2-15-8056/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-8056

Tsiviilasi

A.B. hagi Korteriühistu RAHU 16D vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2681 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. jaanuari 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): A.B. (isikukood: XXXXX)

Vastustaja

(kostja):

Korteriühistu

RAHU

16D

(registrikood: 80175363); juhatuse liige Natalja Zahharova

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 26. jaanuari 2016 otsus osas,

milles

maakohus

jättis

rahuldamata

A.B.

nõude

Korteriühistu RAHU 16D juhatuse otsuste tühistamiseks.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta A.B. nõue

Korteriühistu RAHU 16D juhatuse otsuse tühistamiseks

läbivaatamata.

3. Jätta ülejäänud osas muutmata Viru Maakohtu

26. jaanuari 2016 otsuse lõppjäreldused ja resolutsioon,

muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldatamata.

5. Jätta rahuldamata Korteriühistu RAHU 16D taotlus

Haigekassale järelepärimise tegemiseks.

6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus A.B.

kanda.

Menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse maa- ja

ringkonnakohtus määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.B. (hageja) esitas 27. mail 2015 hagi Korteriühistu RAHU 16D (kostja) vastu kostja

juhatuse otsuste tühistamiseks, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, tööle

ennistamiseks ning töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15. juunil 2006 töölepingu (I kd, tl 101–106),

millega määrati hageja kostja majavalitsejaks. Üheksa aasta jooksul hageja valitses, juhtis,

korraldas ja lahendas edukalt kostja probleeme, saades selle eest kostjalt palka. Viimane palk

oli 256 eurot kuus. Töölepingu ja mitte muu võlaõigusliku lepingu sõlmimist kinnitab kirje

Maksu- ja Tolliameti aruandluses töölepingu lõpetamise kohta (I kd, tl 98–99).

Hageja sai 28. aprillil 2015 kostjalt kirjaliku teate (I kd, tl 8), et temaga lõpetatakse tööleping

kostja juhatuse 27. aprilli 2015 otsuse alusel (I kd, tl 9–10). Aluseks olevat mitmekordsed

lepingu rikkumised ja mittetäitmised, sealhulgas juhatusele mitteallumine, mida kinnitavad

kaks hagejale tehtud noomitust 2014. a jooksul. Nii 28. aprilli 2015 teade, kui 27. aprilli 2015

otsus on ebaseaduslikud, kuna ei ole nimetatud konkreetseid rikkumisi ega seadusesätteid, mille

alusel hageja töösuhe lõpetatakse. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või

tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Mingit ülesütlemisavaldust ega sellest etteteatamist

kostja teinud ei ole. TLS § 95 lg 2 nõuab ülesütlemise põhjendamist tööandja poolt. Seda kostja

teinud ei ole. Samuti ei ole kostja pakkunud hagejale teist tööd.

Hageja valiti valitsejaks korteriomanike üldkoosoleku otsusega. Lepingu p 6.3. kohaselt kuulub

lepingu lõpetamine korteriomanike üldkoosoleku kompetentsi. Kostja juhatusel ei ole õigust

muuta üldkoosoleku otsust ega ilma üldkoosoleku otsuseta leping lõpetada.

Kostja ei ole töölepingu ülesütlemisest ette teatanud 60 kalendripäeva TLS § 97 lg 2 p 3 järgi.

Hageja on töötanud kostja juures 9 aastat. Kui lugeda, et töösuhted lõppesid 15. mail 2015, siis

ei ole kostja hagejale tasunud lõpparvet.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Poolte vahel ei olnud sõlmitud

töölepingut. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kolm lepingut, s.o teenuse osutamise leping

alates 15. juunist 2006 kuni 25. augustini 2008 (I kd, tl 40–42), võlaõiguslik leping alates

25. augustist 2008 kuni 8. juulini 2014 ja teenuse osutamise leping alates 9. juulist 2014 kuni

15. maini 2015.

Seoses hageja lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega oli hagejale tehtud mitmeid

noomitusi (I kd, tl 43–44). Sellest tulenevalt otsustas kostja juhatus 27. aprillil 2015 lõpetada

hagejaga leping (I kd, tl 45). Vastavalt 15. juuni 2006 lepingu p-le 2.1 võib korteriühistu lepingu

üles öelda ja nõuda kahju hüvitamist juhul, kui täitja täidab oma ülesandeid

mittenõuetekohaselt. Teate lepingu ülesütlemiseks sai hageja kätte 28. aprillil 2015. Kostja

saatis 10. juunil 2015 hagejale ka teate koos vastavate põhjenduste ja juhatuste koosolekute

protokollidega, mille hageja sai 16. juunil 2015 kätte (I kd, tl 46–52).

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 26. jaanuari 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja ja kostja poolt esitatud lepingutele on alla

kirjutanud erinevad juhatuse liikmed. Juhatuse liige Oksana Garlukovitš ei ole alla kirjutanud

kummalegi eksemplarile. Leping ja kogu järgnev kirjavahetus on vene keeles. Tõlkeerisustest

tulenevalt on oma olemuselt juhatajalepingut toimiku jaoks tõlgitud kui valitsejalepingut.

Ainuüksi asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti aruandluses on märgitud lõpetatuks tööleping, ei loo

poolte vahel tööõiguslikke suhteid. Poolte vahel ei ole vaidlust vaid selles, et hageja sai tasu.

See ei olnud aga töötasu. Kostja hagejale makstud tasult töötasule omaseid makse ei maksnud.

Ei kostja juhatus ega üldkoosolek hageja tööga rahul ei olnud ja kostja juhatus ütles 15. juuni

2006 lepingu üles.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub ringkonnakohtul mõista

kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 1. mai 2015 – 15. mai 2015 eest

128 eurot, hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest 512 eurot,

töötasu sunnitult töölt puudumise eest perioodi 15. mai 2015 – 13. jaanuar 2016 eest 2041 eurot

ning menetluskulud 650 eurot.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta maakohtu otsuses märgitud asjaolude kirjeldus

tegelikkusele. Kohtuotsuses on segi aetud hageja ja kostja väited ning esitatud tõendid.

Kohtule esitatud leping on algusest peale tühine, sellel puuduvad mõne juhatuse liikme

allkirjad. Korteriühistu põhikirja järgi peavad olema kõikide juhatuse liikmete allkirjad. Seega

on poolte vahel 15. juunil 2006 sõlmitud suuline tööleping. Hageja ei teadnud, et temal oli

9. juulil 2014 sõlmitud kehtiv leping ning see lõpetati vaidlusaluse ülesütlemisavaldusega.

Hageja ei teadnud ka muudest kostja poolt nimetatud lepingutest. Kostja ei ole muid lepinguid

kohtule esitanud.

Tööleping näeb erinevalt muudest võlaõiguslikest lepingutest ette alluvussuhet osapoolte vahel.

Ainult tööleping võimaldab teisel osapoolel kasutada distsiplinaarkaristusi, s.h teha noomitusi.

Pooled ei vaidle, et kostja on teinud hagejale mitut noomitust. Hageja märgib, et ei olnud

noomitustest teadlik, neid ei ole temale allkirja vastu üle antud. Töölepingule viitab ka kostja

1. juuni 2015 teatises märgitu, et vastuseks hageja kirjale teatab kostja, et kõik lepingud on

tehtud TLS alusel, antud seaduse üldistel alustel ja töölepingu põhimõtetel. Et tegemist oli

töölepinguga kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti tõend. See, kes makse maksab, on töötaja ja

tööandja omavahelise kokkuleppe asi.

Kohtutoimikus I köites toimiku lehel 158 olev protokoll ei ole hageja poolt esitatud. Hageja on

olnud selle vastuvõtmisele vastu, kuivõrd dokument on võltsitud.

Kostja ei ole vaielnud vastu hageja saamata jäänud töötasule perioodi 1. mai – 15. mai 2015

eest, s.o on hagi selles osas omaks võtnud. Seega pidi maakohus selles ulatuses hagi rahuldama.

Kostja väite, et kostja liikmed ei ole rahul hageja tööga, ei vasta tegelikkusele ega ole millegagi

tõendatud. Kostja ei ole pädev töölepingut üles ütlema.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

Vastuse kohaselt ei vasta apellatsioonkaebus seaduses kehtestatud nõuetele. Hageja ei

märkinud apellatsioonkaebuses, missugust ringkonnakohtu lahendit ta taotleb. Samuti ei

märkinud hageja kaevatava otsuse kättetoimetamise aega.

Maakohus tuvastas, et pooled vaidlevad 15. juunil 2006 sõlmitud lepingu lõpetamise üle ning

et lepingu sisust oli selgelt nähtav, et tegemist on töövõtulepinguga (käsunduseping). Maakohus

järeldas õigesti, et tegemist on käsunduslepinguga ja selle lõpetamisest ei järgne hagejale

tööõiguslikke tagajärgi. Kostja hagejale makstud tasult töötasule omaseid makse ei tasunud.

Kostja on esitanud palju dokumente, mille kohaselt kostja juhatus ja üldkoosolek ei olnud

hageja tööga rahul ja 15. juuni 2006 leping öeldi seetõttu üles. Lepingu ülesütlemist käsitlevad

dokumendid on edastatud hagejale nii isiklikult kui postiga.

Kostja ei ole mitte mingisuguses osas hagi omaks võtnud. Hageja, kasutades oma ametit

korteriühistus, esitas valeandmeid registripidajatele, justkui ta oleks teinud töid töölepingu

alusel. Sellest tulenevalt palub kostja vajadusel teha järelepärimise Haigekassa arhiivi. Kostja

soovib Haigekassa tõendit hageja kui kostja töötaja registreerimise kohta koos lepingu

andmetega alates 14. juunist 2006 kuni 30. maini 2015 ning andmete esitaja isiku kohta.

Nimetatud tõend tõendab, et hageja kui endine korteriühistu juhataja kuritarvitas oma

teenistuslikku seisundit ja esitas Haigekassa registrile valed andmed oma töösuhetest kostjaga,

mis on vastuolus tema ja kostja vahel sõlmitud käsundilepinguga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja

juhatuse otsuse ebaseaduslikuks tunnistamises. Eelduslikult on hageja pidanud silmas

nimetatud otsuste tühistamist. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab

hageja nõude kostja juhatuse otsuste tühistamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjäreldused ja resolutsiooni

muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).

7. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud maakohtu menetluses olnud nõuetest erinevad

nõuded, ringkonnakohus on 7. märtsi 2016 ja 1. aprilli 2016 määrusega andnud hagejale tähtaja

nõuete täpsustamiseks.

Arvestades apellatsioonkaebust ja selle 23. märtsi 2016 ning 25. aprilli 2016 täiendusi, on

ringkonnakohtu menetluses järgmised hageja esitatud nõuded: töölepingu kehtivuse

tuvastamise nõue, tööle ennistamise nõue, kostja juhatuse 27. aprilli 2015 otsuse

ebaseaduslikuks tunnistamise nõue (apellatsioonkaebuse kohaselt tuleks kõik ülejäänud

nõuded, mis on hagiavalduses esitatud, rahuldada täielikult), saamata jäänud töötasu ja hüvitise

nõue. Apellatsioonkaebuses on lisandunud lepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamise

nõue. Sellist nõuet hageja maakohtus ei esitanud, samas on kogu menetluses olnud hageja tahe

suunatud lepingulise suhte jätkamisele kostjaga, seda küll kostja juhatuse otsuste tühistamise

teel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtule ja kostjale olnud arusaadav hageja soov

kostjapoolsete lepinguliste suhete lõpetamise tühisuse tuvastamiseks, mistõttu on

ringkonnakohtul võimalik võtta seisukoht hageja esitatud nõuete suhtes.

8. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selle üle, et nende vahel on olnud lepingulised suhted

alates 15. juunist 2006 (I kd, tl 58 jj; tõlge tl 117 jj, tõlkes kuupäev 15. juuni 2008. a). Lepingu

p 1 järgi annab kostja käsundi ja hageja võtab endale elumajas kohustused juhtida, valitseda ja

osutada majandusteenuseid. Lepingu p-s 2.4 on hageja kohustusi täpsustatud. Ringkonnakohus

on seisukohal, et tegemist on korteriühistu ja hageja kui valitseja vahel sõlmitud üldise

käsunduslepinguga, millega on hagejale antud õigus sõlmida maja jooksva haldusega seotud

lepinguid, organiseerida ja läbi viia remonttöid, koostada majandustegevuse aruandeid jms.

Hageja väitel on nimetatud leping tööleping. Otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega,

tuleb kaaluda, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr (vt Riigikohtu 14. juuni

2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-05, p 15).

Praegusel juhul oli pooltevahelise 15. juuni 2006 lepinguga antud hagejale iseseisev õigus teha

toiminguid kostja huvides, korraldada remonttöid, aruandlust, kontrolli arveldamiste, maksete

laekumise jms suhtes. Lepingus ei ole kokku lepitud töölepingule tavapäraste töötingimuste,

puhkuse, tööaja ja igapäevase kontrolli või järelevalve suhtes. Hageja oli talle lepinguga antud

ülesannete täitmisel iseseisev nii selle viisi, aja kui ka koha valikul (vt Riigikohtu 15. juuni

2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11, p 14).

Asjaolu, et kostja juhatus on teinud hagejale noomituse, ei muuda pooltevahelist lepingut

töölepinguks. Hageja on viidanud kostja juhatuse koosoleku otsusele, mille p 3 järgi otsustati

avaldada hagejale noomitust lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks (I kd, tl 62).

Tegemist ei ole praegusel juhul distsiplinaarkaristusega, mis viitab töölepingulistele suhtele

nagu

kostja

ekslikult

väidab.

Töölepinguseaduses

puudub

õiguskaitsevahendina

distsiplinaarkaristuse mõiste ja regulatsioon.

VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui

käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või

käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

Praegusel juhul on kostja juhatus võtnud vastu otsuse teha hagejale noomitus, mida tuleb

tõlgendada kui juhist käsundisaajale tegutseda edaspidi käsundiandja huvides vajaliku

hoolsusega.

9. Maakohus on põhjendatult leidnud, et ainuüksi asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti aruandluses

on märgitud lõpetatuks tööleping, ei loo poolte vahel tööõiguslikke suhteid, hageja

apellatsioonkaebuse viited Maksu- ja Tolliameti positsioonile Eesti Vabariigis ei ole

asjakohased. Maksu- ja Tolliameti 5. jaanuari 2015 vastuse kohaselt on kostja deklareerinud

hagejale väljamakse kahe tululiigi: juhtimis-või kontrollorgani liikme tasu ja rent, üür,

litsensitasu (I kd, tl 132).

Hageja apellatsioonkaebuses viidatud 1. juuni 2015 dokumendis ei ole kostja asunud

seisukohale, et poolte vahel oleks töösuhe (I kd, tl 19). Tegemist on kostjapoolse informatiivse,

üldist laadi vastusega hageja pöördumisele mis ei ole suunatud otseselt õiguslike tagajärgede

kaasatoomisele. Kostja on samas dokumendis ka viidanud sellele, et poolte vahel on teenuse

osutamise leping, kostja osutab ka sellele, et lepingu iseloomust lähtuvalt ei ole hagejal õigus

nõuda tasu puhkuse ja lepingu lõpetamise eest.

Hageja apellatsioonkaebuse viited kostja poolt kohtule esitatud halvale tõlkele (I kd, tl 10), ei

ole kostja tahteavalduse sisulise tõlgendamise suhtes olulised, kuna hagejale oli kostja tahe

lepingut lõpetada venekeelse teate põhjal arusaadav.

