2-16-12269/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-12269

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-12269

Tsiviilasi

Nordea Bank AB hagi Age Koidu (Koit) ja Tarmo Koidu

(Koit) vastu 48 232,41 euro nõudes

Tsiviilasja hind

48 232,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Nordea

Bank AB

(rk

516406-0120;

asukoht

Stockholm, 10571 Sweden) Nordea Bank AB Eesti filiaali

kaudu (rk 12608043; asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn),

esindaja Tuuli Tõnsau, e-post tuuli.tonsau@nordea.com;

kostja I

Age

Koit

(ik

XXXXXXXXXXX;

elukoht

XXXXXXXX);

kostja II Tarmo Koit (ik XXXXXXXXXXX; XXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nordea Bank AB hagi Age Koidu ja Tarmo Koidu vastu 48 232,41 euro

nõudes.

2. Välja mõista solidaarselt Age Koidult ja Tarmo Koidult Nordea Bank AB Eesti

filiaali kasuks 48 232,41 eurot, millest 31 409,87 eurot on põhinõue, 2160,63 eurot intress

ja 14 661,91 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 12.08.2016 seisuga.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud solidaarselt Age Koidu ja Tarmo Koidu kanda.

4. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-12269 Nordea Bank AB menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1000 eurot (riigilõiv).

5. Välja mõista solidaarselt Age Koidult ja Tarmo Koidult Nordea Bank AB Eesti filiaali

kasuks menetluskulud 1000 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2(5)

esitama kaebuse.

Asjaolud ja hageja nõue

Nordea Bank AB (hageja) esitas 12.08.2016 Tartu Maakohtule Age Koidu (kostja I) ja Tarmo

Koidu (kostja II) vastu hagi, milles nõuab kostjatelt 48 232,41 euro väljamõistmist.

Hageja ja kostjad sõlmisid 04.11.2010 laenulepingu nr XXXXXXXXXXX (laenuleping), mille

alusel maksis hageja kostjatele välja laenu 113 922 eurot. 29.02.2008 sõlmitud notariaalse

hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegi muutmise lepingu ning asjaõiguslepingu (pandileping) alusel

seati hageja kasuks kostjatega sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate

nõuete tagamiseks esimese järjekoha hüpoteek kinnistule aadressil XXXXXXXXX.

Kuivõrd kostjad laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja

11.09.2014 teatega laenulepingu ennetähtaegselt üles 29.09.2014, nõudes eelnevalt kogu

võlgnevuse tasumist. Kui kostjad ei tasunud võlgnevust ka pärast laenulepingu ülesütlemist,

esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetluses võõrandati tagatiseks olnud kinnistu

hinnaga 81 500 eurot, millest kohtutäitur maksis hagejale välja 74 326,35 eurot. Saadud summa

arvelt vähendati laenulepingu põhiosa võlgnevust 73 977,29 euro võrra, tasuti kindlustuspoliiside

nr XXXXXX, nr XXXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXXX võlgnevused vastavalt

73,78 eurot, 116,20 eurot ja 116,20 eurot, pandilepingu ärakirja võlgnevus 16,44 eurot ning

teenustasude võlgnevus 26,44 eurot. Kuna laekunud summa ei olnud piisav kogu võlgnevuse

katmiseks, on hagejal kostjate vastu nõue summas 48 232,41 eurot, millest põhinõue on

31 409,87 eurot, intressid 2160,63 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 14 661,91 eurot.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 48 232,41 eurot,

jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks

välja menetluskulud 1000 eurot (riigilõiv).

Kostjate vastuse osas märgib hageja, et kostjate esitatud vastuväited ei ole asjakohased ning ei

oma antud asjas õiguslikku tähendust. Hageja ei nõustu kostjate kompromissi ettepanekuga,

mille kohaselt kõrvalnõuded (intress ja viivised) kuuluksid tühistamisele ja põhinõudest tasuksid

kostjad hagejale poole.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 04.11.2010 laenulepingust

nr XXXXXXXXXXX koos lisa ja panga üldtingimustega, 29.02.2008 hüpoteegi loovutamise ja

hüpoteegi muutmise lepingust ning asjaõiguslepingust, 11.09.2014 laenulepingu ülesütlemise

teadetest, 03.05.2016 vara kordusenampakkumise aktist ja laenulepingu tagasimaksetest (tl 10-

41).

Kostjate vastus hagile

Vastuse kohaselt on kostjate võlgnevuse põhjuseks asjaolu, et hageja ei võimaldanud kostjatele

maksepuhkust, kui kostja II 2013. aasta novembris töö kaotas. Katseajal tööl olles oli kostja II

töötasuks 500 eurot, millest kostja II ei saanud laenu maksta, kuna kodus oli sellel ajal kaks

alaealist last ja lapseootel abikaasa (kostja I). Hageja andis kostjatele ka aega võlgnevuse

tasumiseks, aga kuna võlg oli juba üle 3000 euro, siis kostja II 750 euro suurust sissetulekut ja

uue pereliikme lisandumist arvestades ei õnnestunud kostjatel võlga kuidagi ära maksta. Samuti

ei õnnestunud kostjatel võla katteks ise maja müüa, mistõttu alustati täitemenetlust. Kostjate

arvates tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja ei tulnud kostjatele vastu ajal, kui

kostjatel tekkis elus tõeliselt raske periood, samuti ei ole hageja enne hagimenetlust kostjatele

esitanud dokumente võla suuruse kohta. Kostjate arvates on võimalik asi lahendada

kompromissiga selliselt, et kõrvalnõuded (intress ja viivised) tühistatakse ja kostjad maksavad

hagejale põhivõlast poole.

3(5)

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus antud tsiviilasja

kirjalikus menetluses (tl 62-63).

2. Asjas ei ole vaidluse all järgmised faktilised asjaolud:

- pooled sõlmisid 04.11.2010 laenulepingu nr XXXXXXXXXXX (tl 10-16), mille alusel hageja

andis kostjatele laenu 113 922 eurot; Laen koos intressiga tuli tagastada igakuiste maksetena

(kokku 336 makset) kuu 9-ndal kuupäeval. Lepingule kohaldusid hageja üldtingimused (tl 34-

41).

- laenulepingust tulenevat kostjate kohustuste täitmist tagas 29.02.2008 sõlmitud notariaalse

hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegi muutmise lepingu ning asjaõiguslepingu (tl 17-20) alusel

kostjate kinnistule (aadress XXXXXXXXXX) hageja kasuks seatud I järjekoha hüpoteek

summas 155 305,31 eurot;

- kostjad rikkusid oma lepingulist kohustust maksta laenusumma ja tasuda intressi igakuiste

osamaksetena, mistõttu saatis hageja 11.09.2014 kostjatele laenulepingu ülesütlemise teate koos

võlgnevuse tasumise nõudega (tl 21-22);

- kostjate poolt võlgnevuse mittetasumise tõttu luges hageja laenulepingu 29.09.2014

ülesöelduks, nõudes kogu laenu ennetähtaegset tagastamist koos lepingust ja/või hinnakirjast

tulenevate maksetega;

- 29.09.2014 seisuga oli kostjatel tasumata laenu tagasimakseid summas 107 689,28 eurot,

millest 105 436,69 eurot moodustas laenu põhiosa, 2160,63 eurot intress ja 91,96 eurot viivis

(tl 31-33);

- hageja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu müüdi 03.05.2016 kohtutäituri poolt täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXXX ja nr XXX/XXXX/XXXX 81 500 euro eest (tl 23-29), millest hagejale

maksti välja 74 326,35 eurot;

- saadud 74 326,35 euro arvelt vähendati laenulepingu põhiosa võlgnevust 73 977,29 euro võrra,

tasuti

kindlustuspoliiside

nr XXXXXX,

nr XXXXXXXXXXXXXX

ja

nr XXXXXXXXXXXXXX võlgnevused vastavalt 73,78 eurot, 116,20 eurot ja 116,20 eurot,

29.02.2008 lepingu ärakirja võlgnevus 16,44 eurot ning teenustasude võlgnevus 26,44 eurot.

3. Hageja nõuab kostjatelt laenulepingu ülesütlemise tõttu tekkinud võlgnevuse väljamõistmist.

Vaidlusaluse lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

(lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) mõttes, mille kohaselt tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud

redaktsioon) järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise

isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt

intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

4. Hageja on esitanud oma nõude kostjate kui solidaarvõlgnike vastu.

Lepingust nähtuvalt on kostjad laenusaajad, kes lepingu p 17.1 järgi vastutavad lepingust

tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Pangal on õigus nõuda lepingust tulenevate

kohustuste täielikku või osalist täitmist mõlemalt laenusaajalt ühiselt, samuti kummaltki neist

eraldi. Eeltoodu on kooskõlas VÕS § 65 lg-s 1 sätestatuga.

5. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kohus märgib, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab

kohustuse rikkumise eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise

eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole

4(5)

vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise

kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

Hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjatel raha maksmise kohustus, mida

kostjad on rikkunud. Kostjatele on antud laenu 113 922 eurot, millest kostjad on tagastanud

8485,31 eurot. Kuna peale lepingu ülesütlemist vähendati põhisumma võlgnevust tagatise

müügist saadud 73 977,29 euro arvelt ja If P&C Insurance AS 06.06.2016 tagasikande arvelt

49,53 euro võrra, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhinõude katteks

31 409,87 eurot (113 922 – 8485,31 – 73 977,29 – 49,53 = 31 409,87).

6. Hageja nõuab kostjatelt lepingu ülesütlemise ajaks 29.09.2014 sissenõutavaks muutunud

tasumata intressi summas 2160,63 eurot.

Krediidilepingu, mille alaliigiks on tarbijakrediidileping, kohaselt on krediidisaajal kohustus

tasuda krediidilt intressi. Intress on tasu raha kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kusjuures

krediidiandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta krediiti annab ning seadus siin kitsendusi

ei tee. Lepingust nähtuvalt on pooled leppinud kokku intressi tasumises, selle määras ja

arvestuses (lepingu p 4). Kostjad ei ole vaidlustanud intressi arvestust ega 29.09.2014 seisuga

sissenõutavaks muutunud intressi suurust. Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja intressi katteks 2160,63 eurot.

7. Hageja nõuab kostjatelt 12.08.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas

14 661,91 eurot. Hageja nõude õiguslik alus on lepingu p 11.1 ja VÕS § 113 lg 1.

Lepingu p 11.1 näeb ette, et lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel on laenusaaja

kohustatud tasuma pangale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega

viivitatud päeva eest vastavalt panga hinnakirjas toodud tarbijakrediidi viivise määrale või

vastavalt laenu intressimäärale, kui see on hinnakirjas toodud tarbijakrediidi viivise määrast

kõrgem. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksetega

tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Käesoleval juhul on hageja arvestanud viivist seadusjärgses määras.

Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude

realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa

viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjatest

enestest (oma kohustuste mittekohane täitmine).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 12.08.2016

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 14 661,91 eurot.

8. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 48 232,41 eurot,

millest 31 409,87 eurot on põhinõue, 2160,63 eurot intress ja 14 661,91 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 12.08.2016 seisuga. Seega rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostjate vastu

täies ulatuses.

9. Kohus selgitab kostjate vastuses märgitu osas, et maksepuhkuse võimaldamine on hageja

õigus, mitte kohustus. Lepingust nähtuvalt annab pank laenusaajale laenu põhisumma

tagasimaksmisel maksepuhkust kuus kuud alates laenu või selle esimese osa väljamaksmisest,

kusjuures maksepuhkuse ajal koosneb igakuine makse üksnes arvestatud intressist (lepingu

p 5.3). Antud juhul maksti laen välja 2010. aastal, aga vastuse kohaselt kaotas kostja II töö

2013. aastal. Töökaotus ega sissetuleku vähenemine ei anna alust rikkuda raha maksmise

kohustust (vt kohtu põhjenduste p 5). Kohus selgitab veel, et kompromissi sõlmimisel tehakse

5(5)

üldjuhul vastastikuseid järeleandmisi vaieldavates või ebaselgetes küsimustes. Käesoleval juhul

puudub poolte vahel vaidlus õigussuhte, võlgnevuse koosseisu ja selle suuruse üle. Samuti ei

nähtu kompromissi ettepanekust, milliseid järeleandmisi teeksid seejuures kostjad. Kuivõrd

hageja käsutab temale kuuluvat nõuet, siis eeltoodust, aga ka lepinguvabaduse põhimõttest

tulenevalt on kohtule mõistetav, miks hageja ei ole nõustunud kompromissi sõlmimisega

(sisuliselt loobuma 50% ulatuses põhinõudest ja 100% ulatuses kõrvalnõuetest).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 165 lg 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks,

vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kuna kohus rahuldas hageja hagiavalduse solidaarvõlgnikest kostjate vastu täies ulatuses, jätab

kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1000 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg-st 2 ja § 139 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv, mida tuleb tasuda

menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS

§ 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1

järgi või kindla summana. Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 1000 eurot

(tl 1). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi

48 232,41 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 1000 eurot. Seega on hageja tasunud hagiavalduse

esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja

riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv)

summas 1000 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1000 eurot (riigilõiv). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades

mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 1000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik