Legislator Case Law & Legislation
4-16-6779/5 AI generated

4-16-6779/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-16-6779/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebus rahuldada. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 23.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2317,16,007729 osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, B.R-i suhtes kohaldamata. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Legislator headnote

AI generated

4-16-6779/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

Keywords

AI generated
aggravated drunk driving alcohol abuse driving whilst disqualified motor vehicle liability insurance excessive speed assessment of fitness to drive
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2016, Tallinn, Liivalaia kohtumaja, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-16-6779

Kohtunik

Julia Vernikova

Väärteoasi B.R-i väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi

Vaidlustatud otsus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 23.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2317,16,007729

Kaebuse esitaja B.R , isikukood: XXX; elukoht:

XXXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: XXXXOÜ

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-st 132 p 2 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas:

1. Kaebus rahuldada. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 23.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2317,16,007729 osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta LS §

224 lg 3 p 1 ettenähtud lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, B.R-i suhtes kohaldamata. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele.

Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

23.08.2016 otsusega väärteoasjas nr 2317,16,007729 karistati B.R liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot, ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 01.08.2016 kella 9.53 ajal Harju maakonnas Tallinnas Paldiski mnt ja Astangu tänava ristmikul juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg. Harju Maakohtusse saabus B.R-i kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks isikule lisakaristusena määratud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt tundis ta sõidukit juhtima asudes, et ei kujuta teistele liiklejatele ohtu, kuna olek oli selge ja värske. B.R peab end hoolivaks teiste liiklejate suhtes, ta ei sooritanud süütegu tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitaja arvates jätnud oma otsuses märkimata menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt B.R lõpetas alkoholi tarvitamise 11 tundi enne politsei poolt kinnipidamist, mistõttu olid isikul alkoholi tarvitamisest tekkinud jääknähud. Kaebuse esitaja leiab, et 800-eurone rahatrahv on proportsionaalne süü suurusega, kuna rahatrahvi suurus on võrreldav tema kuupalgaga. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise korral aga kaotaks ta töö OÜ-s XXXX, kus töötab autojuht-asjaajajana. Autojuhina ei saaks ta tööd ka mujal. Töökoha kaotuse korral poleks võimalik maksta pangalaenu 70 000 eurot, mille isik võttis kodu soetamiseks. Seeläbi satuks raskustesse ka tema pere. Kaebusest nähtuvalt ostis B.R omale alkomeetri, et enam mitte astuda rooli jääknähtudega.

Kohtuväline menetleja leiab, et B.R-i kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on enamohtliku väärteoga, millega juht seab ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise.

Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on alati tahtlik tegu. Juhil on kohustus enne mootorsõiduki juhtima hakkamist kontollida oma tervislikku seisundit. B.R oli enne mootorsõiduki juhtima asumist teadlik, et ta eelneval õhtul oli tarvitanud alkoholi ja viinud end juhile keelatud seisundisse. Lisakaristuse kohaldamata jätmine oleks ühiskonna õiglustunnet riivav. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Kuivõrd B.R juhtis sõidukit LS § 224 lõikes 2 sätestatud piirmäära ületades, on süü suurus proportsioonis karistusega. Keskmisest suuremas määras rahatrahvi mõistmisega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on tegemist

manitsuskaristusega, mille puhul on rõhk eripreventsioonil. Karistuse tõttu on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaitseb õiguskorra huve – teistele isikutele kinnitatakse normi kehtivust ning luuakse usaldus õiguskorra vastu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et üksnes viide elukvaliteedi langusele ei ole käsitatav erandliku asjaoluna, et lisakaristus kohaldamata jätta. Erandlikuks asjaoluks ei saa lugeda vajadust aidata karistuse kergendamisega kaasa tööpuuduse vähendamisele. Mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu ei saa olla töötamise ja lähedaste ees hoolitsuskohustuse täitmise eeltingimus. Kui isik leiab, et tema töötamine on võimalik üksnes juhtimisõiguse olemasolul, siis peab isik ka liikluses õiguskuulekalt käituma ja järgima liiklusreegleid. Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, nimelt menetlusalusele isikule lisakaristuse kohaldamise osas.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude kohta.

B.R-i poolt 01.08.2016 kella 9.53 ajal Harju maakonnas Tallinnas Paldiski mnt ja Astangu tänava ristmikul mootorsõiduki juhtimine isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg, on tõendatud:

- menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütlustega, mille kohaselt tarbis tema

31.07.2016 kümme õlut „Rock“ ja lõpetas kell 22.00; järgmisel päeval kella 9.30 ajal mootorsõidukit juhtima asudes, oli ta kindel, et on kaine, kuid eksis;

- tunnistaja Kätlin Murre 01.08.2016 ülekuulamise protokollis antud ütlustega, mille kohaselt osales ta ametiülesannete täitmisel „Kõik puhuvad“ aktsioonil Tallinnas Paldiski maantee ja Astangu tänava ristmiku juures, kui kella 9.53 ajal kontrollis sõiduki Peugeot (registreerimisnumber: XXXX) juhil B.R alkoholisisaldust väljahingatavas õhus taadeldud indikaatorvahendiga, mis oli kalibreeritud kuni 14.09.2016, mõõtetulemus oli 0,42 mg/l;

- indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 01.08.2016 kella 9.53 ajal

Harju maakonnas Tallinnas Paldiski maantee ja Astangu tänava ristmikul on B.R mõõdetud indikaatorvahendiga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,42 mg/l;

- tõendusliku alkomeetri kasutamise fikseeritud näiduga paberikandjal, millest nähtub, et

01.08.2016 kell 9.59 kuni 10.03 on B.R mõõdetud tõendusliku alkomeetriga nr

ARBK-0033 väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,38 mg/l ning arvestades laiendmääramatust (+/- 0,05 mg/l), on lõplikuks mõõtetulemuseks 0,33 mg/l;

- tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0033 taatlustunnistusega, millest nähtub, et alkomeeter on taadeldud 27.05.2016 ning vastab OIML R 126 (1998) nõuetele; Seega on täidetud LS § 224 lõike 2 objektiivne teokoosseis.

KarS § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Ettevaatamatus on muuhulgas hooletus. KarS § 18 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

B.R-i ütluste kohaselt oli ta kindel, et alkoholi keelatud koguses tema poolt väljahingatavas õhus ei sisaldu, kuna alkoholi tarvitamise lõpetas ta 11 tundi enne mootorsõiduki kinnipidamist politsei poolt, samuti tundis, et tema olek oli selge ja värske. Sellegipoolest mõõdeti alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,33 mg/l, mis kvalifitseerub LS § 224 teise lõike järgi, s.o raskema rikkumise järgi. Juhil on raskema ohuallika valdajana kohustus teha kõik selleks, et autoga sõitma asudes ei kujutaks ta kellegi elule, tervisele ega varale ohtu. B.R oli kohustus enne mootorsõiduki juhtima asumist veenduda, et ta on kaine. Eelmisel õhtul jõi ta 10 pudelit õlut ning lõpetas alles kell 22.00. Nii suures koguses alkoholi joomise puhul tuleb järgmisel päeval joovet kontrollida olenemata heast üldisest enesetundest. Ka väike kogus alkoholi organismis võib halvendada isiku tähelepanuja reaktsioonivõimet, mistõttu alkoholi piirmäära tõttu ei ole sõiduki juhtimine lubatud. Nagu ka käesoleval juhul näha, olid alkoholi piirmäära ületades inimese meeled petlikud. Seega hoolsuskohustuse täitmata jätmisega pani B.R süüteo toime hooletusest.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab B.R LS § 224 lg

2 järgi.

Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).

Vastavalt LS § 224 lõikele 2 karistatakse isikule etteheidetav tegu rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Seega on sanktsiooni keskmine karistusmäär 151,5 trahviühikut, s.o 606 eurot, arvestades, et trahviühiku suurus on 4 eurot. LS § 224 lõike 2 alkoholipiirmäärad on 0,25–0,74 mg/l, st keskmine rikkumise määr on 0,495 mg/l. B.R juhtis mootorsõidukit ajal, mil tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg. Seega on rikkumise raskus alla LS § 224 lõike 2 keskmise määra. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et B.R on ka 17.03.2016 liiklusseaduse alusel karistatud (LS § 227 lg 2). Isikut karistati rahatrahviga 24 trahviühiku ulatuses, s.o 96 eurot. Kuna B.R pani uue liiklusseaduse rikkumise toime juba mõne kuu pärast, pole eelmine karistus oma eesmärke täitnud. Isikut pole varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades. B.R on avaldanud toime pandud teo suhtes kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kuigi B.R on ka varasemalt karistatud, ei välista see automaatselt tema kahetsuse siirust. Riigikohus on oma lahendis nr 3- 1-1-18-14 punktis 11 märkinud, et kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Kaebuse kohaselt kahetseb ta oma tegu ning lubab enam mitte keelatud olekus mootorsõidukit juhtima asuda. Selleks on ta astunud reaalseid samme, ostes endale alkomeetri. Samuti on ta aru saanud, et süüteoga on pannud oma pere olukorda, milles pereisa võib kaotada töökoha.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et süüteo toimepanemise tulemusena kellegi elule, tervisele, varale ega looduskeskkonnale reaalset kahju ei tekitatud. KarS § 58 järgi raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise näol on tegemist üldohtliku süüteoga. Päevast päeva saame meedia vahendusel teada, et inimesed on vigastada saanud või hukkunud vastutustundetute inimeste süü läbi liikluses. Seda kinnitab ka avalik Maanteameti statistika, mille kohaselt seisuga 13.10.2016 on liiklusõnnetustes hukkunud

49 inimest ning märgitud augusti seisuga on vigastatute arv 1253. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigustatult määranud rahatrahvi santsiooni keskmisest määrast suuremas ulatuses. Kohus on seisukohal, et B.R-ile LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot on proportsioonis tema süüastmega. Kohuväline menetleja on oma otsuses LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena kohaldanud B.R-i suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt on lisakaristust võimalik kohaldada kolm kuni kuus kuud.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Isegi korduvalt rikkumise toime pannud isikutele ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

Kohtuväline menetleja on märkinud, et keskmisest suuremas määras rahatrahvi mõistmisega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on tegemist manitsuskaristusega, mille puhul on rõhk eripreventsioonil. Karistuse tõttu on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Samas on kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamisel lähtunud üksnes üldpreventiivsetest kaalutlustest. Kohus märgib, et eripreventsiooni aspektist jättis kohtuväline menetleja arvesse võtmata, et B.R pani teo toime hooletusest, ta on kahetsenud ning sisuliselt aru saanud oma teo keelatusest, astudes reaalseid samme edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks alkomeetri ostmise näol.

Ta on lubanud edaspidiselt õiguspäraselt käituda. Kaebuse esitaja on ka seisukohal, et 800-eurone rahatrahv on karistuse eesmärkide täitmiseks piisav, kuna rahatrahvi suurus on võrreldav tema kuupalgaga. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, milles seisneb B.R-i jätkuv ohtlikkus, mille tõttu on vajalik lisakaristuse kohaldamine. Kohtuväline menetleja leiab, et kuivõrd B.R juhtis sõidukit LS § 224 lõikes 2 sätestatud piirmäära ületades, on süü suurus proportsioonis karistusega. Kohus on seisukohal, et LS § 224 lõike 2 sanktsiooni piirmäärade kehtestamisel on juba arvestatud, et tegemist on raskema rikkumisega, võrreldes sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud rikkumisega.

Seega ei tule süüteo kvalifitseerimisel LS § 224 lõike 2 järgi automaatselt kohaldada lisakaristust, vaid tuvastada eelnevalt süüteo toimepanija jätkuv ohtlikkus ning lisakaristuse võimalik mõju. Kohtuväline menetleja on jätnud arvesse võtmata, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine isikule mõjub. Kaebuse kohaselt kaotaks B.R sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise korral töö OÜ-s XXXX, kus töötab autojuht-asjaajajana. Autojuhina ei saaks ta tööd ka mujal. Töökoha kaotuse korral poleks võimalik maksta pangalaenu 70 000 eurot, mille isik võttis kodu soetamiseks.

Seeläbi satuks raskustesse ka tema pere. Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha järgi ei saa mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu olla töötamise ja lähedaste ees hoolitsuskohustuse täitmise eeltingimus. Kohus selgitab, et käesoleval juhul on mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu töötamise ja lähedaste eest hoolitsemise oluline tingimus, kuna kaebuse esitaja on elukutseline autojuht. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaotaks B.R oma töökoha. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kui juhtimisõiguse olemasolust sõltub sissetulek, peab isik ka liikluses õiguskuulekalt käituma ja järgima liiklusreegleid, kuid leiab, et käesoleval juhul põhikaristuse mõistmine keskmisest suuremas määras täidab juba karistuse eesmärke.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaitseb õiguskorra huve – teistele isikutele kinnitatakse normi kehtivust ning luuakse usaldus õiguskorra vastu. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Seega ei kaitse õiguskorra huvisid lisakaristuse kohaldamine iseenesest, vaid karistuse kohaldamine siis, kui see on proportsioonis süü suurusega. Kohus on seisukohal, et B.R-i puhul on uute süütegude toimepanemise tõenäosus väike, mistõttu karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab üksnes rahatrahvi määramisest. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja 23.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2317,16,007729 ning teeb uue otsuse, millega lisakaristus jäetakse kohaldamata. Muus osas jätta otsus muutmata.

/digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik