1-16-8818/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoobril 2016.a Tallinn Kriminaalasja number 1-16-8818 (16231500666) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Julia Senkevitš

Natalia Senkevitš Kriminaalasi

P.K süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Žanna Morozova

Süüdistatav P.K

elukoht XXXX, ik XXX, määratlemata kodakondsusega, keskharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, karistus kustunud

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 4 ; 311 ja 313

Tunnistada süüdi järgi ning mõista karistuseks P.K KarS § 121 lg 2 p 2 1 (üks) aasta vangistust.

Vastavalt KarS § 74 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.K ei pane jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata P.K-le kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Ida-

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on P.K kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama alalises elukohas XXXX;

2

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada P.K katseajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Katseaja algust arvata alates 21.10.2016.a.

Asitõendid - CD plaat kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja juures – jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.K-lt riigituludesse sundraha 645 eurot ja menetluskulud 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makserekvisiidid on märgitud

kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos, mis edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud postivõi e-postiaadressile või isiku kinnipidamiskohta.

Menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

P.K süüdistatakse selles, et tema, viibides 04.06.2016 kella 03.30 paiku Tallinnas

XXXXasuvas korteris, tõukas jõuga elukaaslast XXXXning lõi teda ühe korra rusikaga kõhu piirkonda, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu ja kui kannatanu hakkas P.K

3

käest oma korterivõtmeid nõudma ja P.K hakkas neid kannatanule edasi andma, keeras P.K korterivõtme kannatanu käes nii, et selle keeramise käigus vigastas P.K XXXXvasaku käe keskmise sõrme küljeosa, millest kannatanu tundis füüsilist valu ja vastavalt 04.06.2016 koostatud isiku läbivaatuse protokollile, fikseeriti kannatanul marrastus käel ja punetus randmel.

Oma tegevusega P.K pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P.K, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus P.K süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta.

KarS § 74 lg1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18- kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2,8 alusel määrata, et P.K on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda menetluskulud, so sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 72 eurot.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava P.K süü tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et P.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb P.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kulud ning

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks kaitsjatasu 72 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on 645 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt

4

kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus KrMS § 18

0 lg 3 alusel võimalikuks määrata menetluskulude hüvitamise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1,3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Eha Popova Kohtunik