3-16-1017/87 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

25.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1017

Haldusasi

Jaak Reinomägi kaebus avavanglasse paigutamisega

seotud Viru Vangla tegevusetuse, 11.03.2016 käskkirja

nr 6-1/234, vaideotsuste 18.04.2016 nr 6-12/64-2 ja

19.05.2016 nr 6-12/101-2

õigusvastasteks

tunnistamiseks ning käskkirjade 31.03.2016 nr 63/386D

ja 06.04.2016 nr 6-3/409-D tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomägi määruskaebus Tartu Halduskohtu

06.10.2016. a määruse resolutsiooni p 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätkata määruskaebuse esitajale menetlusabi andmist riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamisel ja vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel.

2. Võtta määruskaebuse esitaja määruskaebus menetlusse.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.10.2016. a määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul selle

kättesaamisest arvates ((halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 119 lg 1)). Muus osas ei ole

määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla otsustas 17.02.2016. a käskkirjaga nr 6-1/151 paigutada määruskaebuse esitaja

karistuse kandmise jätkamiseks avavanglaosakonda.

2. Viru Vangla tunnistas 11.03.2016. a käskkirjaga nr 6-1/234 kehtetuks 17.02.2016. a

käskkirja, sest distsipliinirikkumiste kohta ajavahemikul 02.03.2016–07.03.2016 koostatud

kaks ettekannet ei anna piisavat alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist.

3. Viru Vangla karistas 31.03.2016. a käskkirjaga nr 6-3/386-D (tl 39-40p) määruskaebuse

esitajat 02.03.2016 toime pandud suitsetamise eeskirjade rikkumise eest vangla

sisekorraeeskirja § 82 lg-le 3 tuginedes viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

4. Viru Vangla määras 06.04.2016. a käskkirjaga nr 6-3/409 (tl 42-43p) määruskaebuse

esitajale vangistusseaduse § 67 lg 1 alusel kahe ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamise

vanglaametniku 07.03.2016 antud korralduse täitmata jätmise eest.

5. Viru Vangla jättis 18.04.2016. a vaideotsusega nr 6-12/64-2 (tl 23-23p) ja 19.05.2016. a

vaideotsusega nr 6-12/101-2 (tl 25-25p) eelnimetatud käskkirjade kehtetuks tunnistamise

nõuetega vaided rahuldamata.

6. Määruskaebuse esitaja esitas 22.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeritud

24.05.2016), milles palus, et kohus tuvastaks õigusvastasuse Viru Vangla tegevusetuses

määruskaebuse esitaja avavanglasse ümberpaigutamisel, tunnistaks 11.03.2016. a käskkirja nr

61/234, 18.04.2016. a vaideotsuse nr 6-12/64-2 ja 19.05.2016. a vaideotsuse nr 6-12/101-2

õigusvastasteks ning tühistaks 31.03.2016. a käskkirja nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. a käskkirja

nr 6-3/409-D.

7. Määruskaebuse esitaja esitas 02.10.2016 (registreeritud 04.10.2016) Tartu

Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse.

Määruskaebuse esitaja selgitas, et kohtumenetlus ei saa tagada tema õigusi selle käskkirja osas,

millega tunnistati avavanglasse paigutamine kehtetuks, sest karistusaeg saab 01.02.2017 juba

kantud ning lisas, et kuigi tema süü rikkumistes polnud tõendatud, on ta määratud karistused

ära kandnud. Sellest tulenevalt palus ta peatada vaidlustatud käskkirjade kehtivus ning

kohustada vanglat käskkirjas nr 6-1/151 reguleeritud tegevuseks ehk tema avavanglasse

ümberpaigutamiseks. Ühtlasi palus määruskaebuse esitaja, et halduskohus vabastaks ta

maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest.

8. Tartu Halduskohus vabastas 06.10.2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1

määruskaebuse esitaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest ja p-ga 2 jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Tartu Halduskohus leidis, et taotluse rahuldamiseks puudub alus. Taotluses väitis

määruskaebuse esitaja, et on mõlemad tühistamisnõude aluseks olevate käskkirjadega määratud

karistused ära kandnud. Seega on nendega talle pandud kohustused täidetud ning karistuse osas

need talle enam mõju ei avalda. Kaebuse nõuete ja väidete järgi saab järeldada, et mõlema

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et

nende aluseks olevatest ettekannetest lähtuvalt tunnistati 11.03.2016. a käskkirjaga nr 6-1/234

kehtetuks 17.02.2016. a käskkiri nr 6-1/151, millega otsustati määruskaebuse esitaja

avavanglasse paigutada. Selles osas on kaebus aga esitatud tuvastamisnõudega, mille

rahuldamine tähendab seda, et kohus üksnes nendib vaidlustatud haldusakti või tegevuse

õigusvastasust. Niisugune kohtuotsus ei muuda 11.03.2016. a käskkirja nr 61/234 kehtetuks, ei

pane haldusorganile mingeid kohustusi ega vaja täitmist eraldi toimingutega. Seetõttu pole

tuvastamisnõude puhul üldse võimalik kohaldada kaebaja õiguste esialgset kaitset tema poolt

soovitud konkreetsele tegevusele kohustamise teel. Samal põhjusel ei saa seda

tuvastamiskaebuse puhul kohaldada ka mistahes muu HKMS § 251 lg-s 1 nimetatud esialgse

õiguskaitse vahendi abil. Taotluses soovitud kohustavat abinõud saab rakendada üksnes

kohustamiskaebuse puhul. Määruskaebuse esitaja niisuguse nõudega kaebust esitanud ei ole

ning HKMS § 47 lg-st 2 tuleneva kaebetähtaja tõttu pole tal seda enam ilmselt kuidagi võimalik

ka teha. Halduskohus selgitas, et eeltoodu kohaselt ei ole alust kohaldada määruskaebuse

esitaja poolt soovitud ega ka mistahes muud esialgse õiguskaitse vahendit ning vastav taotlus

tuleb jätta rahuldamata.

9. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 06.10.2016. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse

taotlus. Määruskaebuse esitaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga, sest kinnipeetavate suhtes tehtavates otsustes

arvestatakse kehtivaid karistusi, kaasa arvatud avavanglasse ümberpaigutamine.

Määruskaebuse esitaja ei pea õigeks seda, et tal puudub õigus nõuda kehtetuks tunnistatud

käskkirja kohaldamist, kuigi see käskkiri puudutab otseselt tema õigusi. Määruskaebuse

esitajale jääb arusaamatuks halduskohtu väide, et määruskaebuse esitaja ei ole

kohustamisnõudega kaebust esitanud ja kaebetähtaja tõttu ei ole määruskaebuse esitajal seda

võimalik ka enam teha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse menetlusse võtmise kohta (I) ja

seejärel lahendab määruskaebuse (II).

I

12. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot. Tartu Halduskohus rahuldas 06.10.2016. a määrusega

määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumise kohustusest

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. HKMS § 114 lg-s 2 on sätestatud, et kui

menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi

edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Halduskohus

kontrollis ka haldusasjas nr 316-2034 määruskaebuse esitaja sissetulekuid perioodil

02.06.2016–01.10.2016 ning sellel perioodil määruskaebuse esitajal sissetulekud puudusid.

Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule 12.10.2016 ja seega ei ole

ringkonnakohtu hinnangul hetkel vajalik täiendavalt kontrollida, kas menetlusabi andmise

majanduslikud eeldused on määruskaebuse esitajal jätkuvalt täidetud. Kohus kontrollib siiski

kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine

on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas

menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud.

Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval hetkel alust eeldada, et määruskaebuse esitaja

menetluses osalemine oleks ilmselt ebamõistlik. Seega jätkab ringkonnakohus määruskaebuse

esitajale menetlusabi andmist riigilõivu tasumise kohustusest vabastamisel ja vabastab

määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.

13. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud Tartu

Halduskohtu 06.10.2016. a määruse resolutsiooni p 2, millega jäeti määruskaebuse esitaja

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse

määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on

määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte

toimetamisest arvates. Määruskaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtajast kinni pidades.

Eeltoodust tulenevalt ei esine takistusi määruskaebuse menetlusse võtmiseks.

II

14. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 06.10.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 06.10.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea

neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4).

15. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 06.10.2016. a määruse

tühistamiseks. Esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

06.10.2016. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Agu Timmi

Madis Ernits