3-15-2233/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2233

Haldusasi

Osaühing Pesulux kaebus Jõhvi valla vastu

ebamõistlikult pika haldusmenetlusega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. juuni 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing Pesulux määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Osaühing Pesulux

Esindaja v.-adv Häli Jürimäe

Vastustaja Jõhvi vald

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Pesulux määruskaebus ja ennistada kaebuse esitamise

tähtaeg.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 27. juuni 2016. a määrus.

3. Saata haldusasi menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtusse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Pesulux esitas 19. märtsil 2015 Jõhvi Vallavalitsusele kahju hüvitamise nõude

seoses ebamõistlikult pika haldusmenetlusega.

Jõhvi Vallavalitsuse jättis 6. augusti 2015. a otsusega nr 2-2/3856-16 nimetatud nõude

rahuldamata.

2. Osaühing Pesulux esitas 4. septembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

hüvitada Jõhvi Vallavalitsuse tekitatud kahju seoses ebamõistlikult pika kohtumenetlusega.

Kaebus võeti menetlusse Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2015. a määrusega.

3. Tartu Halduskohus otsustas 7. aprilli 2016. a määrusega asja läbi vaadata kohtuistungil

(resolutsiooni p 2), korraldada kohtuistungi 26. mail 2016 kell 11.00 Jõhvi kohtumajas

(resolutsiooni p 3). Tartu Halduskohus tühistas nimetatud määruse resolutsiooni p-d 2–4 Tartu

Halduskohtu 25. mai 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 ning andis sama määruse

resolutsiooni p-ga 2 kaebajale võimaluse esitada taotlus kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks. Halduskohus leidis, et kaebus on esitatud ettenähtud kaebetähtaega rikkudes.

4. Osaühing Pesulux esitas 31. mail 2016 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

5. Tartu Halduskohtu 27. juuni 2016. a määrusega loeti Osaühingu Pesulux kaebus esitatuks

seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega ning lõpetati haldusasja menetlus. Määruse

kohaselt:

5.1. Kaebaja esitas nõuetekohase taotluse kahju hüvitamiseks 23. aprillil 2015, mistõttu oleks

vastustaja pidanud taotluse tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 lahendama

hiljemalt 25. juunil 2015. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse

või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks. Seega oleks kaebaja pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 27. juulil 2015.

Kaebaja tegi seda aga 4. septembril 2015.

5.2. Tähtaja ennistamiseks peab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1 kohaselt

esinema mõjuv põhjus, mis takistas tähtaega järgimast. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks

võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset

esitamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-3-1-75-08). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav

kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise

vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2013. a

määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 16. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud

piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku

hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse

keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka

õiguslikult kogenematult isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises

korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a

määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebaja selgitab, et ta ei ole saanud vallalt täpset ja

üheselt mõistatavat vastust nõude nõuetekohasuse ja nõude lahendamise tähtaegade kohta.

Halduskohus leidis seevastu, et kasutades haldusmenetluses advokaadi õigusabi, oleks

kaebaja pidanud aru sama, et ta võis nõuetekohase taotluse vastustajale esitada 23. aprillil

2015 ehk ajal, mil kaebaja esitas vastavalt vastustaja nõudmisele vee erikasutusloa 10-V ja

täpsustused taotletava kahjuhüvitise suuruse kujunemise kohta. Kaebaja esitas 14. juulil 2015

Jõhvi Vallavalitsusele päringu, milles soovis konkreetset kuupäeva, millal kahju hüvitamise

taotlus läbi vaadatakse. Kuivõrd esitatud vastuses märkis Jõhvi Vallavalitsus, et kirjalik

seisukoht kaebaja nõudeavalduse osas tehakse hiljemalt 7. augustiks 2015, on antud juhul

tegemist vastustaja poolse kaudse kinnitusega, et esitatud avaldus on nõuetekohane ning

avalduse kohta tehakse otsus augustis.

5.3. Jõhvi valla 22. juuli 2015. a vastus nr 9-6/2906-3 ei ole taotluse lahendamise tähtaja

pikendamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41 tähenduses. Kuna Jõhvi vald pidi kahju

hüvitamise taotluse lahendama hiljemalt 25. juunil 2015 ning Jõhvi vald vastas kaebajale ajal,

mil taotluse lahendamise tähtaeg oli möödunud, ei olnud Jõhvi vallal võimalik enam otsuse

tegemise tähtaega pikendada. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et alates 4. augustist

2015, mil kaebaja vastas Jõhvi valla 27. juuli 2015. a e-kirjale, hakkas kulgema kahekuuline

vastamistähtaeg. Jõhvi vald teatas 22. juulil 2015 kaebajale otsuse tegemise aja, mistõttu ei

2

ole 27. juuli 2015. a e-kiri käsitletav kahju hüvitamise täiendamise nõudena, vaid see viitab

sellele, et haldusorgan teostas HMS §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet kogudes tõendeid omal

algatusel.

5.4. Kaebajat on haldusmenetluses esindanud advokaat. Riigikohus on 12. detsembri 2012. a

kohtumääruses nr 3-3-1-59-12 leidnud, et advokaadi õigusabi kasutava äriühingu ekslikku

arusaama õigusest ning kahju tekkimise ajast ei saa pidada kaebetähtaja möödalaskmise

mõjuvaks põhjuseks. Advokaadi abi kasutati ka kohtumenetluses.

5.5. Kaebaja taotluse lahendas vastustaja 6. augustil 2015. Riigikohus on olnud seisukohal, et

menetluse venimisel ja olukorras, kus vastustaja on tähtajaks lahendamata taotlused siiski

lahendanud, võib kaebaja põhjendatult arvata, et kohtusse pöördumiseks tuleb ära oodata

vastustaja sisuline seisukoht tema taotluse kohta, mistõttu võib esineda alus kaebetähtaja

ennistamiseks (Riigikohtu 11. mai 2016. a kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-18-16).

Halduskohus leidis aga, et see seisukoht antud juhul ei kohaldu, kuna käesolevas haldusasjas

ei saa rääkida kogenematusest tingitud eksimusest. Samuti on kohtuasja faktilised asjaolud

erinevad, sest viidatud Riigikohtu menetluses olnud asjas pikendas vastustaja otsuse tegemise

tähtaega. Siin seda tehtud ei ole.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Osaühing Pesulux esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27. juuni 2016. a

määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt:

6.1. Kaebus on esitatud tähtaegselt, mistõttu on kaebuse tähtaegsuse küsimuse tõstatamine

seoses õiguse tõlgendamise muutumisega 2016. a mais pärast kuuekuulist kohtumenetlust

vastuolus HKMS § 120 lg-ga 2 ja § 2 lg-ga 2. Kui isik on pöördunud halduskohtusse ja kohus

on kaebuse menetlusse võtnud ning menetlusosalised ei ole kaebuse tähtaegsust vaidlustanud,

et siis lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, ei saa pidada mõistlikuks

kohtumenetluse lõpetamist põhjusel, et kaebetähtaja osas on õiguse tõlgendamise praktika

muutunud 10 kuud pärast kohtule kaebuse esitamist ja seetõttu tuleks kaebus lugeda

mittetähtaegseks. Selline kohtu hinnang on kaebajal olnud üllatuslik. Riigikohtu

halduskolleegiumi 11. mai 2016. a määruses nr 3-3-1-18-16 esitatud seisukohad ei ole antud

juhul kohaldatavad ega oma siduvat tähendust käesoleva vaidluse lahendamisel (HKMS § 233

lg 1).

6.2. Halduskohus on vääralt kohaldanud RVastS § 18 lg 1 ja 2 ning on põhjendamatult

lähtunud ainult vastustaja menetluses esitatud paljasõnalistest väidetest. Halduskohus ei ole

põhjendanud, miks muutus kahju hüvitamise nõue nõuetekohaseks 23. aprillil 2015. Ühestki

valla kirjast või e-kirjast ei järeldu, et vald on ületanud kahju hüvitamise nõude lahendamise

tähtaega ehk on olnud viivituses vastamisega. Jõhvi valla kirjavahetusest ja suulistest

avaldustest järeldub, et nõude läbivaatamine toimus tähtaegselt. Jõhvi vald esitas viimane

kord OÜ-le Pesulux kahju hüvitamise nõude täiendamise nõude 27. juulil 2015 e-kirjaga,

mille kaebaja täitis 4. augustil 2015. Seega hakkas RVastS § 18 lg 1 järgne kahekuuline

vastamistähtaeg alates 4. augustist 2015. Kahju hüvitamise nõue jäeti rahuldamata 6. augustil

2015 ning alates sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane kaebetähtaeg.

6.3. Kuigi kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, jättis halduskohus põhjendamatult

kaebuse esitamise tähtaja ennistamata.

7. Jõhvi valla vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt:

7.1. HKMS § 124 lg 1 alusel on kohtul eelmenetluses kohustus kontrollida kaebuse esitamise

tähtaegsust. Vastavalt HKMS § 125 lg 1 p-le 1 lõppeb eelmenetlus kohtuistungi avamisega.

Seega on alusetu kaebaja väide, et kaebuse tähtaegsuse küsimuse tõstatamine peale

kuuekuulist kohtumenetlust on vastuolus kehtiva õigusega.

3

7.2. Vaidlust ei saa olla selle üle, et vastustaja ei lahendanud kahju hüvitamise nõuet kahe kuu

jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Samuti on haldusorgan jätnud täitmata HMS

§-s 41 sätestatu.

7.3. Kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu ta ei saanud kaebuse esitamise

tähtaega järgida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Osaühingu Pesulux määruskaebus tuleb rahuldada, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja

saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

9. Esmalt nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kaebuse tähtaegsust võib kohus kontrollida

kuni eelmenetluse lõpuni (HKMS § 124 lg 1). Kuna asjas oli määratud kohtuistungi

toimumise aeg, aga see tühistati enne istungi reaalset toimumist, ei olnud asjas eelmenetlus

veel lõppenud (vt HKMS § 125 lg 1 p 1), mistõttu oli kohtul olemas jätkuvalt õigus

kontrollida kaebuse tähtaegsust. Asjaolu, et kohus ei olnud varasemalt kahelnud kaebuse

tähtaegsuses, ei välista seda, et hiljem võib selguda vastupidine asjaolu. Ühtlasi võib kohus

sellistel puhkudel toetuda oma seisukoha revideerimisel sellele, et arusaam õiguse

kohaldamisest teatud küsimustes on muutunud.

