2-16-12285/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. oktoober 2016, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-16-12285 Tsiviilasi A. H.’u ja A. H.’u hagi A. H.’u vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3870 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: A. H., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx Hageja 2: A. H., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja A. H., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxx, e-post: xxx Kostja: A. H., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada A. H.’u hagi A. H.’u vastu. 2. Välja mõista A. H.’ult (isikukood xxxxxxxxxxx) elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2016. a 215 eurot) alates 01. septembrist 2016. a igakuuliselt alaealise lapse A. H.’u (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. a. 3. Rahuldada A. H.’u hagi A. H.’u vastu. 4. Välja mõista A. H.’ult (isikukood xxxxxxxxxxx) elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2016. a 215 eurot) alates 01. septembrist 2016. a igakuuliselt alaealise lapse A. H.’u (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. a. 5. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Elatis tasuda A. H.’u arveldusarvele nr EExxx Swedbank AS, selgitusega „Laste elatusraha“.

Tsiviilasi nr 2-16-12285 2

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja A. H.’u kanda - alus TsMS § 162 lg 1. Hageja ei ole menetluskulude nõuet kohtu määratud tähtajaks esitanud ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa enam esitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Sisulised asjaolud

Hagiavalduse kohaselt hagejad A. H. ja A. H. oma seadusliku esindaja kaudu taotlevad A. H.’ult elatise väljamõistmist alaealiste A. H.’u ja A. H.’u ülalpidamiseks. 15.08.2016 hagiavalduses taotlesid hagejad elatise väljamõistmist 195 eurot kuus A. H.’u ülalpidamiseks ja 175 eurot kuus A. H.’u ülalpidamiseks. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates 01.09.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagile lisatud sünni tõendite kohaselt on kostja A. H. hagejate A. H.’u ja A. H.’u isa. Kostja 07.09.2016 kirjalikus vastuses avaldas, et tema FIE tegevusalaks on xxxxxxxx, mis on hooajaline ning ettevõtte sissetulek on kuludega võrdne. Kostja palub lugeda oma sissetulekuks, mille alusel elatist määrata, xxxxxxxxxxx palga. Kostja märgib oma kulutusteks elektrile 40 eurot kuus, telefonile 30 eurot kuus ja televisioonile 21,99 eurot kuus. Kostja avaldab, et ta saab A. H.’ut rahaliselt toetada 50 eurot kuus ja A. H.’ut 40 eurot kuus. Kostja lisab oma pangakonto väljavõtted perioodi 01.01.2016 – 07.09.2016 kohta ning 2015. a tuludeklaratsiooni.

Hagejate seaduslik esindaja 30.09.2016 kirjalikus seisukohas kostja vastuse kohta ei nõustunud kostja pakutud kompromissiga maksta elatusraha A. H.’ule 50 eurot kuus ja A. H.’ule 40 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja tõi välja tegelikud kulutused hagejatele ja lisaks hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühistele täiskasvanud lastele, kes Eesti Vabariigi armees aega teenivad ja keda nende emal rahaliselt toetada tuleb (lisatud konto väljavõtted tehtud ülekannete kohta K. H.’ule ja G. H.’ule), samal ajal kui nende isa toetus poegadele on olnud perioodil juuni kuni september 2016 kokku vaid 45 eurot. Hagejate seaduslik esindaja märgib, et kostjal kulub märkimisväärselt suur osa sissetulekutest alkoholile. Kostja ei ole töövõimetuspensionär ja tal ei ole ka teisi alaealisi lapsi, mis takistavad maksta oma lastele elatist või otsida võimalusi selle maksmiseks. Hagejate seaduslik esindaja muudab hagejate haginõuet, mille kohaselt hagejad taotlevad elatise väljamõistmist kummalegi lapsele seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras, mis 2016. a on 215 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja seisukohad ja haginõude muutmine on kätte toimetatud kostjale. Hagejate seaduslik esindaja avaldab, et kostja ei ole perioodil 01.–30.09.2016 midagi maksnud oma alaealistele laste ülalpidamiseks.

Tsiviilasi nr 2-16-12285 3

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2016. a 215,00 EUR). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates 01.09.2016. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud PKS § 102 lg 2 nimetatud juhtudel. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid lastele elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, ta käib tööl ja tal on kindel sissetulek. Lisaks on kostja registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ja ta tegeleb xxxxxxxxxxxxxxx. Seega on kostjal olemas vahendid lastele elatise maksmiseks. Kostja on küll selgitanud, et xxxxxxxx on hooajaline ning ettevõtte sissetulek on kuludega võrdne, kuid ta ei ole kohtule avaldanud oma sissetulekuid xxxxxxxxxxx. Kostjale ei ole ka teisi alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel taotletud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kohus selgitab, et vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealiste laste ülalpidamiseks, isegi töötust ei ole kohtupraktikas peetud PKS § 102 lõikes 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Kohus on kostja pangakonto väljavõtte alusel teinud kindlaks, et perioodil 01.01.2016 kuni 30.08.2016 on kostja keskmine netosissetulek xxxxxxxxxxxxx olnud 363,02 eurot kuus. Kostja ei ole kohtule avaldanud oma sissetulekuid xxxxxxxxxxx. Ei ole eluliselt usutav, et kostja antud tegevusest mitte midagi ei teeni. Vastavalt kinnistusregistri andmebaasile kuulub kostjale xxxxxxxxx xxxxxxxx asukohaga xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx, suurusega 8,36 ha.

Hageja taotleb elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimummääras. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Kohus on seisukohal, et elatise vähendamist alla miinimumi põhistavaid asjaolusid ei ole. Kostja ei ole töövõimetu, tal on olemas kindel sissetulek töökohast, lisaks tegeleb ta füüsilisest isikust ettevõtjana

Tsiviilasi nr 2-16-12285 4

xxxxxxxxxxx, temal ei ole teisi alaealisi lapsi. Kui kostja leiab, et tema sissetulekud ei võimalda tal pärast elatise maksmist enda tavalist ülalpidamist ja toimetulekut, tuleb kostjal astuda samme oma sissetulekute suurendamiseks või piirata enda kulutusi, olemasolevate sissetulekute jagamisel ei saa kostja eelistada enda vajadusi hagejate vajadustele.

Hagejatele tuleb maksta elatist alates 01.09.2016. a PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016. a on 215 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja A. H.’u kanda. Hageja ei ole menetluskulude nõuet kohtu määratud tähtajaks esitanud ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa enam esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik