunapoolne haru jääb kuivaks.

Kalakärestiku projekteerimisel ja ehitusloa väljastamisel ei arvestatud otseseid mõjusid

kaebaja Linnaveski vesiveskile. Samuti on jäetud arvestamata avalikud huvid, sest Linnaveski

vesiveski on riikliku muinsuskaitse all ja veskipaisjärv oli looduskaitsealuse Tarvastu

metsapargi oluline maastikuelement. Maa-ameti kaardirakenduse põhjal on Tarvastu jõe

voolusängiks olnud jõe parempoolne haru alates vähemalt 15. sajandist, mida tõendavad

vanad kaardid ja ka Keskkonnaamet 24.07.2014. a kirjas nr PV 7-2/14/15365-2. Tarvastu jõe

veevoolu juhtimisega ainult vasakpoolse haru kaudu välistatakse võimalus lõunapoolse

jõeharu läbivoolu korraldamiseks ning muinsuskaitsealuse Linnaveski veskikompleksi

säilitamiseks ja vesiveski kasutamiseks algupärasel kujul. Parempoolne jõeharu suleti 2012.

aastal ajutiselt. Vajalike tööde tegemiseks koostati projekt (Projektbüroo Koda OÜ töö nr

32-/2012). 13.11.2012 andis kaebaja nõusoleku ajutiseks lahenduseks mõeldud tööde

tegemiseks. Kohus ei ole jõe veevoolu juhtimise vajalikkust läbi parempoolse jõeharu ja seda

selgitavaid argumente hinnanud ega otsuses arvestanud.

2) Ebaõige on kohtuotsuse peatükis „Vastustaja vastuväited“ toodu, et kaebaja sulges

2009. aastal ebaseaduslikult riigi maal asuva jõe põhjapoolse haru, rajades nii enda kinnistule

tiigi. Tarvastu Vallavalitsuse nõuded taastada jõe vool läbi põhjapoolse haru ning endine

olukord on alusetud, mida tõendab väljavõte Maa-ameti geoportaalist, kus on ortofotol

aastaist 1993-2000 kujutatud Linnaveski kinnistul ja selle naaberkinnistul olevad tiigid.

3) Veeolude tervikliku korraldamise põhimõtetega on vastuolus kohtu nõustumine

seisukohaga, et pole oluline, millise jõeharu kaudu tagatakse kalade läbipääs. Tarvastu jõe

vaadeldaval lõigul tuleb arvestada ka parempoolse jõeharuga seotud veekasutuse vajadustega

ja tingimustega, milleks on suurvee ohutu läbilaskmine, jõe põhiharu veestamine, Linnaveski

veskihoone vundamendi aluse säilimine, veejõu kasutamine, metsapargi maastikuväärtuste

säilitamine jmt. Ordulinnuse paisule kalakärestiku rajamisega seoses on kaebaja, Eesti

Veeühing ja MTÜ Eesti Veskivaramu korduvalt selgitanud, et kavandatud tegevusega

kahjustatakse Tarvastu Ordulinnuse piirkonna maastikulisi, muinsuskaitse ja pärandkultuuri

väärtusi, mida on tarvis arvestada avalikes huvides. Korduvalt on juhitud tähelepanu sellele, et

jõe veevoolu juhtimine ainult vasakpoolse haru kaudu võib põhjustada kahjustusi suurvee ja

tulvade ajal. Seda vastustaja ehitusprojekti vastuvõtmisel ja ehitusloa väljastamisel ei

arvestanud. Tarvastu jõe vasakpoolse haru kahjustused leidsid aset 2016. a jaanuari lõpus ja

veebruari alguses, kui suurvesi uhtus osaliselt ära kalakärestiku kaldavalli ja voolusängi

kivimmaterjali ning kahjustas muinsuskaitsealuse Tarvastu lossivaremete torni jalamit, millist

olukorda kajastavad fotod.

7. Tarvastu vald esitas 12.09.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et jääb esimese astme kohtus esitatud seisukohtade

juurde ning proovitakse leida teist võimalust, et Tarvastu jõe säng koos mõlema haruga ümber

Tarvastu Ordulinnuse varemete saaks taastatud.

8. Kohtuistungil andis ringkonnakohus seoses ehitisele kasutusloa väljastamisega kaebajale

loa Tarvastu Vallavalitsuse 29.06.2016. a ehitusloa nr 1512219/07688 tühistamisnõude

muutmiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. Kohtuistungil lubas ringkonnakohus kaebajal tühistamisnõude muutmist õigusvastasuse

tuvastamise nõudeks seoses vaidlusalusele ehitisele kasutusloa väljastamisega. Nimelt on

Riigikohus leidnud, et pärast ehitise valmimist on ehitusloa kehtivus lõppenud ja ehitusloa

tühistamine kohtu poolt ei ole enam võimalik (RKHK 20.10.2005. a otsus asjas nr 3313305).

Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada

ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse esitamise teel. Samuti ei ole haldusorganil

enam võimalik ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Vastava põhjendatud huvi olemasolu korral

on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine (RKHK 30.11.2010. a otsus

asjas nr 3-3-1-63-10, p 19). Haldusasja asjaolude keerukuse tõttu ei kujundanud

ringkonnakohus kohtuistungil seisukohta kaebaja põhjendatud huvi kohta ehitusloa

õigusvastasuse tuvastamisel. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus kaebaja põhjendatud huvi

käesolevas otsuses.

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal puudub käesolevas asjas põhjendatud huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks nii hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil kui ka

preventiivsel eesmärgil, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust.

Riigikohus on leidnud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina, vältimaks

haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendid asjades nr

3312215, 3-3-1-60-14, 3-3-1-8-11, 3-3-1-24-10, 3-3-1-100-09, 3-3-1-88-08)

ning

preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan

võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahend asjas nr 3-3-1-61-13). Kuna

käesolevas asjas ei ole alust karta vastustaja poolt korduvat ehitusloa väljastamist

kalakärestiku ehitamiseks, puudub kaebajal preventiivne huvi ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamiseks. Kaebaja tuvastamisnõude osas seoses hilisema hüvitamiskaebusega leiab

ringkonnakohus järgmist.

12. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale kuulub ühisomand maatulundusmaast asukohaga

Viljandi maakond, Tarvastu vald, Tarvastu küla, Linnaveski (katastriüksus 79703:002:0116).

Ehitusluba kalakärestiku rajamiseks on väljastatud Tarvastu valla omandis olevale maale

asukohaga Viljandi maakond, Tarvastu vald, Sooviku küla, Ordulinnuse (katastritunnus

79701:001:0177). Seega leidis halduskohus õigesti, et kalakärestiku ehitus puudutab ainult

munitsipaalomandis olevat maa-ala. Samas ei saa pelgalt sellest veel järeldada ehituse

negatiivsete mõjude puudumist kaebaja omandile.

13. Ehitusloa aluseks on Projektbüroo Koda OÜ põhiprojekt „Tarvastu jõe seisundi

parandamine ordulinnuse paisul“ (tl 48-58). Nimetatud projektiga kavandatakse kalade

rändetingimuste parandamist Tarvastu jõel paikneval Ordulinnuse lagunenud paisul, mis asub

Tarvastu jõe vasakul harul, valla munitsipaalomandis oleval Ordulinnuse kinnistul.

Ökokonsult OÜ ihtüoloog Rein Järvekülje ihtüoloogilise eksperthinnangu (tl 116-118)

kohaselt on Tarvastu Ordulinnuse pais seoses veetasemete vahega paisu juures 1,7 m kaladele

ületamatu rändetakistus, mistõttu on Tarvastu jões ülalpool Ordulinnuse paisu kalastiku

seisund kesine või halb. Eksperthinnangus leitakse, et kalade rändetee avamine on eelduseks

kalastiku hea seisundi saavutamiseks Tarvastu jõe keskjooksul ning parimaks lahenduseks on

rändetakistuse likvideerimine ja inimese poolt muudetud jõeosa taastamine võimalikult

looduslähedasel kujul. Eeltoodust tulenevalt on ekspert seisukohal, et kui on olemas võimalus

paisu likvideerimiseks, tuleb seda kaaluda kui eelisvarianti ning kuna lahendusvariandina

näeb vald võimalust lagunenud pais likvideerida ja paisu koht kärestikuks ümber kujundada,

puuduvad mõistlikud põhjendused alternatiivsete variantide käsitlemiseks (tl 117p-118).

Projektlahendusega nähaksegi ette Ordulinnuse paisu varemete lammutamine ja paisu

asukohal jõesängi kujundamine kärestikuks kalade ja selgrootute elu- ja rändetingimuste

parandamiseks Tarvastu jões (tl 51p).

14. Kaebaja on käesoleva haldusasja menetluses läbivalt rõhutanud, et ehitustegevus mõjutab

otseselt kaebaja omandis oleva Linnaveski vesiveski säilimist ja kasutamist, kuna

ehitustegevuse tulemusena jääb Tarvastu jõe lõunapoolne (parempoolne) haru, millel

vesiveski paikneb, kuivaks ning seejärel algab kiire veski vundamendi mädanemisprotsess,

mille tulemusena vesiveski hävib. Eeltoodud väidetest nähtub, et kaebuse aluseks käesolevas

asjas on kaebaja omandiõiguse rikkumine ehitustegevusest tekkiva negatiivse mõju tagajärjel.

Kohtuistungil asus kaebaja nõustaja seisukohale, et kalakärestikuga suunati kogu jõe vesi

püsivalt teise jõeharusse ning sellega välistati võimalus lõunapoolset haru kasutada. Nõustaja

selgituse järgi, kui vesi läheks läbi lõunaharu, siis saaks veestada vesiveskis olevaid seadmeid

(II kd, kohtuistungi protokolli lk 5, tl 26). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt väidetud

kalakärestiku ehituse oluline negatiivne mõju kaebaja omandile, sh vesiveski tööle, ei ole

tõendatud.

15. Haldusasja materjalidest nähtub, et Tarvastu jõe lõunapoolses harus, kus paikneb

kaebajale kuuluv vesiveski, alandati veetaset veel enne jõe põhjapoolses harus kalakärestiku

ehitamiseks loa andmist, seoses Linnaveski paisu kriitilise olukorraga. Seega ei saa väita, et

kaebaja omandile tekkis negatiivne mõju ning kaebajale kuuluva vesiveski töö häirus nimelt

kalakärestiku ehitamise tagajärjel. Kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud Projektbüroo

Koda OÜ tööprojektist „Linnaveski paisu avariid ennetavad tööd. Tartu, 2012“ (II kd, tl 19-

23) ilmneb, et projekti koostamise ajaks oli Tarvastu jõel, Tarvastu Ordulinnuse ja Tarvastu

metsapargi maa-alal paiknev Linnaveski pais muutunud varisemisohtlikuks. Kuigi Linnaveski

paisu taastamine oli ette nähtud juba ajavahemikul 2008-2010 Tarvastu valla Sooviku ja Porsa

küla Linnaveski paisjärve detailplaneeringuga, ei olnud rahaliste vahendite puudumise tõttu

paisu rekonstrueerimine võimalik. Paisu hävinemise vältimiseks nägi tööprojekt ette paisule

vee juurdepääsu sulgemise pinnastammiga ning vee suunamise Tarvastu jõe ajaloolisse sängi,

mis kulgeb piki endist Ordulinnuse maa-ala põhjakülge. Tööprojekti kohased tegevused

paiknesid Tarvastu metsapargi territooriumil, mille valitsejaks on Keskkonnaameti Pärnu-

Viljandi regioon. Haldusasja materjalidest nähtuvalt andis kaebaja oma nõusoleku tööde

teostamiseks 13.11.2012 tingimusel, et tööde lõppedes taastatakse tiikide endine olukord

(tl 23p). Kohtuistungil selgitas kaebaja: „Mina kasvatasin seal tiigis pere jaoks kalu, aga

lubasin vallal tiigi lahti teha ja seda selle nimel, et pais tehakse korda. /…/ See veskipais on

minu õue peal. /…/ Oli ajutine lahendus, et vesi ei voolaks läbi minu lahti kaevatud tiigist.

Lubasin seda teha heas usus, et nad hakkavad paisu korrastama“ (II kd, kohtuistungi protokoll

lk 2, tl 24p). Apellatsioonkaebuses selgitas kaebaja, et Tarvastu jõe parempoolne haru suleti

2012. aastal (I kd, tl 169p). Seega ei ole Tarvastu jõe lõunapoolse haru kuivaks jäämine ning

vesiveski vundamendi väidetav mädanemine otseses seoses vaidlustatud ehitusloaga.

16. Ka kaebaja kohtuistungil antud selgitustest ilmneb, et kalakärestik iseenesest kaebaja

õigusi ei riku. Kaebaja peab enda õigusi rikkuvaks hoopis seda, et vald koos kalakärestiku

ehitamisega ei asunud ka Linnaveski paisu rekonstrueerima. Nimelt selgitas kaebaja

kohtuistungil: „Oleksin kalakärestikuga olnud nõus siis, kui vald oleks kõike teinud

kompleksselt. Pärnu Keskkonnateenistuse esindaja käis samuti kohapeal ja rääkisin ka temale,

et kui midagi teha tahetakse, siis ikka kõik korda teha. Ei saa Tarvastu jõge korda teha nii, et

üks pool on korda tehtud ja teine tegemata. /…/ Eesti Veeühinguga ja MTÜ-ga Eesti

Veskivaramu arutasime koos vallavalitsusega veski probleemide üle ja jõudsime arusaamisele,

et seda on tarvis kompleksselt lahendada. /…/ Mina soovin, et see pais tehakse korda. Asi

tuleks lahendada komplektselt, mitte nii, et kalakärestik on valmis, aga pais ei ole./…/

Kalakärestiku vastu ei ole kaebajal midagi. Koos kalakärestikuga jäeti lihtsalt muu

lahendamata. Vaidlustasime ainult ehitusluba, kuna algusest peale on jutuks olnud, et kui

kalakärestik tuleb, siis lahendame kõik komplektselt. /…/ Ilma paisu rekonstrueerimata ei saa

seda teha“ (II kd, kohtuistungi protokolli lk-d 2-5, tl 24p26).

17. Vastustaja poolt kohtuistungil selgitatust saab järeldada, et valla huviks on ajaloolise

olukorra taastamine ning ajalooliselt oli ümber kogu linnuse vesi. Poolte seisukohad

lahknevad vaid selles, kui kõrgele peaks ühe jõeharu vee seisu tõstma. Kui kaebaja leiab, et

see tuleb tõsta tasemeni, mis võimaldaks vesiveski töö, siis vastustaja on seisukohal, et

vastustajal puuduvad vastava tasemeni vee tõstmiseks rahalised vahendid. Vastustaja selgituse

järgi on küsimus selles, kas avaliku rahaga peaks tõstma ühe jõeharu vee seisu ja kui kõrgele.

Vald avaliku rahaga ei saa toetada elektrienergia tootmist. Kaebaja soovitud viisil paisu

taastamine tähendaks ajaloolise osa väljakaevamist ja asendamist tänapäevaste

ehituskonstruktsioonidega. Vastustaja kinnitusel jookseks samas jõe lõunapoolse haru valli

avamisel vesi mõlemasse jõeharusse (II kd, kohtuistungi protokolli lk 45, tl 25p-26) ning seda

ei ole vaidlustanud ka kaebaja.

18. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda, et vald

asuks kalakärestiku rajamiseks ehitusloa andmise menetluses lahendama ka jõe parempoolse

haru veetaseme ning paisu rekonstrueerimisega seonduvaid küsimusi. Vastustaja selgitustele

tuginedes ei saa väita, et kalakärestiku rajamisega muudeti jõevoolu taastamine jõe

parempoolses harus lõplikult võimatuks. Tarvastu Vallavalitsuse 24.03.2015. a koosoleku

protokolli väljavõtte kohaselt tegi vallavanem vallavalitsusele 01.04.2015. istungil ettepaneku

alustada Tarvastu Linnamäel Tarvastu jõe lõunapoolsel harul paikneva Linnaveski paisu

rekonstrueerimise projekteerimist ning väljastada projekteerimistingimused, mis tuleb

kooskõlastada K. Pehmega. Ka tuleb projekteerimistingimuste koostamisel arvestada

varasemalt väljastatud põhjapoolse haru projekteerimistingimustega (tl 81). Eeltoodust

tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et vastustaja asub korda tegema ka

Tarvastu jõe lõunapoolset haru, et taastada vesi jõe mõlemas harus. Pooled ei vaidle selle üle,

et kalakärestiku rajamine on kalastiku seisundi parandamiseks ning jõe kalade rändele

läbipääsetavaks tegemiseks vajalik. Ka ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei nõustunud

kalakärestiku rajamisega Tarvastu jõe lõunapoolsesse harusse. Selline lahendus taganuks

senisest kõrgema veetaseme ka jõe parempoolsel (lõunapoolses) harus. Kohtuistungil

põhjendas kaebaja oma keeldumist sellega, et siis ei ole jõe veetase nii kõrge, et vesi

vesiveskist läbi käiks (kohtuistungi protokolli lk 3, tl 25). Seega on ka kaebaja enda senine

käitumine takistanud jõe parempoolses harus veetaseme tõstmist. Ringkonnakohus nõustub

vastustaja seisukohaga selles, et seoses kohaliku omavalitsuse rahaliste vahendite piiratusega

on vald oma tegevuses seotud kogukonna huvidega ning üksikisikul puudub õigus nõuda

vallalt selliste terviklahenduste väljatöötamist, mis toetaksid tema eraprojekte. Antud

olukorras, kus kaebaja oli keeldunud kalakärestiku rajamisele nõusoleku andmisest jõe

parempoolses harus, puudus vastustajal jõe seisundi ja kalade rändetingimuste parandamiseks

muu mõistlik tegutsemisalternatiiv kui kalakärestiku rajamine jõe vasakpoolsele harule.

19. Kuigi ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga selles, et iseenesest mõistlik oleks

lahendada korraga mõlemat jõeharu puudutavad küsimused, on kohalikul omavalitsusel

keskkonda puudutavate projekteerimisotsuste tegemisel avar kaalutlusruum. Vähetähtsaks ei

saa siinjuures pidada ka asjaolu, et vaidlusalusele ehitusprojektile olid andnud oma heakskiidu

nii Keskkonnaamet kui ka Muinsuskaitseamet. Ühtlasi lasus vallal kohustus, kasutada

ettenähtud tähtaja jooksul ära SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt kalakärestiku

rajamise projekti finantseerimiseks eraldatud vahendid, mis kaebajaga veetaseme nüansside

üle vaidlemisel võinuks keskkonnatingimuste parandamisele suunatud projekti elluviimise

hoopis nurjata. Tarvastu jõe lõunapoolse haru rekonstrueerimise tingimuste üle on kaebajal

võimalik vaielda eraldiseisvas projekteerimis- või ehitusloa menetluses. Kuna käesolevas

asjas ei oma tähtsust küsimus sellest, kas kaebaja sulges 2009. aastal ebaseaduslikult riigi

maal asuva jõe põhjapoolse haru, rajades enda kinnistule tiigid, või mitte, ringkonnakohus

sellel küsimusel ei peatu. Seega leiab ringkonnakohus kokkuvõtlikult, et kaebajal puudub

põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks hilisema kahju hüvitamise

eesmärgil, kuna vastav kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 45 lg

2 ls 3).

20. Apellatsioonkaebuses esitas kaebaja ka täiendavaid väiteid avalike huvide arvestamata

jätmise kohta, leides, et ehitustegevusega kahjustatakse Tarvastu Ordulinnuse piirkonna

maastikulisi, muinsuskaitse ja pärandkultuuri väärtusi ning ohustatakse riikliku muinsuskaitse

all oleva Linnaveski vesiveski säilimist ja kasutamist algupärasel kujul. Ringkonnakohus

märgib, et kuna kaebus halduskohtusse ei olnud esitatud avalikes huvides, ei ole ka

ringkonnakohtus avalike huvide kaitse eesmärgil kaebuse aluse laiendamine lubatud. Vastasel

juhul asuks ringkonnakohus sisuliselt esimese astme kohtu rolli, vaagides kaebuse nõuet

täiendaval alusel, mille üle vaidlust halduskohtus ei toimunud. Ühtlasi on Riigikohus leidnud,

et pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine pole subjektiivsed õigused, mida isik

saaks kaitsta ehitusloa tühistamise menetluses (RKHK 24.05.2010. a otsus asjas nr 3312910,

p-d 21 ja 31). Silmas tuleb pidada ka seda, et isik võib reeglina kaebusega halduskohtusse

pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Muul eesmärgil, sealhulgas teise

isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud

juhul (HKMS § 44 lg 2). HKMS § 283 lg 1 kohaselt tehakse kaebeõigus kindlaks kaebuse

esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kaebuse esitamise ajal 09.09.2015 kehtis

01.07.2015 jõustunud ehitusseadustik, mis ei näe ette ehitusloa vaidlustamise võimalust

maastikulistest, muinsuskaitse või pärandkultuuri väärtustest lähtuva avaliku huvi alusel.

Ehitise mittevastavust ehitusprojektile, detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi

või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele

(EhS § 46 lg 2 p 2), ei ole kaebaja käesolevas asjas väitnud. Seega jätab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse väited avaliku huvi kahjustamisest tähelepanuta.

21. Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata ning halduskohtu otsus

muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse

põhjendustega. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna vastustaja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad

menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel