3-16-1697/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1697

Haldusasi

A.M.i kaebus Rae Vallavalitsuse planeerimise ja

maakorralduskomisjoni

detailplaneeringu

eskiisi

läbivaatamisel tehtud 26.05.2016 otsuse õigusvastasuse

tuvastamiseks ja Rae Vallavavalitsuse kohustamiseks

vaadata uuesti läbi 20.03.2016 ja 09.05.2016 Vaskjala

küla Nõlva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

eskiisjoonised

Menetlusosalised

Kaebaja – A.M., volitatud esindaja vandeadvokaat

Margus Lentsius

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 203 lg 1 ja § 155 lg 5).

ASJAOLUD

1. A.M.i ja V.M.i ühisomandis on Rae vallas asuv Nõlva kinnistu. Nõlva kinnistu ühisomanikud

esitasid 06.02.2015 Rae Vallavalitsusele Nõlva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP) algatamise

taotluse. Taotlusele lisati eskiislahendused vastavalt 20.03.2016 (kaebuse lisa 2) ja 09.05.2016

(kaebuse lisa 3). Rae Vallavalitsuse planeerimise ja maakorralduskomisjon arutas eskiislahendust

24.03.2016 istungil ning tegi ettepaneku laiendada Nõlva kinnistul asuvat transpordimaad kuni

Lillevälja kinnistu mahasõiduni ning määrata olemasoleva killustiktee mahus servituudiala

Laaneserva kinnistuni. Vastavasisuline otsus võeti vastu 26.05.2016. A.M.i vastuväide 26.05.2016

otsusele jäeti rahuldamata 21.07.2016 vastusega.

2. A.M. esitas 22.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus 01.09.2016 määrusega

menetlusse võttis. Kohtu menetluses on järgmised nõuded:

1) tuvastada, et Rae Vallavalitsuse planeerimise ja maakorralduskomisjoni 26.05.2016 Vaskjala

küla Nõlva kinnistu ja lähiala DP eskiisi läbivaatamisel tehtud otsus laiendada transpordimaad kuni

Lillevälja kinnistu mahasõiduni ning määrata olemasoleva killustiktee mahus servituudiala

Laaneserva kinnistuni, on õigusvastane;

3-16-1697

2(3)

2) kohustada Rae Vallavalitsust 20.03.2016 ja 09.05.2016 Vaskjala küla Nõlva kinnistu ja lähiala

DP eskiisjooniseid uuesti läbi vaatama.

3. Vastustaja Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu) vastas kaebusele 30.09.2016. Vastuse kohaselt ei

kohustata vaidlustatud otsusega Nõlva kinnistu omanikku tagama ligipääsu Laaneserva kinnistule,

vaid tehakse ettepanek näidata olemasoleva jalgtee mahus servituudivajadus, et sealt kaudu oleks

tulevikus võimalik liikuda jalgsi või kergliiklusvahendiga Vaskjala veehoidla ujumiskohta.

26.05.2016 otsuses ja kaebajaga seotud kirjavahetuses on aga eksitud kinnistu nimega. Nimelt

kulgeb olemasolev jalgtee üle Metsaveere kinnistu, mistõttu oleks vajalik näidata servituudiala kuni

Metsaveere kinnistu piirini, mitte Laaneserva kinnistuni.

26.05.2016 otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga, milles tehakse ettepanek eskiislahenduse

täiendamiseks. Menetlustoimingule ei laiene samad põhjendamisnõuded, mis haldusaktidele.

Vastustaja selgitas kaebajale 21.07.2016 kirjas, millest eskiislahenduse täiendamise ettepaneku

tegemisel lähtuti. Nõlva kinnistu ja lähiala DP koostamise menetlus ei ole veel jõudnud faasi, kus

oleks võimalik erinevaid huvisid kaaluda. Avalikkuse huvi pole veel välja selgitatud. 18.10.2016

toimub Rae vallamajas Nõlva kinnistu ja lähiala DP eskiislahenduse avalik tutvustus.

Menetlustoimingu

eraldiseisev

vaidlustamine

lõplikku

haldusakti

vaidlustamata

on

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 alusel piiratud. Ettepanek eskiislahenduse

täiendamiseks ei ole haldusaktist või lõplikust menetlustoimingust sõltumatu, mistõttu ei ole see ka

eraldiseisvalt

vaidlustatav.

DP

koostamise

algatamata

jätmise

alused

on

loetletud

planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg-s 2 ja nende hulka ei kuulu menetlustoiminguga tehtud

ettepaneku täitmisest keeldumine. Vastustajal puudub seega õiguslik alus ja objektiivne põhjendus

anda haldusakt, milles keeldutakse DP koostamise algatamisest. 26.05.2016 otsus ei tingi

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist.

Menetlustoimingu vaidlustamine ei ole lubatud ka põhjusel, et kaebaja mittemenetluslikke õigusi ei

ole rikutud. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus võttis kaebuse menetlusse 01.09.2016 määrusega. Pärast kaebuse menetlusse võtmist

toimub eelmenetlus, kus kohtul tuleb sarnaselt ettevalmistava menetlusega kontrollida, kas kaebuse

lubatavuse eeldused on jätkuvalt täidetud. Kui eelmenetluses ilmnevad HKMS § 121 lg 2 p-s 1

sätestatud asjaolud, sh kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised

väited on tõendatud, võib kohus jätta kaebuse määrusega HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi

vaatamata.

5. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema

faktilised väited on tõendatud. Sellisena tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1

alusel.

6. Kohus kordab, et menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine lõplikku haldusakti vaidlustamata

on HKMS § 45 lg 3 alusel piiratud. Viidatud paragrahv sisaldab siiski kahte alternatiivi, mil

menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine on lubatud, s.o:

1) kui rikutakse kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust;

2) kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti

andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kohus leidis 01.09.2016 määruses, et 26.05.2016 otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga.

Sama määruse punktis 5 sedastas kohus, et käesoleval juhul on menetlustoimingu vaidlustamine

lubatud, kuivõrd menetlustoimingu õigusvastasus võib vältimatult tingida kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

3-16-1697

3(3)

7. Vastustaja vastusest aga ei nähtu, et ettepaneku tegemine transpordimaa laiendamiseks Lillevälja

kinnistu mahasõiduni ja servituudiala seadmiseks Laaneserva kinnistuni (vastustaja 30.09.2016

vastuse kohaselt Metsaveere kinnistuni) tähendaks vältimatult, et kaebaja õigusi rikkuv haldusakt

antakse välja või tehakse kaebaja õigusi rikkuv lõplik toiming. Asjaolu, et ühel juhul nimetatakse

menetlustoimingut ettepanekuks ja teises otsuseks, selle õiguslikku staatust ei muuda.

On tõsi, et 24.03.2016 ettepaneku ja 26.05.2016 otsuse eesmärgiks oli kaasa tuua teatud faktilised

tagajärjed, s.o et eskiislahendust muudetaks vastava ettepaneku võrra. Ettepanek laiendada

transpordimaad ja seada servituudiala ei ole aga DP algatamise tingimuseks, mille täitmata jätmine

tähendab, et DP algatamisest keeldutakse. Vastupidi, asjaoludest nähtub, et DP koostamise

menetlus kestab, s.o DP algatamisest ei ole keeldutud, kuigi kaebaja pole muudetud eskiislahendust

esitanud: muudatusteta DP põhijoonis (kaebuse lisa 2) nähtub ka Rae valla geoinfosüsteemist

http//gis.rae.ee. Veelgi enam, kaebajal tuli vastustajale esitada kontaktala analüüs (tl 8), samuti

tutvustati Nõlva kinnistu ja lähiala DP eskiislahendust avalikult Rae vallamajas 18.10.2016 (tl 24,

26).

Kohus selgitab, et DP algatamise tingimusi võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks

tingimusteks. Kui DP algatamise formaalsed tingimused tulenevad Rae Vallavalitsuse 15.02.2011

määrusest nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“, siis DP algatamise

materiaalsed tingimused on sätestatud PlanS § 128 lg-s 2 (DP on kooskõlas üldplaneeringuga, DP

elluviimine on võimalik, DP kehtestamiseks eksisteerib avalik huvi, ei riivata kolmandate isikute

õigusi). Praeguses menetlusfaasis ei ole 26.05.2016 ettepanek DP algatamise formaalne ega

materiaalne tingimus. 26.05.2016 ettepanek muutub DP algatamise materiaalseks tingimuseks siis,

kui selle kehtestamise vastu on piisav avalik huvi. Nimelt sätestab PlanS § 128 lg 2 p 3, et DP-t ei

algatata, kui selleks on mõni avalikul huvil põhinev põhjus. Eskiislahenduse avalik tutvustamine

peakski avaliku huvi 26.05.2016 ettepaneku vastu välja selgitama. Kuivõrd 26.05.2016 ettepanek ei

tähenda vältimatult, et antakse välja kaebaja õigus rikkuv haldusakt või tema õigusi riivav toiming,

ei ole kaebajal õigust vaidlustada 26.05.2016 menetlustoimingut.

8. Kohus selgitab täiendavalt, et HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud teise alternatiivi mõtteks on lubada

vaidlustada selliseid menetlustoiminguid, mille tulemusena antakse välja ilmselgelt kaebaja õigusi

rikkuv haldusakt või tehakse tema õigusi rikkuv lõplik toiming. Planeeringute kontekstis tähendab

see eelkõige menetlustoiminguid, mis on iseenesest vastuolus PlanS § 128 lg-s 2 sätestatuga.

Tegemist on näiteks olukorraga, kus nõutakse ilmselgelt üldplaneeringu või avaliku huviga

vastuolus olevat muudatust vms. Asjaoludest ei nähtu, et 26.05.2016 esitatud ettepanek oleks

ilmselges vastuolus Rae valla üldplaneeringu või avaliku huviga.

9. Juhul, kui pidada omandiõigust mittemenetluslikuks õiguseks, saaks seda õigust riivata üksnes

menetluse lõpp-produkt, s.o haldusakt. Arvestades, et 26.05.2016 ettepanek ei ole DP algatamise

tingimus, ei ole ka kaebaja omandiõigust riivatud.

10. Kuna asjaoludest ei nähtu, et 26.05.2016 menetlustoiming tähendaks vältimatult kaebaja õigusi

rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist, puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebus

tuleb seega HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebajalt õigust pöörduda

uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses kunagi

olnud. Arvestada tuleb siiski kaebetähtaega. Kohus siiski märgib, et kaebajal on otstarbekas

vaidlustada tema õigusi rikkuvat haldusmenetluse lõppresultaati, s.o haldusakti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee