2-16-5445/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-5445

Määruse tegemise aeg ja koht

25.10.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Iko Nõmm

Kohtuasi

B.M-i avaldus korraldada tema ja W.F ja K.S

suhtlemist korraldava määruse rikkumise

kõrvaldamiseks lepitusmenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.06.2016 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

E.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (vastustaja): B.M (isikukood XXX, elukoht

XXX), lepinguline esindaja: advokaat Anna Solomko

(e-post:XXX)

Puudutatud isik 1 (määruskaebuse esitaja): E.V

(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:XXX),

lepinguline esindaja Õnneli Matt-Sermat (e-post: XXX)

Puudutatud isik 2: W.F (isikukood XXX, elukoht

XXX)

Puudutatud isik 3: K.S (isikukood XXX, elukoht XXX)

lastele menetluses riigi õigusabi korras määratud

esindaja: vandeadvokaat Alan Biin (e-post: XXX)

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Põhja-Tallinna

Valitsuse kaudu, e-post: XXX), esindaja Mart-E.V Erss

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta E.V määruskaebus rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 02.06.2016 määrus jätta muutmata.

3. Rahuldada E.V taotlus ja võtta asja materjalide juurde tõenditena 17.06.2016

1(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

määruskaebuse lisadeks 2-5 olevad: 14.04.2016 videosalvestis, 05.06.2015

stenogramm, videosalvestis ja E.V 15.06.2016 kiri.

4. Rahuldada E.V taotlus koguda tõendid, et selgitada välja, kas B.M on

ülalpeetav ja kuidas kavatseb ta lastega kohtumisel neid Itaalias ülal pidada.

5. Jätta rahuldamata E.V taotlus peatada määruse esialgse õiguskaitse korras ja

viivitamata täitmine.

6. Jätta rahuldamata E.V taotlus kaasata menetlusse B.M elukohajärgne

eeskosteasutus ja küsida temalt kirjalik arvamus.

7. Jätta rahuldamata E.V taotlus kohustada B.M-i esitama täielik teave oma

varalise seisu kohta.

8. Jätta rahuldamata E.V taotlus kuulata täiendavalt ära lapsed W.F ja K.S.

9. Jätta rahuldamata E.V taotlus

kohustada laste vanemaid osalema

lepitusmenetluses.

10. Rahuldada B.M-i taotlus ja võtta asja materjalide juurde tõenditena

05.07.2016 vastuse lisadeks 1-2 olevad: kinnituskiri, 30.06.2016 tühistamise

avaldus.

11. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud avaldaja ja puudutatud isiku I

menetluskulud ringkonnakohtus, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud,

nende endi kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud jätta riigi kanda.

12. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates

Asjaolud ja menetluse käik

1. 05.04.2016 esitas B.M (edaspidi ka avaldaja, laste ema) Harju Maakohtule avalduse

korraldada W.F-iga ja K.S-iga (edaspidi lapsed) suhtlemist korraldava määruse

rikkumise kõrvaldamiseks lepitusmenetlus ja taotluse vajadusel rakendada E.V

(edaspidi ka laste isa) suhtes TsMS § 563 lg 7 sätestatud sunnivahendeid,

menetluskulud jätta E.V kanda ning temalt välja mõista menetluskulud summas 300

eurot, millele lisandub käibemaks.

2. Avalduse kohaselt määrati B.M-i suhtlemise kord lastega Harju Maakohtu 17.11.2015

määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15196 sõlmitud kompromissi alusel (edaspidi

kompromiss). Määrus jõustus 24.11.2015.

3. Kompromissi kinnitava kohtumääruse punkti 1.4. alusel on laste emal suveperioodil

õigus veeta lastega pool suvevaheajast ehk kokku ca neli nädalat järjest. Laste

suvevaheaja korralduse lepivad vanemad kokku hiljemalt vastava aasta 31. märtsiks.

Suveperioodil on lapse emal õigus veeta lastega kokku neli nädalat järjest Itaalias või

Eestis. Kui ema on Eestis, siis laste isal on õigus sellel ajal lastega veeta kaks

nädalavahetust. Punkti 1.2. alusel toimub esimene lastega kohtumine Itaalias 2016

suvel.

4. B.M on E.V-le teinud erinevaid pakkumisi, kuidas korraldada laste kohtumisi suvel

2016 emaga Itaalias, kuid pole saanud aktsepteeritavat vastust ega ettepanekuid.

29.01.2016 tegi avaldaja laste isale ettepaneku lubada temal veeta lastega suvepuhkust

Itaalias, Roomas 25.07.2016-21.08.2016.

5. 09.02.2016 esitas laste isa vastuse, tehes ettepaneku, et laste ema kohtub ajavahemikes

01-26 juuni, 11-24 juuli ja/või 8-25 august 2016. a. lastega Itaalias 1 (ühel) korral 1

(ühe) nädala järjestikku ja ülejäänud 3 nädalat puhkab lastega Eestis.

6. Avaldaja leidis, et ettepanek ei ole kooskõlas kompromissiga, kuna emal on lastega

õigus veeta kokku neli nädalat järjest Itaalias või Eestis, mitte ühe kaupa kogu suve

jooksul ning tal on otsustusõigus, kus need nädalad veeta. Kuna kohtumäärusega

2(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

määratud tähtaeg 31.märts on möödas ning laste isa ei ole kordagi pakkunud nelja

järjestikust nädalat, on ta sellega rikkunud kohtumäärust. Avaldajale sobib lastega

veetmiseks aeg perioodil 16.07-31.08.2016, neli nädalat järjest.

Eestkosteasutuse (Põhja-Tallinna Valitsuse) arvamus

7. Eestkosteasutus leidis, et kui vanemad ei jõua kokkuleppele laste Itaalias viibimise aja

pikkuse osas, toetab sotsiaalhoolekande osakond laste viibimist koos emaga Itaalias

terve kokkulepitud perioodi ulatuses, so neli nädalat järjest.

8. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas 14.04.2016 toimunud

kohtumisel jõudsid vanemad kokkuleppele, et W.F ja K.S veedavad 27.06.2016 –

24.07.2016 emaga. Kokkuleppele ei jõutud kui pika aja sellest viibivad lapsed Itaalias.

B.M soovib kogu aja olla lastega Itaalias, kuid on valmis leppima sellega, et on lastega

kolm nädalat Itaalias ja ühe nädala Eestis. E.V on nõus sellega, et lapsed on koos

emaga Itaalias nädala ja ülejäänud kolm nädalat Eestis. Isa tugineb oma seisukohas

psühholoog TV soovitusele, et esimesel korral võiksid lapsed olla Itaalias ühe nädala.

E.V esindaja tegi vanematele ettepaneku, et esimesel korral võiksid lapsed sõita

Itaaliasse kaheks nädalaks ja teised kaks nädalat olla koos emaga Eestis. E.V soovis

konsulteerida psühholoogiga, enne kui ta kokkuleppe sõlmib. B.M on Itaaliasse

kolimisest alates avaldanud soovi, et lapsed tuleksid talle Itaaliasse külla. Mõistetav on

tema soov saada laste isa nõusolek laste Itaaliasse sõidu pikkuse kohta võimalikult

vara, kuna iga päevaga lennupiletite hinnad kallinevad. B.M elab Itaalias ja seega on

ema ja laste kontaktid niigi minimaalsed. B.M-il ei ole materiaalselt võimalik iga kuu

lastega Eestisse kohtuma sõita. Suveperioodil, kui W.F-il on koolivaheaeg ja K.S ei

pea lasteaias käima, on lastel võimalus viibida pikemalt koos emaga.

Sotsiaalhoolekande osakonnas viibis ka W.F, kes selgitas, et tema vanemad arutavad

seda, kas tema ja ta vend saavad suvel minna ema juurde Itaaliasse. W.F kinnitas, et ta

tahaks väga minna Itaaliasse ja näha, kuidas ema seal elab, emaga rohkem suhelda ja

on mõnikord kurb, et emmet ei ole tema juures. Laps rääkis ka, et suhtleb emaga

telefoni ja Skype vahendusel. Itaaliasse sõidust rääkis W.F ka 16.10.2015 MPle ja

kinnitas, et tahaks emale Itaaliasse külla sõita.

Puudutatud isiku 1 (laste isa E.V) arvamus

9. Laste isa esitas laste ema avaldusele vastuse ja vastuavalduse ning taotlused liita asjad

ühte menetlusse, määrata Itaalia reiside suhtes astmeline kohanemisajaga

suhtlemiskord, küsida laste esindaja ja eeskosteasutuse seisukohta astmelise

suhtlemise osas, jätta B.M menetluskulud tema enda kanda ning laste menetluskulud

riigi kanda.

10. Avalduses toodud väited, et laste isa ei ole kordagi pakkunud 4 järjestikust nädalat

suvevaheajal on väärad. Laste isa pakkus laste emale lastega koos olemiseks

ajavahemikku 01-26.06.2016, kokku 26 päeva, juuli ja augusti aegade planeerimiseks

pakkus laste isa kahte perioodi, kus oleks tekkinud 2 korda 2 nädalat ja seda selliselt

seetõttu, et juuli lõpus (25.07.-07.08.2016) algab laste isal pikalt ette planeeritud ja

laste emale teadaolev puhkus, mida muul ajal ei ole võimalik võtta. Laste isa on

puhkuse aja motiive ja aega laste emale juba 2016 novembris selgitanud. Laste ema

esitas oma kirjade ja pretensiooniga ning vastusega selles korduvalt samu kuupäevi,

mida ei olnud võimalik täita ja mis ei olnud kooskõlas laste ja sh laste isa huvidega.

Võttes arvesse, et laste ema oli E.V puhkuse ajast teadlik juba eelmisel aastal, mille ta

soovib koos lastega veeta, ei olnud laste ema poolt pakutud ajad hea usu põhimõttega

kooskõlas. Tuginedes B.M-i väidetele, et ta ei tööta, on temal võimalik olla

paindlikum lastega suvepuhkuse perioodi määramises muule ajale kui on laste isa

3(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

puhkuse aeg. Laste isa ja ema leidsid koos esindajatega lastekaitse vanemspetsialisti

juures ajavahemiku, so kompromissperioodi 27.06—24.07.2016. Kuna laste ema ei

ole lastega seni piisavalt suhelnud ega nendega kordagi reisinud, ei ole põhjendatud ka

laste reisimine laste emaga nii pikaks ajaks välisriiki. Seega ei ole laste isa rikkunud

17.11.2015 kohtumäärust ega PKS § 143.

11. Vastuavalduses leidis laste isa, et laste ema rikub 17.11.2015 kohtumääruse punkte

1.2, 1.6, 1.11, 1.12 ja laste huve ning palus määrata Itaalia reiside jaoks astmeline

suhtluskord kohanemisajaga. Kliinilise psühholoogi TV seisukoha kohaselt ei ole 5-

aastane K.S veel valmis isast eemal olema kauem kui nädal, kuna pikaajaline

eemalolek inimesest, kellesse laps on väga kiindunud, võib mõjutada oluliselt lapse

turvatunnet ja psüühilist tasakaalu ning olla lapsele traumeeriv kogemus.

Lastele määratud esindaja arvamus

12. Laste esindaja oli seisukohal, et lapsed võiksid emaga Itaalias olla mitu nädalat.

Vestlusest vanematega jäi laste esindajale mulje, et nad ei ole endiselt (vähemalt üks

pool) üle saanud lahkuminekust ning elavad sellega kaasnevaid negatiivseid

emotsioone lapsi kasutades välja teise osapoole peal. Avaldaja sõnul suhtleb ta

regulaarselt lastega Skype teel ning ainsaks takistuseks suhtlemisel on E.V tegevus,

kes viibib vestluste juures, lindistab neid ilma luba küsimata ning pakub pojale K.S-ile

muid huvitavaid tegevusi (arvutimängud) just selleks ajaks kui poeg peaks emaga

suhtlema. Avaldaja on alates 2015 lõpust proovinud kokku leppida laste viibimise

aega Itaalias. Kahjuks on laste isa tegevus olnud ebamõistlik ning ta on leidnud

erinevaid põhjuseid, miks mitte lubada lapsi ema juurde (isa puhkus, tütre väidetav

linnalaager). Avaldaja sõnul on laste isa vahetanud töökohta ning puhkust tal sel suvel

ei ole. E.V sõnul ei täida avaldaja temale võetud kohustusi ning ei külasta lapsi

piisavalt Eestis. Samuti keelduvat poeg emaga suhtlemast, kuna ema on tema jaoks

võõras tädi. Avaldaja ei arvestavat üldse laste isa puhkusega.

13. Esindaja leidis, et ema ja lapse suhe on olulisem kui lapse linnalaager ning seda

olukorras kus ema ja laps elavad eri riikides. E.V esitatud psühholoogi arvamus ei ole

esindaja hinnangul eriti asjakohane, sest kajastab pigem isa öeldut, kui psühholoogi

poolt tuvastatut. Lapsel on õigus kohtuda ja olla pikemalt koos ka teise vanemaga.

Hetkel ei ole teada ühtegi asjaolu, et avaldaja elukoht Itaalias oleks lastega

kohtumiseks sobimatu või esineks muu negatiivne asjaolu, mis välistaks laste

lubamise ema juurde.

Menetluse edasine käik

14. Harju Maakohus kuulas laste ema ja isa (edaspidi ka laste vanemad) ära 02.05.2016.

Kohus määras 09.05.2016 kompromissi või lõplike seisukohtade esitamiseks.

15. 09.05.2016 teavitas laste isa kohut, et kokkuleppele ei jõutud, esitas kohtule korduva

taotluse vastuavalduse menetlusse võtmiseks, lisandunud nõudega määrata vanematele

perenõustaja poole pöördumine.

16. 09.05.2016 esitatud lõplikus seisukohas palus laste ema rakendada lepitusmenetluse

ebaõnnestunuks tunnistamise korral laste isa suhtes jätkuvalt sunnivahendeid, sh

sunniraha ja vajadusel laste üleandmist ning laste isalt välja mõista menetluskulud

summas 1179,97 eurot.

17. 19.05.2016 määrusega võttis Harju Maakohus laste isa vastuavalduse menetlusse

tsiviilasjas nr 2-15-15196.

Maakohtu määrus

4(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

18. Harju Maakohus tunnistas 02.06.2016 määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks

ning muutis Harju Maakohtu 17.11.2015 määruse p 1.4 järgnevalt: (1.4.)

Suveperioodil veedab B.M oma lastega W.F-iga ja K.S-iga pool suvevaheajast ehk

kokku ca neli nädalat järjest. Laste suvevaheaja korralduse lepivad vanemad kokku

hiljemalt vastava aasta 31. märtsiks. Kui vanemad ei lepi laste suvevaheaja

korralduses kokku hiljemalt vastava aasta 31.märtsiks, siis viibib ema koos lastega

paaris aastal ajavahemikul 27.juuni – 24.juuli ja paaritul aastal ajavahemikul 25.juuli –

21.august. Suveperioodil veedab laste ema lastega kokku neli nädalat järjest Itaalias

või Eestis. B.M-il on otsustamisõigus selle üle, kas ta viibib koos lastega Itaalias või

Eestis. Kui ema on Eestis, siis laste isal on õigus sellel ajal lastega veeta kaks

nädalavahetust. (1.4.1) B.M teatab E.V-le laste viibimiskoha esimesel päeval ja laste

viibimiskoha igakordsel muutumisel. (1.4.2.) Kui laste vanemad ei lepi kokku teisiti,

siis võtab B.M lapsed nende kodust esimesel päeval kell 11.00 ja viib lapsed nende

koju isa juurde tagasi 28.päeval kell 19.00. (1.4.3.) Laste isal on lastega õigus suhelda

Skype vahendusel igal teisipäeval ja reedel ajavahemikus 20.00-21.15 eesti aja järgi ja

privaatselt, arvestades laste uneaega. Kui ema on neli järjestikust nädalat lastega

Eestis, siis laste isal on õigus sellel ajal lastega veeta kaks nädalavahetust, so esimene

ja kolmas nädalavahetus laupäevast pühapäevani.

19. Lisaks kohaldas Harju Maakohus 02.06.2016 määrusega esialgse õiguskaitse abinõu ja

reguleeris B.M-i suhtlemise korda tema lastega W.F-iga ja K.S-iga 2016 suvel

järgmiselt: (1) B.M viibib koos oma lastega ajavahemikul 27.juuni – 24.juuli 2016

Itaalias või Eestis. B.M-il on otsustamisõigus selle üle, kas ta viibib koos lastega

Itaalias või Eestis. B.M teatab E.V-le laste viibimiskoha 27.06.2016 ja laste

viibimiskoha igakordsel muutumisel. (2) Kui laste vanemad ei lepi kokku teisiti, siis

võtab B.M lapsed W.F ja K.S nende kodust E.V juurest 27.06.2016 kell 11.00 ja viib

lapsed nende koju isa juurde tagasi 24.07.2016 kell 19.00. (3) Laste isal on lastega

õigus suhelda Skype vahendusel igal teisipäeval ja reedel ajavahemikus 20.00-21.15

eesti aja järgi ja privaatselt, arvestades laste uneaega. (4) Kui ema on ajavahemikul

27.juuni – 24.juuli 2016 neli järjestikust nädalat lastega Eestis, siis laste isal on õigus

sellel ajal lastega veeta kaks nädalavahetust, so esimene ja kolmas nädalavahetus

laupäevast pühapäevani (resolutsiooni punkt 6). Maakohus kohustas E.V-d andma

B.M-ile lastega W.F-iga ja K.S-iga Itaaliasse reisimiseks vastavad nõusolekud ja laste

dokumendid (resolutsiooni punkt 7). Määrus kuulus punktide 6 ja 7 osas viivitamatult

täitmisele.

20. Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) Harju Maakohtu 17.11.2015

määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15196 on määratud B.M-i suhtlemise kord tema lastega

W.F-iga ja K.S-iga; 2) laste ema ja isa hoolivad mõlemad oma lastest väga, soovivad

neile parimat ning soovivad hoida vanema ja laste vahelist sidet ja usaldust eelkõige

kummagi vanema enda suhtes; 3) vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud,

väga emotsionaalsed ja kantud pikema aja jooksul kogetud tunnetest; 4) laste isa ei ole

suhtunud määratud suhtlemiskorra täitmisse laste ja laste ema suvise kohtumise

korraldamise osas piisava vastutustundega, millega on raskendanud suhtlemiskorra

täitmist; 5) E.V on rikkunud 17.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15196

kinnitatud B.M-i ja tema laste suhtlemise korra punkti 1.4, mille kohaselt pidid

vanemad leppima laste suvevaheaja korralduses kokku hiljemalt vastava aasta

31.märtsiks ning suveperioodil on laste emal õigus veeta lastega kokku neli nädalat

järjest Itaalias või Eestis. Laste vanemad ei saavutanud laste suvevaheaja korralduses

kokkulepet ka käesolevas menetluses; 6) lapsed soovivad oma emaga kohtuda.

21. Kohtule esitatud e-kirjadest tuleneb, et E.V ei ole kordagi kooskõlastanud või

pakkunud välja nelja järjestikust nädalat, vaid alati vähem ning on asunud seisukohale,

5(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

et laste emal ei ole õigust otsustada nimetatud neljal nädalal laste koos viibimise

kohta. Kuivõrd laste vanemad ei jõudnud hiljemalt 31.03.2016 kokkuleppele laste

suvevaheaja korralduse osas, siis oli B.M-i kohtusse pöördumine õigustatud.

22. Kohus leiab, et kuivõrd laste vanemad ei jõudnud kohtumenetluses üksmeelele

17.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15196 kehtestatud suhtlemiskorra punktide

1.2 ja 1.4 täitmises, tuleb lepitusmenetlus tunnistada ebaõnnestunuks.

23. Kohus peab põhjendatuks kohaldada TsMS § 378 lg 3 p 3 sätestatud esialgse

õiguskaitse abinõu ja määrata 2016 suveks B.M-i suhtlemiseks tema lastega

täpsustatud suhtlemiskord. TsMS § 477¹ lg 2 kohaselt, kui esialgse õiguskaitse

kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat

olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti.

Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. TsMS § 384 lg 5 kohaselt, lapse heaolu ohustava asjaolu ilmnemisel võib

kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida ka omal algatusel sõltumata hagi

tagamise avalduse esitamisest. Kohtu hinnangul on laste heaolu ohustavaks asjaoluks

see, et vanemad ei ole senini määranud vastavalt 17.11.2015 määruse p 1.2 ja 1.4

laste suvevaheaja korraldust, mistõttu ei ole kindlustanud lastele neljanädalane

järjestikune viibimine koos oma emaga. Vastavalt 17.11.2015 määruse punktidele 1.2

ja 1.4 on laste emal õigus veeta koos lastega neli nädalat järjest Itaalias ning asjaolu, et

laste isa ei saa sõita Itaaliasse, ei ole takistuseks laste kohtumisel emaga Itaalias.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise osas on määrus viivitamata täidetav ja TsMS § 390

lg 2 kohaselt, määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist.

24. Kohus lahendab E.V vastuavaldust eraldi lepitusmenetlusena, kuna laste ema

väidetavad rikkumised ei puuduta 17.11.2015 määrusega kinnitatud suhtlemiskorra

punktides 1.2 ja 1.4 määratud suvevaheaja korraldust ning ema suhtlemiskorra järgset

kohtumist suveperioodil lastega Itaalias. Kohus on avalduse menetlusse võtnud.

Määruskaebus

25. Laste isa esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub peatada määruse

esialgse õiguskaitse korras ja viivitamata täitmine, maakohtu määruse tühistada,

kaasata menetlusse laste ema elukohajärgne eeskosteasutus ja küsida temalt kirjalik

arvamus, kohustada laste ema esitama täielik teave oma varalise seisu kohta või kohtul

koguda sellekohased tõendid, et selgitada välja, kas laste ema on ise ülalpeetav ja

kuidas kavatseb ta lastega kohtumisel neid Itaalias ülal pidada, võtta asja materjalide

juurde tõendid ning kuulata täiendavalt ära lapsed, kohustada laste vanemaid osalema

lepitusmenetluses, jätta menetluskulud poolte endi kanda ning lastele määratud

esindaja kulud riigi kanda.

26. Määruskaebuse kohaselt ei saa lepitusmenetlust lugeda ebaõnnestunuks, kuna

kasutusele ei ole võetud kõiki abivahendeid poolte kokkuleppe saavutamiseks ja kohus

ei ole teinud kõike endast sõltuvat, vanemad tuleks perelepitusele saata ning kasutada

nõustaja abi omavahelisel suhtlemisel. Määruskaebuse esitajal on soov avaldajaga läbi

saada laste huvides ja sõlmida mõistlik kokkulepe.

27. Lapsed soovivad oma emaga kohtuda, aga selgusetu on, kas lapsed soovivad emaga

kohtuda Eestis või Itaalias. Vaidlust ei olegi selle üle, kas lapsed lähevad või ei lähe

Itaaliasse, vaid pigem kui kaua lapsed Itaalias viibivad. Laste esindaja lastega

kohtunud ega suhelnud ei ole, samuti ei kohustatud teda osalema 02.06.2015

ärakuulamisel.

28. Tegelikkuses ei ole teada, milline on B.M-i varaline seis, kas ta on ise ülalpeetav ja

kuidas ta kavatseb lastega kohtumisel Itaalias neid üleval pidada, kui ta ei suuda hetkel

lastele elatistki maksta. Laste ema on ainult väitnud, et elab ühes majaosas, mida tema

6(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

uus elukaaslane on ostnud pangalaenuga. Seda, millised on elutingimused tegelikult ei

ole teada ega ka tõendatud, samuti ei ole küsitud sellekohast kohaliku eestkosteasutuse

arvamust ja kodukülastust. Selgusetu on, millele kohus tugineb, kui leiab, et emaga

veedetud aega ei saa kuidagi pidada laste jaoks ebamõistlikuks ja lapsi traumeerivaks.

Arusaamatuks jääb, kuidas kohus jõudis selleni, et ei pea põhjendatuks määrata laste

kohtumiseks emaga Itaalias astmelist kohanemisajaga suhtlemiskorda.

29. Maakohus on rikkunud asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel menetlusõiguse

normi. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud. See

tähendab ka TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuete täitmist.

30. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust, toimiku materjalidest ei ilmne, et maakohus

oleks selgitanud nõudeid taotluse esitamiseks ning tõendite esitamise korda või teinud

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Asjast ei nähtu, et maakohus oleks kaasanud

laste ema elukohajärgse eestkosteasutuse ning lapsi ei ole ära kuulatud. Lapse esindaja

ei ole samuti lapsi ära kuulanud.

31. Maakohtu määruse tegemisel ei ole arvestatud lapse põhiõiguste ja huvidega, sh lapse

õigusega keelduda vanemaga suhtlemast.

32. B.M avaldust lepitusmenetluse rikkumiseks ja E.V vastuavaldust tulnuks menetleda

ühes menetluses ja sama tsiviilasja raames. Kohtu otsus on pooltele üllatuslik ja kohus

on lahendanud ka need küsimused (dokumentide välja andmine jne), mida ei oleks

vaidlusaluse avaldusega saanud reguleerida.

Menetluse edasine käik

33. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas menetlusosalistele

vastamiseks.

34. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja palus määruskaebuse jätta

rahuldamata, kuna see ei ole laste huvidega kooskõlas. Maakohus ei ole

menetlusõiguse norme rikkunud, määrus on põhjendatud, kõiki asjas esitatud tõendeid

on hinnatud ning kohus on jõudnud õigele tulemusele. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb

kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva

lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vaatamata

kohtu jõupingutustele ei ole lepitusmenetlus toonud tulemust. PKS § 143 lg 1 kohaselt

on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus

suhelda lapsega. Olukorras kus laste isa teeb takistusi laste ja nende ema suhtlemisele,

on kohus lähtudes PKS § 123 teinud ainuvõimaliku lahendi ning reguleerinud laste ja

ema suhtlemise korda. PKS § 143 lg 2 järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis

kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Käesoleval juhul on kaebaja oma tegevusega

takistanud laste ja nende ema pikaajalist koosolemist, mitte kooskõlastades laste ja

ema koosviibimise kuupäevi. Kohus on lähtunud korrektselt materiaal- ja

protsessiõigusnormidest. Arusaamatu on määruskaebuses toodud väide selle kohta, et

erinevaid lepitusmenetluse avaldusi oleks tulnud menetleda ühises menetluses. Kõik

taotlused tuleb tsiviilkohtumenetluses esitada tähtaegselt. Lepitusmenetluse avaldused

on olnud kohtu menetluses hiljemalt aprilli algusest 2016.

35. Põhja-Tallinna Valitsuse vastusest nähtuvalt on eestkosteasutus seisukohal, et kohus

tegi lahendi arvestades laste huvidega. E.V-le ei saa tulla teise lapsevanema soov

üllatusena, eriti arvestades asjaolu, et ta osales 17.11.2015 kokkuleppe sõlmimises.

Põhja-Tallinna Valitsusele ei ole teada, et B.M ei oleks suutnud Eestis viibides laste

ülalpidamist tagada. B.M on kinnitanud, et tal on olemas tingimused laste enda juurde

võtmiseks, see ongi vanema vastutus. Kohus ei peaks peatama määruse täitmist. Laste

ärakuulamine ei ole põhjendatud. Laste vastutus ei ole korraldada suhtlemist

lahuselava vanemaga. Lapsed on korduvalt avaldanud valmisolekut Itaaliasse emale

7(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

külla sõita. Kompromissi sõlmimise ajal jõudsid vanemad ühisele seisukohale, et

selline suhtlemise kord sobib nende ühistele lastele. Vanematel on olnud piisavalt

aega, et lapsi Itaaliasse sõiduks ette valmistada. Vanemad võiksid osaleda

perelepituses.

36. Laste ema palus määruskaebuse ja esitatud taotlused jätta rahuldamata, võtta asja

juurde uued tõendid ning menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme

ning on lahendi tegemisel arvestanud laste huvidega. Enne 17.11.15 kohtumäärust kui

ka 02.06.2016 kohtumäärust küsis kohus kõikide osapoolte seisukohti. B.M esitas

hulga tõendeid, mis näitavad laste isa suhtumist tekkinud olukorda ning pidevat

takistust laste ja ema vahelisele suhtlemisele. E.V esitab paljasõnalisi ja otsituid

väiteid laste ema suhtes. Määruskaebuse esitaja teeb kõik endast sõltuva, et lapsi

Itaaliasse mitte lasta, esitab erinevaid asjasse mittepuutuvaid taotlusi hilinenult. Laste

isa jaoks ei olnud üllatuslik see, et laste ema elab Itaalias juba 3 aastat ning soovib

lastega suvevaheaega veeta seal. Sellistel tingimustel oli sõlmitud ka kompromiss.

Eestkosteasutus on kinnitanud, et lapsed on korduvalt avaldanud valmisolekut

Itaaliasse emale külla sõita. Laste isa seisukoht rajaneb üksnes psühholoogi arvamusel,

mis ei ole eksperdiarvamus TsMS § 301 lg 1 mõttes. Millistel alustel rajaneb

psühholoogi arvamus, ei ole selge. Kohus on õigesti leidnud, et ema ja laste

suhtlemine ning koos veedetud aeg on rohkem laste huvides, kui laste elukorralduse

seadmine psühholoogide arvamuste järgi. Vaatamata kohtumäärusele ei lubanud isa

lapsi Itaaliasse 4-ks järjestikuks nädalaks ega andnud reisidokumente üle, mille tõttu

sundis B.M’it allkirjastama 28.06.16 kinnitust, et viimane kohustub tooma lapsi tagasi

15.07.2016. Vastasel juhul ei saanuks B.M lapsi üldse kaasa saanud võtta. 30.06.16

tühistas B.M kinnituse seoses E.V ähvarduste ning väljapressimisega. Selline E.V

käitumine näitab isa soovimatust teha koostööd, ta dikteerib oma tingimusi ning ei

huvitu laste ega laste ema huvidest. B.M ei näe seetõttu võimalust osaleda

perelepituses.

37. Laste ema 06.07.2016 esitatud täiendava seisukoha kohaselt on ta arvamusel, et seoses

E.V käitumisega ei ole vaidlustatud määruses määratud sunnivahendid (so sunniraha)

piisav ega anna eesmärgi saavutamiseks tulemusi. Ainsaks võimaluseks kohtulahendi

täitmiseks on kohustatud isiku suhtes jõu kasutamine.

38. Vastuseks selgitas määruskaebuse esitaja, et laste ema ei ole sunnitud kinnituskirja

allkirjastama. Laste ema pakkus ise välja 2 nädalat. Pärast laste ema poolt lapsi pikalt

paludes oli W.F lõpuks nõus minema, kuid üksnes koos vennaga. K.S ei soovinud

tegelikult minna. Laste isa jäi laste ema pakkumisega parimas usus nõusse ja palus tal

see kokkulepe kirjalikult esitada. Lepitusmenetluse lahendi punktis 1.4.2. on

reguleeritud suvine kohtumine järgmiselt: „Kui laste vanemad ei lepi kokku teisiti“.

Lapsevanemad leppisid aga kokku teisiti. B.M-i 6.07.2016 seisukoht on hilinenud ja

alusetu. Riigikohus on selgitanud, et jõu kasutamine on äärmuslik meede ning seda

rakendades tuleb kaaluda, kas see on proportsionaalne, mõõdukas ja eesmärgipärane.

39. 01.07.2016 teavitas E.V lepinguline esindaja Harju Maakohut, et lapsed sõitsid

vanemate kokkuleppel koos emaga Itaaliasse kuni 15.07.2016.

40. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

41. Tallinna Ringkonnakohus palus menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekirjad

ja määras nendele vastamise tähtaja.

Ringkonnakohtu põhjendused

8(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

42. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1

ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

43. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et laste ema avaldust ja laste isa

vastuavaldust oleks tulnud menetleda ühes menetluses, kuna vaidlus on tekkinud ühe

ja sama kohtumääruse rikkumistest. Ringkonnakohus selgitab, et vaatab käesoleval

juhul läbi Harju Maakohtu 02.06.2016 kohtumäärusele esitatud määruskaebusest ega

saa kaebuse piiridest väljuda. Kohtute infosüsteemi andmetel menetles laste isa

vastuavaldust sama kohtunik tsiviilasjas nr 2-15-15196 ning tegi asjas lõpplahendi

12.07.2016. Eelnimetatud kohtumäärus jõustus edasikaebamata 30.07.2016. Toodust

tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et ainuüksi põhjusel, et avaldusi ei

menetletud ühes tsiviilasjas, puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks.