10. Hageja ja kostja ei ole tuginenud lepingus selle kehtivuse tähtajale, seega on tegemist

tähtajatu käsunduslepinguga. VÕS § 630 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool tähtajatu

käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Kostja saatis hagejale 27. aprillil

2015 teate lepingu lõpetamise kohta (I kd, tl 7), hageja on selle kätte saanud: ta on kostja

ülesütlemise avalduse esitanud kohtule koos hagiga.

VÕS §-s 630 sätestatud lepingu ülesütlemise võimalus ei ole seotud lepingurikkumisega, seega

oli kostja 27. aprilli 2015 avaldus õiguspärane ning puudub vajadus kontrollida, kas on täidetud

muud lepingu ülesütlemist võimaldavate aluste eeldused, eelkõige VÕS § 196 lg 1 eeldused.

11. Ringkonnakohus leiab, et kuna pooltevahelist suhet ei tule käsitada töösuhtena, ei ole

hagejal õigus kasutada töölepingu tööandjapoolsest õigusvastasest lõpetamisest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja tasu maksmise nõuded ei ole käsitletavad ka kui VÕS

§ 628 ja § 629 alusel esitatud tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise nõuded. Hageja

ei ole menetluses viidanud sellele, et ta oleks osutanud teenuseid või juba täitnud lepingust

tulenevaid hageja korraldusi ilma tasu saamata, kõik hageja nõuded on suunatud tulevikus

saamata jäänud tasu saamiseks ja lepinguliste suhete kehtivusele. Apellatsioonkaebuses on

hageja esitanud nõude 128 euro saamiseks aja eest, mil ta täitis tööülesandeid, kuid ei saanud

tasu. Hageja väitel ei ole seda viimase kohtuistungi protokollis. Ringkonnakohus viitab

24. novembri 2015 maakohtu istungi protokollile, kus hageja oma nõuet täiendas maikuu tasu

osas. Ringkonnakohus leiab aga, et hageja ei ole nimetatud tasunõuet põhistanud. Juhul, kui

kohus jättis ebaõigesti protokollis hageja taotluse ja selle põhjendused kajastamata, oli hagejal

õigus TsMS § 53 lg 1 järgi esitada taotlus protokolli parandamiseks. Hageja ei ole kohtule

taotlust esitanud.

12. Maakohus on jätnud hageja nõuded kostja juhatuse otsuse ebaseaduslikuks tunnistamises

(eelduslikult on silmas peetud tühistamist) tähelepanuta. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata,

kuid ei kohtuotsuse põhjendustest ega ka asja materjalidest ei selgu kohtu seisukoht hageja

nõude suhtes kostja juhatuse otsuse kehtivuse osas. Apellatsioonkaebuses lisandus hageja nõue

ülesütlemisavalduse ebaseaduslikuks tunnistamiseks, mis tugineb hageja seisukohta

tõlgendades ebaõigele juhatuse otsusele.

Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles hageja nõudis kostja

juhatuse 27. aprilli 2015 otsuse tühistamist. Haldusülesandeid täitval isikul ei ole seadusest

tulenevat pädevust tühistada korteriühistu juhatuse otsuseid (vt valitseja nõue korteriomanike

üldkoosoleku otsuse suhtes Riigikohtu 9. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-15, p 10,

nimetatud otsuses jättis Riigikohus valitseja nõude rahuldamata).

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tuleb hageja nõue kostja juhatuse otsuste kehtivuse

vaidlustamiseks jätta TsMS § § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses on mitmeid vigu (apellatsiooniastme kohtuks

on märgitud Tallinna Ringkonnakohus, kohtuotsuse põhjendustes on kasutatud kohtumääruse

mõistet. Ringkonnakohus leiab aga, et nimetatud vead maakohtu otsuses ei muuda otsuse

lõpptulemust.

14. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Maakohus ei ole menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, märkides

otsuses, et teeb seda eraldi määrusega.

TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude

rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale,

millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja

menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke