4-16-5969/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2016 Tallinnas Väärteoasja number 4-16-5969 (2303,16,000772) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi

P.S-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.07.2016 otsusele väärteoasjas nr 2303,16,000772. Kaebaja

P.S

isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX OÜ; e-post: XXXX. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Oleg Lodeikin. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 57 lg 1 p 3 ning väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120, 123 lg 2, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas:

1. Tühistada kohtuvälise menetleja 21.07.2016 otsus osaliselt ja teha asjas uus otsus.

2. Süüdi mõista

P.S

LS § 224 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, so 760,00 eurot.

3. KarS § 66 lg 2 järgi määrata, et P.S tasub talle määratud rahatrahvi ositi,

10 (kümne) kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 76,00 EUR.

4. Kohaldada KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristust ja võtta Virko

Terraselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

5. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 21.07.2016.a otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud: Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Piirivalvebüroo Tallinna kordoni poolt 01.07.2016.a. koostatud väärteoprotokolli AB1469840 (2303,16,000772) kohaselt juhtis P.S 01.07.2016.a kella 21:49 ajal Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Lootsi 13 maja juures mootorsõidukit Volkswagen

Passat Variant, r/n XXXX, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitteväiksem kui 0,30 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,35 mg/l +/-

0,05 mg/l (mõõdetud mõõteseadmega Alcotest 7110 TYP MKIIIEST, nr ARDM-0067, taatlustunnistuse nr TTRC-16-0056). Menetlusalune isik P.S rikkus seega LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 21.07.2016.a otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,16,000772, karistati P.S LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, so 860,00 EUR ning LS § 224 lg

3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigusega 3 kuuks.

Kaebaja seisukoht ja taotlus:

Kaebaja nõustus läbi esindaja asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning taotles väärteoasjas mõistetud karistuse vähendamist.

Kaebuses esitatud selgituste kohaselt tunnistab kaebaja teo toimepanemist, kuid palub mõistetud karistust pehmendada järgmistel asjaoludel:

- ta ei eita oma tegu ning kahetseb toimepandut väga. Tal on vaja juhilube töötamaks Soome Vabariigis, kus tuleb täita tööülesandeid erinevatel objektidel. Lubab enam mitte nii teha ning käituda õiguskuulekalt. Samuti palub vähendada põhikaristust ning see ajatada.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus:

Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud.

Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt, ei nõustu ta kaebuses toodud seisukohtadega.

Arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus ja inkrimineeritud väärteo ohtlikkust, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht:

V™S § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilist asjaolu-

01.07.2016.a kella 21:49 ajal mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis, samuti ka tõendusliku alkomeetri mõõtetulemust - 0,35+/-0,05. Kaebaja tunnistab oma tegu täielikult ning kahetseb toimepandut. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud kaebaja poolt 01.07.2016.a kella 21:49 ajal mootorsõiduki Volkswagen Passat, Variant, r/n XXXX juhtimine keelatud seisundis ka: tunnistaja Madis Merilo ütlustega. Tunnistaja sõnade kohaselt täitis ta 01.07.2016.a kella 21:49 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, Lootsi 13 maja juures tööülesandeid ning peatas dokumentide kontrollimiseks mootorsõiduki Volkswagen Passati, r/n XXXX. Kuna tundis juhi suust alkoholilõhna, siis kontrollisid isiku joovet indikaatorvahendiga Alcoquant 6020, nr 408171, mille tulem oli 0,38 mg/l; indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et P.S mõõdeti 01.07.2016.a joovet indikaatorvahendiga

Alcoquant 6020, nr A408171. Indikaatorvahendi tulem oli positiivnenäit 0,38 mg/l. Protokolli pöördel on märgitud, et P.S esines ka joobele viitavat tunnustsilmade punetust;

sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et P.S kõrvaldati 01.07.2016.a sõiduki juhtimiselt; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et 01.07.2016.a kasutati P.S-i suhtes tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0067

(mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-16-0056), mille lõplik lugem oli 0,35 mh/l +/-0,05, mõõtetulemus 0,30 mg/l. Kohtu hinnangul on P.S pannud teo toime tahtlikult –P.S tarbides alkoholi pidi möönma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus:Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-

13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. P.S-ile on menetleja otsuse alusel määratud LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses, so 860,00 EUR ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et P.S-ile määrati karistus KarS § 56 sätteid järgides. Karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtu hinnangul tuleb karistuse määramisel arvestada kergendava asjaolu esinemist, so P.S-i kahetsust. Kaebaja taotles väiksemat põhikaristust, selle ajatamist ning lisakaristuse tühistamist. Selgitades, et juhtimisõigus on talle vajalik töö tõttu.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul on lisakaristuse kohaldamine vältimatu ning ainuüksi põhikaristusest P.S-i puhul ei piisa, s.t. ainult põhikaristus ei täida P.S-i suhtes eripreventiivset eesmärki. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et P.S on peale 01.07.2016.a rikkumist toime pannud uue liiklusalase rikkumise, so lubatud sõidukiiruse ületamisega seotud süüteo (vt karistusregistri õiendit). Seega ei saa enam rääkida kaebaja rikkumise juhuslikkusest vaid sellest, et liiklusalaste väärtegude toime panemine on kaebaja jaoks kujunemas harjumuseks. Kaebajale lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol LS §- s 227 lg 5 sätestatud miinimummääras on üldja eripreventiivseid aspekte arvesse võttes kohtu arvates kohane ning vajalik karistus. Kohtu hinnangul ei oma kaebaja poolt kaebuses (so tööalane vajadus juhtimisõiguse järele) sellist kaalu, mis tingiks kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamise. Kaebaja on enda jaoks soovimatu tagajärje (so juhtimisõigusest ilmajäämise) põhjustanud oma käitumisega ja kehtivale õiguskorrale vastandumisega. Lisaks märgib kohus, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta ära üksnes isikult, kes kasutab seda liikumispuude tõttu (RKKK0 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Samuti märgib kohus, et tööalased asjad pidid kaebuse esitajale teada olema ka rikkumise ajal, mistõttu pidi ta ette nägema, et raskema liiklusalase rikkumise puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta. Kohtu hinnangul peaks tööülesannete täitmiseks olev vajalik juhtimisõigus isikul iga päevaselt meeles olema ning antud asjaolud peaksid sundima hoiduda liiklusnõuete rikkumisest.

Samas leiab kohus, et käeoleval juhul on alus P.S-ile menetleja otsuse alusel määratud põhikaristuse leevendamiseks. P.S on tuvastatud joove alla keskmise määra ning ta on oma tegu kahetsenud. Eeltoodu alusel tuleb P.S süüdi mõista LS § 224 lg 2 järgi ja karistada teda rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, so 760,00 eurot. Arvestades rahatrahvi suurust võib P.S-i suhtes kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid ning määrata selle kandmine ositi, so 10 (kümne) kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 76,00 EUR. LS § 224 lg 3 p 2 alusel võtta P.S-ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/