44. Määruskaebuse esitaja on leidnud, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna

toimiku materjalidest ei ilmne, et maakohus oleks selgitanud nõudeid taotluste või

tõendite esitamiseks või teinud ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus

on laste isale edastatud kohtukutses selgitanud, millal esitada põhiväited ja –taotlused

ning millal võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada uusi avaldusi, taotlusi, väiteid,

tõendeid, asjaolusid ja vastuväiteid (I kd, tlk 68). Ärakuulamisel on maakohus

määranud lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja juhuks, kui kompromissi ei esitata

(I kd, tlk 117).

45. Määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud, et menetluses ei ole välja

selgitatud kõiki olulisi asjaolusid, maakohus oleks pidanud ära kuulama lapsed, laste

esindajat ei kohustatud osalema ärakuulamisel, arvestatud pole lapse põhiõiguste ja

huvidega, sh lapse õigusega keelduda vanemaga suhtlemast ning laste esindaja pole

lastega kohtunud.

46. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik 2 (W.F) 8-aastane, puudutatud

isik 3 (K.S ) 6-aastane. TsMS § 552¹ lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas

ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus

võib ära kuulata ka noorema lapse. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohus

kohustatud lapsi isiklikult ära kuulama.

47. Määruskaebuse esitaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et lastele

määratud esindajale oleks maakohtu menetluse jooksul teatavaks saanud asjaolusid,

mis tinginuks temalt täiendava seisukoha küsimise. Lastele määratud esindaja

kirjalikust seisukohast nähtub, et pärast vanematega suhtlemist veendus ta, et hetkel ei

ole teada ühtki asjaolu, mis välistaks laste lubamise ema juurde (I kd, tlk 109-111).

48. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus pole arvestanud lapse õigusega

keelduda vanemaga suhtlemast, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Laste isa ei ole

maakohtule esitatud menetlusdokumentides ega ka ärakuulamisel kordagi niisuguseid

asjaolusid välja toonud, et mõni lastest või mõlemad oleksid oma emaga suhtlemast,

sh reisidest keeldunud. Ärakuulamisel on laste isa kohtule ette mänginud Skype kõne

lapse ema ja tütre vahel ning lapse ema on kohtule ette mänginud Skype kõne pojaga

(I kd, tlk 113-114, 144). Väidetavat emaga mittesuhtlemise soovi või vastuseisu

reisimisele nendest ja ühestki teisest esitatud tõendist ei nähtu. Lastele määratud

esindaja on laste isa seisukohti refereerides osutanud küll asjaolule, et K.S keelduvat

9(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

emaga suhtlemast, kuna ema on tema jaoks võõras tädi (I kd, tlk 110), kuid nimetatud

asjaolu ei ole maakohtu menetluses tõendamist leidnud.

49. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus ei ole lepitusmenetluse läbiviimisel

kasutusele võtnud kõiki abivahendeid poolte kokkuleppe saavutamiseks ning oleks

pidanud laste vanemad saatma perenõustaja juurde. Ringkonnakohtu hinnangul

maakohtule TsMS § 563 lg 1, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustuste rikkumist ette heita ei saa.

TsMS § 563 lg 4 ei tulene, et perenõustamisele suunamine oleks seadusest tulenevalt

kohustuslik, seega ei pidanud maakohus laste vanemaid sinna suunama. Kuna asja

materjalidest nähtub, et laste ema ei ole laste isa soovile perenõustaja poole saatmiseks

(I kd, tlk 123) positiivselt reageerinud (I kd, tlk 126-128), ei saa maakohtule ette heita

ka vanemate soovide ignoreerimist ja menetluse ennatlikku lõpetamist.

50. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud asja menetlusse

kaasama laste ema elukohajärgse eestkosteasutuse, välja selgitama laste ema varalise

seisu ja elukoha tingimused. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja

seisukoht eeskosteasutuse kaasamise kohta on põhjendamatu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt ei ole käesolevas asjas maakohtu ette toodud selliseid uusi asjaolusid laste

ema kohta, mis tinginuks eestkosteasutuse kaasamise.

51. Ringkonnakohus rahuldas laste isa poolt määruskaebusega esitatud taotluse ja kogus

asjas tõendeid. Tõendeid nähtuvalt on laste ema olnud töötu juba aastast 2012 ning

elanud elukaaslasega samas elukohas alates 29.05.2013 (II kd, tlk 8-15). Selgus, et

eeltoodud asjaolud on laste isale teada rohkem kui üle 2 aasta, mil laste ema esitas

nimetatud tõendid tsiviilasjades nr 2-13-49716 ja nr 2-14-54582 (II kd, tlk 7). Seega

on laste isa põhimenetluses kompromissi sõlmides olnud teadlik laste ema elukohast,

elukorraldusest ja töötu staatusest nende kinnituste, selgituste ja tõendite põhjal, mis

on esitatud erinevates kohtumenetlustes.

52. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laste ema elukoht jäänud põhimenetluses

nimetatud elukohaga samaks (I kd, tlk 2 ja 6). Laste ema on maakohtus toimunud

ärakuulamisel kirjeldanud oma elukohatingimusi, kinnitanud, et tal ei ole tööd ning ta

elab elukaaslasega (I kd, tlk 114). Seega ei ole elukorraldus muutunud määral, mis

tingiks eestkosteasutuse kaasamise.

53. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohtu menetluses ei ole laste isa ühelgi

korral tõstatanud küsimust sellest, kuidas ema tagab laste ülalpidamise Itaalias. Laste

isa on maakohtu menetluses hoopiski vaielnud teemal, mitu nädalat võivad lapsed

emaga Itaalias viibida. Ringkonnakohtu hinnangul on laste isa selline käitumine

vastuoluline ning arusaamatu, arvestades, et laste isa on ise sõlminud kompromissi

selles toodud tingimustel.

54. Määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud tõendite valesti hindamist.

Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Maakohus on laste vanemate kirjavahetuse

alusel õigesti tuvastanud, et laste isa on kompromissi punkti 1.4 rikkunud ega pole

laste emale pakkunud järjestikust 4 nädalat lastega veetmiseks. Nii nähtub, et laste isa

ei ole laste emale pakkunud nelja nädalat so 28 päeva lastega veetmiseks, vaid alati

vähem, maksimaalne pakutud variant on 26 päeva (I kd, tlk 21), mida on tunnistanud

ka laste isa oma vastuses (I kd, tlk 93).

55. Ka on maakohus laste isa poolt esitatud psühholoogi arvamust (I kd, tlk 102)

koosmõjus muude tõenditega hinnates õigesti leidnud, et laste ema ja laste suhtlemise

korraldamine ainuüksi psühholoogi arvamusest lähtuvalt pole õigustatud ning

arvestada tuleb eelkõige laste ema õigust suhelda lastega. Laste eestkosteasutus on

toetanud ema taotlust veeta lastega 4 nädalat Itaalias (I kd, tlk 64), lastele määratud

esindaja on toetanud seisukohta, et lapsed saaksid emaga olla Itaalias mitu nädalat (I

kd, tlk 111). Kuna maakohtule ei olnud esitatud laste ema mittetoimetuleku kohta

10(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

mingisuguseid tõendeid, ei olnud maakohtul võimalik sellist järeldust ka teha.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kompromissi punkti 1.4. kohaselt leppisid

vanemad kokku selles, et lapsed veedavad emaga 4 järjestikust nädalat kas Itaalias või

Eestis ning Eestis olles on laste isal õigus sellel ajal veeta lastega kaks nädalavahetust

(I kd, tlk 7). Seega on laste isa ise nõustunud ja pidanud võimalikuks, et noorem laps

K.S võib emaga koos viibida 4 järjestikust nädalat välisriigis. Asjaolu, et lastel on oma

isaga väljakujunenud kiindumussuhe tulenevalt sellest, et nad elavad isaga, oli teada

juba kompromissi sõlmimise ajal, mil K.S oli veel nooremas eas.

56. Määruskaebuse esitaja on leidnud, et kohtumäärus on üllatuslik, kuna kohus on

lahendanud ka küsimuses seoses reisidokumentidega. Ringkonnakohus eeltooduga ei

nõustu. Vaidlustatud kohtumäärusega kohaldas maakohus omal algatusel esialgset

õiguskaitset ning reisidokumentide ja vajalike nõusolekute üleandmine on määratud

eeltoodust tulenevalt.

57. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus,

maakohus on õigesti lepitusmenetluse tunnistanud ebaõnnestunuks ning kasutusele

võtnud kõik abinõud laste vanemate lepitamiseks.

58. Seoses vanemate taotlustega ja esitatud tõenditega määruskaebusmenetluses, leiab

ringkonnakohus järgmist. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus rahuldab laste isa

taotluse võtta asja juurde määruskaebuse lisadeks 2-4 olevad tõendid (14.04.2016

videosalvestis, 05.06.2015 stenogramm, videosalvestis). Eelnimetatud tõendeid

hinnates leiab ringkonnakohus, et need ei anna alust esitatud määruskaebuse

rahuldamiseks. 14.04.2016 videosalvestisest nähtub, et laps W.F ei soovi Itaaliasse

minna ilma isata. Sellest järeldub ringkonnakohtu hinnangul see, et lapsel ei ole

vastuseisu ema külastamiseks ja temaga koosolemiseks, laps on sel hetkel soovinud

külastada ema koos isaga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on W.F samal

kuupäeval eeskosteasutuses avaldanud soovi ema juurde Itaaliasse minna (I kd, tlk

63). 05.06.2016 aset leidnud videovestlus laste ema ja W.F vahel ning selle

stenogramm ei tõenda samuti lapse vastuseisu ema külastamiseks, vaid seda, et selleks

hetkeks on lapsel tekkinud oma suve veetmiseks uued mõtted seoses planeeritava

Soome reisiga, mis ei ole siiski lõplikult kindel. Sellest järeldub ringkonnakohtu

hinnangul see, et lapse soovid on muutunud alternatiivse ajaveetmise võimaluse

planeerimise tulemusena. Arvestades, et laste vanemad olid kompromissi punktis 1.4.

kokku leppinud, et laste ema igal juhul veedab 4 järjestikust nädalat lastega, juhib

ringkonnakohus tähelepanu, et vastutust suhtluskorra määruse täitmiseks ei saa panna

lastele, vaid lapsega koos elav vanem peab arvestama, et ta ei teeks takistusi lapse ja

lahus elava vanema omavaheliseks suhtlemiseks. Laste isal oli laste

ettevalmistamiseks võimalikuks Itaalia reisiks või siis emaga 4-nädalaseks

koosolemiseks Eestis aega alates 17.11.2015 määruse kättesaamisest.

59. Ringkonnakohus rahuldas E.V taotluse tõendite kogumiseks, et selgitada välja, kas

laste ema on ülalpeetav ja kuidas kavatseb ta lastega kohtumisel neid Itaalias ülal

pidada. Ringkonnakohus tuvastas tsiviilasjades nr 2-13-49716 ja nr 2-14-54582

esitatud tõendite põhjal, et laste isale on olnud laste ema elukorraldus ja sissetulekute

puudumine teada pikemat aega, sh enne põhimenetluses kompromissi sõlmimist

17.11.2015. Nii selgus tsiviilasjas nr 2-13-44513 B.M-i poolt 14.02.2014 esitatud

tõenditest, et tema fiskaalpositsioon Itaalias algas 04.02.2014 ning ilma fiskaalkoodita

ei ole võimalik Itaalias ametlikult töötada, mistõttu ei olnud võimalik ka eelnevalt

töötasu teenida, tulu pole teenitud (II kd, tlk 7-12). Lisaks on B.M esitanud elukaaslase

12.09.2014 kinnituse nende kooselamise kohta B.M-i poolt märgitud elukoha

aadressil. Kinnitusest nähtub, et lapsed ja laste ema on alati oodatud sel aadressil (II

11(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

kd, tlk 13-14). Käesoleva asja menetluses on laste ema maakohtus ärakuulamisel

jätkuvalt kinnitanud, et on töötu ning elab koos elukaaslasega majaosas, mis on

soetatud elukaaslase poolt pangalaenuga ning kirjeldanud elamistingimusi (I kd, tlk

114, 115). Kuivõrd menetlusosalised oma seisukohti kohtu poolt kogutud tõendite

osas ei esitanud, loeb ringkonnakohus kogutud tõendite alusel tuvastatuks, et laste ema

on endiselt töötu ja oma elukaaslase ülalpidamisel.

60. Ringkonnakohus jätab rahuldamata E.V taotluse peatada määruse esialgse õiguskaitse

korras ja viivitamata täitmine. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laste isa

01.07.2016 teavitanud maakohut, et lapsed sõitsid emaga Itaaliasse kuni 15.07.2016 (I

kd, tlk 196). Eeltoodust järeldub ringkonnakohtu hinnangul see, et laste isa on laste

reisiga olnud nõus rohkem kui nädalaks, omamata lisateavet laste ema elukoha või

majandusliku toimetuleku kohta.

61. Ringkonnakohus jätab rahuldamata E.V taotluse kaasata menetlusse laste ema

elukohajärgne eeskosteasutus ja küsida temalt kirjalik arvamus ning kohustada laste

ema esitama täielik teave oma varalise seisu kohta, kuna määruskaebusmenetluses ei

ole ringkonnakohtu ette toodud selliseid muutunuid asjaolusid, millest tulenevalt oleks

kohus veendunud, et laste ema elukohajärgse eestkosteasutuse kaasamine on vajalik,

laste ema elukohatingimused lastele sobimatud või ei ole laste ema elukorraldus enam

endine. Nagu ringkonnakohus kogutud tõendite alusel tuvastas, on laste isale laste ema

elukorraldus olnud teada pikemat aega.

62. Ringkonnakohus jätab rahuldamata E.V taotluse kuulata täiendavalt ära lapsed.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lapsed emaga sõitnud Itaaliasse kuni 15.07.2016

(I kd, tlk 196), millest järeldub ringkonnakohtu hinnangul see, et lastel on puudunud

vastuseis emaga välisriiki reisimiseks ja pikemaaegseks koosolemiseks.

63. Ringkonnakohus jätab rahuldamata E.V taotluse kohustada laste vanemaid osalema

lepitusmenetluses ja perenõustajal, kuna seadusest tulenevalt puudub kohtul selleks

pädevus.

64. Kohus selgitab, et lepitusmenetluse läbiviimisel juhib kohus mh tähelepanu ka

võimalusele lasta end nõustada perenõustajal (TsMS § 563 lg 4). Perenõustaja juurde

saatmine eeldab seega mõlema vanema poolset tahet. Ringkonnakohtu poolt vastu

võetud ja määruskaebuse lisaks 5 olev kiri tõendab laste isa soovi perelepituseks.

Kuna laste ema on määruskaebusmenetluses selgelt väljendanud oma vastuseisu

perelepitusele (I kd, tlk 205), ei ole laste isa taotlust rahuldada võimalik.

Ringkonnakohus märgib, et taotluse rahuldamata jätmine ei võta vanematelt siiski

võimalust edaspidi soovi korral perenõustajalt abi otsida, juhul, kui nad tunnetavad

vajadust ja soovi olla veelgi paremad vanemad oma ühistele lastele.

65. Lapsega suhtlemist korraldava määruse ja kokkuleppe korral TsMS § 563 alusel

läbiviidava kohtuliku lepitusmenetluse raames kohtuvälises lepitusmenetluses

osalemiseks kohustamine ei ole aga seadust tulenevalt üldse võimalik. Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-64-10 selgitanud, et: „… võib kohus vajadusel kohustada vanemaid

osalema kohtuvälises lepitusmenetluses juhul, kui vanemad vaidlevad kohtus vanema

õiguste määramise või lapsega suhtlemise korraldamise üle TsMS § 550 lg 1 p 2

mõttes, kuid ei saa seda teha juhul, kui vanem ei täida suhtlemist korraldavat

kohtumäärust ja selle tõttu on vähemalt ühe vanema avalduse alusel algatatud TsMS §

563 alusel kohtulik lepitusmenetlus. Lapsega suhtlemist korraldava jõustunud

kohtumääruse rikkumise tõttu algatatud lepitusmenetluse toiminguid saab TsMS § 563

mõtte kohaselt teha üksnes kohus ning sellest sättest tulenevalt peab kohus ise

menetlusosalisi lepitama ja eelkõige veenma määrust täitma. Kui vanemad ei mõista

suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmise vajalikkust, saab kohus TsMS § 563 lg-te

3 ja 6 järgi saata vanemad vajadusel perenõustaja juurde. Kuna kohtule on TsMS §

12(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5445

563 järgi antud samasugused võimalused vanemate lepitamiseks, nagu seda on

lepitusseaduse järgi kohtuvälisel lepitajal, ei võimaldaks vanemate kohtuvälise lepitaja

juurde saatmine viia mõistliku aja jooksul läbi tõhusat kohtulikku lepitusmenetlust“ (p

31).

66. Ringkonnakohus rahuldab B.M-i taotluse võtta asja materjalide juurde tõenditena

05.07.2016 vastuse lisadeks 1-2 olevad kinnituskiri ja selle 30.06.2016 tühistamise

avaldus.

67. Seoses eelnimetatud tõendite ja B.M-i 06.07.2016 menetlusdokumendis esitatud

sooviga arvestada lahendi tegemisel võimalusega kasutada kohustatud isiku suhtes

jõudu, tuleb siiski selgitada, et TMS § 179 lg 4 kohaselt lubab kohus lahendi

täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud

või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist

õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada.

Praegusel juhul ei ole nimetatud eeldused täidetud, kuna tsiviilasja materjalide

kohaselt on lapsed emaga 01.07.2016 sõitnud Itaaliasse (I kd tlk 196).

68. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka Riigikohtu poolt TMS § 179 lg 4 antud

tõlgendustele lahendis nr 3-2-1-95-14: „Kohtul tuleb kaaluda, kas jõu kasutamine on

asjaolusid arvestades proportsionaalne, mõõdukas ja eesmärgipärane. Tegemist on

kohtu kaalutlusotsustusega ja jõu kasutamine on kolleegiumi arvates lubatav üksnes

juhul, kui muud meetmed on ammendunud või ei viiks soovitud tulemusele ning jõudu

kasutades on võimalik tagada lapsega suhtlemine last kahjustamata“ (p 22, 23).

Kolleegium möönab, et viidatud sätet silmas pidades võib ka kohtutäitur

täitemenetlust korraldades taotleda kohtult luba kasutada lapsega suhtlemise

võimaldamiseks jõudu (p 22). Vahetu jõu kasutamine jääb lõppastmes kohtutäituri

otsustada, kes peab vastavalt asjaoludele ja olukorrale otsustama, kas kasutada lapsega

suhtlemise võimaldamiseks jõudud (sh korrakaitse organite abi) või piisab muudest

meetmetest. (p 24). Lapse suhtes võib jõudu kasutada üksnes lapse ühekordse

üleandmise korral. Küll saab aga vanem mõjutada ja veenda last suhtlemise korda

täitma ega tohi teha kohtumääruse täitmiseks takistusi.“ (p 21).

69. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

70. Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude

jaotust.

71. Käesolevas asjas jääb määruskaebus jääb rahuldamata. Samas tehakse asjas lahend

laste huvides ja menetluskulude nende kanda jätmine ei ole asja iseloomu arvestades

põhjendatud. Seetõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

ringkonnakohtus, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, poolte endi kanda

Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1. Riigi õigusabi tasu ja kulud jätab ringkonnakohus

TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav Iko Nõmm

kohtunik

kohtunik

kohtunik

13(13)