4-16-6391/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2016 Tallinn Väärteoasja number 4-16-6391 (2315,16,008300) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi tõlk Julia Zautina Väärteoasi J.P (J.P) väärteoasjad liiklusseaduse (LS) §-de 201 lg 2, 224 lg 2 järgi Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6 Tallinn. Kohtuistungil osales volitatud esindaja Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik J.P isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; töökoht: XXXX OÜ; elukoht: XXXX; 2 kehtivat väärteokaristust. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 111, 113 lg 2 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista J.P LS §-de 201 lg 2, 224 lg 2 järgi ja karistada KarS § 63 lg

1 alusel arestiga 25 (kakskümmend viis) päeva.

2. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6,

Tallinn).

3. Arest peab olema kantud hiljemalt 30.11.2016. Tähtaegselt aresti kandmisele

mitteilmumise korral kohaldada J.P suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab apellatsiooni korras kaevata Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või

teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamisest

teatamise korral kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis 21.10.2016.

Asjaolud:

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt 13.08.2016

koostatud väärteoprotokolli nr AB1433832 kohaselt juhtis J.P 13.08.2016 kell 01:19 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tondiraba 1 maja juures mootorsõidukit, Mitsubishi Carina, r/n XXXX, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,79+/-0,05 mg/l. Mõõdetud alkomeetriga

Dräger Alcotest, 7110 EST, nr. ARBK-0032, taatlustunnistuse nr. TTRC-16-00072). Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõidukijuhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus LS § 69

lg 3, § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja: andis allkirja selle kohta, et kohtuistungi protokolli ei ole vaja koostada. Menetleja leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatav väärtegu on tõendatud. Kohtuväline menetleja taotles J.P süüdi mõistmist LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi ja

karistamist KarS § 63 lg 1 alusel arestiga 25 päeva.

Menetlusaluse isiku seisukoht: tunnistas, et lube tal ei ole, kuid ta ei saanud J.P mootorsõidukit juhtides aru, et tal esines joove. Leidis, et rikkumine ei ole nii suur, et rahatrahvi kohaldada ei saaks.

Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et LS § 201 lg 2; LS § 224 lg 2 kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokolli

järgi on tõendatud ja seda tunnistaja Leonid Nõmmemehe (Nõmmemees) ütlustega, millest

nähtub, et täites 13.08.2016 kella 01:19 ajal tööülesandeid koos politseinik J. Petrojevaga, märkas Tondiraba 1 juures, kuidas Mitsubishi Carisma, r/n 786AUG, sõitis Mustakivi tänava suunas kahtlase sõidustiiliga (sõiduk vingerdas ning järsult kiirendas). Peatasid kella 01:19 ajal

sõiduki ning tuvastasid juhiks J.P (ik XXX), kes puhus

indikaatorvahendisse, mille näiduks osutus 0,70 mg/l. Isik toimetati Ida-Harju politseijaoskonda, kus kasutati tõenduslikku alkomeetrit, mille näiduks osutus 0,74 mg/l. Isiku kontrollimisel selgus, et tal puudus ka juhtimisõigus; indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et J.P suhtes kasutati 13.08.2016.a indikaatorvahendit Alcoquant A 6020, nr 111209, mille näit oli positiivne-tulemus 0,70 mg/l; sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsusest

nähtub, et J.P kõrvaldati 13.08.2016.a sõiduki Mitsubishi, r/n 786 AUG, juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud

piirmäära või et ta on joobeseisundis, samuti seetõttu, kuna tal puudus mootorsõiduki

juhtimisõigus; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et 13.08.2016,a kella

01:34-01:39 ajal kasutati J.P suhtes tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest, 7110 EST, nr ARBK-0032 (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr. TTRC-16-00072), mille lõplik

lugem oli 0,79 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,74 mg/l; maanteeameti

liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et J.P puuduvad kehtivad juhiload;

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et J.P kõrvaldati sõidukijuhtimiselt ka 16.07.2016.a LS § 91 lg 2 p 2, 3 alustel; karistusregistri teatisest nähtub, et J.P on varem väärteokorras kahel korral karistatud, sh samalaadsete väärtegude eest.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Trahviühik on rahatrahvi baasisumma, mille suurus on neli (4) eurot.

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on mõlemad väärteod toime pannud sõidukit juhtides, seetõttu on väärteod toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis

määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul näeb raskema karistuse ette LS § 224 lg 2 sanktsioon.

Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine

määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel suur, kuivõrd lubatud alkoholipiirmäär on praktiliselt teokoosseisus sisalduva vahemiku ülemmäär (0,74 mg/l). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud veel teise, koosseisupärase süüteo – isikul ei olnud sõiduki juhtimiseks vajalikku juhiluba. Seega on menetlusaluse isiku süü keskmisest suurem.

Kohus karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. J.P mingisugust kahetsust eeluurimisel ega ka kohtus avaldanud ei ole.

Isik ise pidas antud juhul sobivaks meetmeks rahatrahvi. Iseenesest näeb LS § 224 lg 2

sanktsioon sellise võimaluse ette, kuid kohtu arvates ei ole J.P-le rahatrahvi

mõistmine põhjendatud. Väärteotoimikus olevatest karistusandmetest nähtub, et J.P on varem 2-1 korral väärteokorras karistatud, viimati LS § 224 lg 2; § 16.07.2016.a 201 lg 1 järgi rahatrahviga. Trahv on tasumata ning kergem karistusliik teda õiguskuulekale teele suunanud ei ole.

Kohtu hinnangul peab karistuse mõistmisel J.P-le arvestama kohaldatava karistuse

nii üldkui ka eripreventiivset mõju. J.P süü on suur; juhtis mootorsõidukit,

omamata vastava kategooria juhiluba, olles sealjuures ka alkoholijoobes. Kohus märgib, et isikule omistatakse vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning lubatakse iseseisvalt liiklusesse alles seejärel, kui on veendutud, et tal on sõiduki juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Sõiduki juhtimine juhiluba omamata ja sõiduki juhtimine joobeseisundis on kahjuks enamlevinud liiklussüüteod. Käesoleval juhul ei ole J.P avaldanud ei kohtueelses menetluses ega kohtus midagi, mis annaks alust arvata, et isik adub oma käitumise ebaõigsust.

Kohtu hinnangul tuleb J.P-le mõista karistuseks arest üle sanktsiooni keskmise

määra. Kuna J.P täitis oma tegevusega (so sõiduki juhtimisega) kaks erinevat väärteokoosseisu, siis tuleb J.P süüdi mõista LS § 201 lg 2 järgi ja LS § 224 lg 2 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel arestiga 25 (kakskümmend viis) päeva. Aresti kandmise

kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn). Arest peab olema

kantud hiljemalt 30.11.2016. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteilmumise korral kohaldada J.P suhtes sundtoomist arestimajja.

/allkirjastatud digitaalselt/