10. Osaühing Pesulux esitas kahju hüvitamise taotluse (I kd, tl 20–22) vastustajale 19. märtsil

2015. 16. aprillil 2015 toimus poolte vahel kohtumine, kus arutati kaebaja esitatud kahju

hüvitamise taotlust ja kokkuleppe võimalust. 23. aprillil 2015 edastas kaebaja vastustajale

täiendatud kahju hüvitamise tabeli ja vee erikasutusloa (I kd, tl 26–28) vastavalt 16. aprillil

2015 toimunud nõupidamisel valla poolt esitatud nõudele. Jõhvi valla 22. juuli 2015. a

vastuses nr 9-6/2906-3 (II kd, tl 168 ja 168p) kaebaja 14. juuli 2015. a nõudele märgitakse, et

Jõhvi Vallavalitsus esitab kirjaliku seisukoha Osaühing Pesulux nõudeavalduse osas hiljemalt

7. augustiks 2015 (vastuse p 3).

11. RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle

nõuetekohasest esitamisest arvates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei

nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule

kaebus hüvitise väljamõistmiseks.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea haldusorgan esitama kahju hüvitamise taotluse esitanud

isikule täiendavat kinnitust selle kohta, et esitatud kahju hüvitamise taotlus on nõuetekohane,

nagu väidab kaebaja. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kahju hüvitamise taotluse

saab lugeda nõuetekohaseks alates 23. aprillist 2015, mil kaebaja esitas haldusorgani nõudel

täiendavad selgitused ja dokumendid juba varasemalt esitatud kahju hüvitamise taotluse

juurde. Seega tuli vastavalt RVastS § 18 lg-le 1 kahju hüvitamise taotlus lahendada hiljemalt

25. juuniks 2015. Haldusorgan selleks kuupäevaks aga asja sisuliselt ei lahendanud. Järelikult

tuli kaebajal halduskohtusse pöörduda hiljemalt 27. juulil 2015. Nimetatud kuupäevaks

kaebaja halduskohtule kaebust ei esitanud, seega on kaebus esitatud mittetähtaegselt. Kaebuse

halduskohtule esitas kaebaja 4. septembril 2015.

13. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada

mõjuva põhjuse olemasolu tõttu (HKMS § 71 lg 1). Nagu eelnevalt märgitud, sai kaebaja 22.

juulil 2015 haldusorganilt kinnituse, et taotlus lahendatakse hiljemalt 7. augustiks 2015.

Ringkonnakohus märgib selgituseks, et haldusorgani 22. juuli 2015. a vastust asja

läbivaatamise osas tuleb mõista just viisil, et asi lahendatakse sisuliselt ning vastav lahend

4

tehakse hiljemalt 7. augustiks 2015. Sellest tulenevalt võis kaebaja eeldada, et tema nõue

lahendatakse 7. augustiks 2015 ning võimalik oli eeldada ka seda, et haldusorgan võib kaebaja

nõude piisavas ulatuses rahuldada. Kui asjaolude käik oleks niisugune olnud, ei oleks kaebajal

olnud vajalik rohkem kohtusse pöörduda.

14. Ringkonnakohtu hinnangul kujutab eelnevalt väljatoodu endast mõjuvat põhjust

kaebetähtaja ennistamiseks. Lootus, et haldusorgan rahuldab nõude ja seega puudub üldse

vajadus kohtusse pöördumiseks, ei ole sellises olukorras ebamõistlik. Kui isik sellises

situatsioonis igal juhul kaebetähtajast kinni peaks ja kaebuse esitaks, tähendab see tõenäoliselt

aja ja rahaliste vahendite kulutamist kaebuse esitamisele, ning riski, et need kulutused on

asjatud ja menetluskulu jääb tema enda kanda, kui haldusorgan lähitulevikus tema nõude

rahuldab ning kaebuse alus langeb seega ära. Teisisõnu võiks hiljem selguda, et kohtusse

pöördumine oli ennatlik. Kui isik sellises olukorras ootab ära haldusorgani lahendi, on see

mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.

Tähtaeg kuulub ennistamisele sõltumata sellest, kas isikut esindas advokaat või mitte. Nagu

öeldud, võib sellises olukorras haldusorgani seisukoha äraootamine olla igati mõistlik

käitumine. Halduskohtusse pöördus kaebaja 30 päeva jooksul pärast seda, mil vastustaja oli

jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

15. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks peatuda määruskaebuses esitatud täiendavatel

seisukohtadel, kuna ülal viidatu toob kaasa kaebetähtaja ennistamise.

16. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb Osaühingu Pesulux määruskaebus

rahuldada ning kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Tartu Halduskohtu 27. juuni 2016. a

määrus kuulub tühistamisele. Haldusasi tuleb menetluse jätkamiseks saata tagasi Tartu

Halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

5