1-16-8056/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2016, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8056 (15284000290) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi B.I KarS

süüdistuses § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Triin Tumala Süüdistatav B.I

(isikukood XXX; elukoht: xxxxxx

xx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx karistatus: omab ; kriminaalkaristatust)

RESOLUTSIOON

Juhindudes krimina

249 kohus otsustas: almenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja §

1. Tunnistada B.I

süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusseadustiku karistuse

vangistust. ks 1 (üks) aasta

KarS 65 lg oleva kohtuotsusega B.I-le §

2 alusel suurendada käes mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2015 otsusega B.I-le mõistetud karistuse ära vangistuse 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva võrra ning kandmata osa

mõista

1 (üks) aasta 4 (neli) B.I-le liitkaristus vangistusena kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

KarS § 74 KarS § 69 mõistetud vangistus lg 5 ja lg 1, 3 alusel asendada B.I-le

aasta 4 kuud 27 päeva üldkasuliku tööga ) tundi ja määrata üld

507 (viissada seitse -

kasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodil on B.I kohustatud

järgima KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõude

75 lg-s id: 1) xxxxx xx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata B.I

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki j . uhtimise õigus 1 (üheks) aastaks

T

B.I-le datud elukohast ühistada kohtuotsuse jõustumisel tõkendina kohal lahkumise keeld.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.I-lt kriminaalmenetluse kuluna sundraha

645 (kuussad

a nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu

(seitsekümmend kaks) eurot ja joobe tuvastamise kulu 28 (kakskümmend kaheksa)

eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 745 (seitsesada nelikümmend viis) gmiselt: 1) alates 2016. a novembrikuust eurot tasumisele ositi aasta jooksul jär igakuise menetluskulu osa eurot 09 senti tasumine, kuni

62 (kuuskümmend kaks)

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud - menetluskulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §

18 sätestatud alustel -s 3 Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS § s 127 kehtestatud tähtaja - jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). ttekirjutuse täitmata E

jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). Kui isiku juhiluba on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole LS § 128 lg s 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt - täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada (LS 128 lg 3).

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal tekande alusel määrata hooldusametniku sellekohase et täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos), makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel - .

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on B.I toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis selles, et tema juhtis 08.06.2015 kella 14.49 paiku KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandimaal Karksi vallas Morna-Tuhalaane tee 1. kilomeetril mootorsõidukit Mazda 323 registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. Ekspertiisiakti 425T alusel ekspertiisiks esitatud verest leiti B.I etanooli 2,86 ±0,07 mg/g, millega rikkus süüdistatav Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid. Lisaks tekitas B.I joobes juhtimise tagajärjel liiklusavarii.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi KarS § 65 lg 2 alusel suurendada vangistusega 1 aasta. mõistetavat karistust 1 aasta vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12.01.2015 otsusega mõistetud ärakandmata osa 4 kuud ja 27 päeva võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks

1 aasta ja kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõis tetud karistus 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 507 tundi, määrates tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud. Lähtuvalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi KarS § KarS § 50 lg 1 p -st 75 lg 1 tulenevalt.

1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise ristuse või kuni kolmeaastase vangistusega. rahalise ka

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 e KrMS § urot kuus.

179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele statava B.I kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isi või joobe tuvastamisega tekkinud kulud kul seoses ekspertiisi tegemise . Kriminaalasjas joobe tuvastamisega tekkinud kulud 28 eurot. –

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid - . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s

745 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 645

72 eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 28 eurot. eurot, riigi õigusabi tasu

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik