3-16-1822/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

19.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1822

Haldusasi

NeliK Tehnika OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

22.06.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33

tühistamiseks

Menetluse alus

ringkonnakohtus

NeliK Tehnika OÜ määruskaebus Tartu

Halduskohtu 20.09.2016. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Määruskaebuse esitaja NeliK Tehnika OÜ

Maksu- ja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse esitaja 2015. a

majandusaasta aruanne.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata, täiendades halduskohtu määruse

põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA tegi 22.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 (tl 6-9p), millega nõudis NeliK

Tehnika OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude

summas 1497,38 eurot ning kohustas NeliK Tehnika OÜ-d tasuma maksusumma 9502,62

eurot.

MTA selgitab maksuotsuses, et MTA kontrollis NeliK Tehnika OÜ maksude arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil august 2015. Kontrolli käigus tuvastatud

maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati

05.05.2016. a kontrollaktis nr 12.2-3/035133-31 (tl 1633) ning 06.05.2016. a kontrollaktis

nr 12.23/035133-31-1 (tl 35-52). Nelik Tehnika OÜ käibemaksu korrigeerimise metoodika on

toodud maksuotsuse lisas nr 1 (tl 16).

2. NeliK Tehnika OÜ esitas 22.07.2016 maksuotsusele vaide, mille MTA jättis

22.08.2016. a vaideotsusega nr 6-1/3432-2 rahuldamata (tl 54-57).

3. Maksuhaldur alustas 06.09.2016 maksusumma sissenõudmistoiminguid ja saatis

pankadele korralduse pangakontode arestimiseks.

4. NeliK Tehnika OÜ esitas halduskohtule kaebuse MTA 22.06.2016. a maksuotsuse

nr 12.23/035133-33 tühistamiseks, ja esialgse õiguskaitse taotluse peatada MTA

22.06.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 täitmine kuni kohtuotsuse

jõustumiseni ja kohustada MTAd vabastama aresti alt Nelik Tehnika OÜ

arvelduskontod (lk 1-9).

NeliK Tehnika OÜ taotles esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamist ning

MTA poolt juba arestitud kontode aresti alt vabastamist. NeliK Tehnika OÜ selgitas, et

maksuotsuse kohene täitmine seaks NeliK Tehnika OÜ olukorda, kus tal pole enam võimalik

täita võetud kohustusi tarnijate ja finantsasutuste ees. Osaühingul on mitmed rahalised

kohustused sõlmitud laenulepingute ja liisinglepingute näol, ning käibevahendite liikumise

takistamine kontode arestimise näol tekitab olukorra, mis halvab kogu ettevõtte tegevuse.

Seetõttu on esialgne õiguskaitse vajalik, vältimaks NeliK Tehnika OÜ jaoks pöördumatute

tagajärgede tekkimist, mille tagajärjel võib NeliK Tehnika OÜ-le soodne kohtuotsus osutuda

sisutuks. Selliselt oleks endise olukorra taastamine kohtuotsuse täitmisel võimatu ning Nelik

Tehnika OÜ õiguste rikkumisel oleks pöördumatud tagajärjed. Lisaks tooks maksuotsuse

täitmise peatamata jätmine kaasa maksuvõlgnevuse avalikustamise ajal, kui selle üle toimub

õiguslik vaidlus. Eeltoodu võib samuti kaasa tuua negatiivseid tagajärgi osaühingule.

5. Tartu Halduskohus jättis 20.09.2016. a määrusega (tl 61-62) määruskaebuse

esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole mitte kuidagi põhjendatud ja

taotluses puuduvad põhistused. Halduskohtu hinnangul tuleb igasuguse tagajärje

saabumise võimalikkus siduda konkreetse faktilise asjaoluga, et taotlus oleks kohtu

jaoks veenev. Ainuüksi asjaolu, et maksu tasumine on koormav ja nõuab

maksukohustuslaselt mõningate rahaliste vahendite ümberpaigutamist, ei saa pidada

esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamiseks piisavaks põhjuseks. MTA

vastusest nähtuvalt omab ettevõte registervara, millele on võimalik sissenõuet

pöörata. Seega on määruskaebuse esitaja väited paljasõnalised ja siinkohal võib

asuda seisukohale, et ettevõtte käibevara ja omakapital pigem ületavad äriühingu

kohustusi (puuduvad tõendid, millest saaks järeldada, et ettevõte on asetatud

raskesse olukorda). Tuleb tõdeda, et juriidilistel isikutel tuleb oma igapäevases

majandustegevuses arvestada ka ootamatute väljaminekute ja kehtivatest

haldusaktidest tulenevate kohustustega. Samuti on NeliK Tehnika OÜ-l võimalik

taotleda maksuvõla tasumise ajatamist või jõuda kohtuvälisele kokkuleppele.

Eeltoodust tulenevalt ei pidanud halduskohus NeliK Tehnika OÜ maksusumma

tasumise kohustusega kaasnevate pöördumatute tagajärgede tekkimist tõenäoliseks.

Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise üks eeldustest täitmata, mistõttu ei

pidanud halduskohus vajalikuks hinnata kaebuse perspektiivi ega kaaluda erinevaid

huve. On oluline tähele panna, et võimaliku kohtumenetluse tulemusena kaebuse

rahuldamise korral kuulub maksusumma tagastamisele ning lisaks on määruskaebuse

esitajal õigus sellisel juhul nõuda endale intressi maksmist. Seega on maksusumma

kohese sissenõudmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed tagantjärele

kõrvaldatavad. Halduskohus möönis, et maksuvõla avalikustamine võib mõjutada

määruskaebuse esitaja usaldusväärsust tema lepingupartnerite suhtes ning selle

hilisem kõrvaldamine maksusumma tagasimaksmisega ei ole lihtsalt kõrvaldatav. Küll

aga ei ole paljasõnaline väide, et maksuvõla avalikustamine võib ettevõtte

majandustegevust mõjutada, veel aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisele.

Esialgse õiguskaitse eesmärgiks ei ole kaitsta määruskaebuse esitajat igasuguste

negatiivsete tagajärgede eest haldusakti vaidlustamise ajal, vaid üksnes pöördumatute

kahjustuste eest. Praegusel juhul NeliK Tehnika OÜ taotlusest need pöördumatud

kahjustused ei nähtu.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES

6. NeliK Tehnika OÜ esitas Tartu Halduskohtu määruse peale määruskaebuse (tl 67-

68), milles palub tühistada halduskohtu 20.09.2016. a määruse ja teha uue määruse,

millega rahuldada NeliK Tehnika OÜ 12.09.2016 esialgse õiguskaitse kohaldamise

taotlus.

Määruskaebuse esitaja hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud.

Olukorras, kus ettevõtte pangakontod on arestitud ning ühtegi ülekannet ei saa teha

enne kui MTA-le on tasutud väidetav maksuvõlg 11 000 eurot, seiskub ettevõtte

majandustegevus. Võimalik pole täita ka sõlmitud laenu- ja liisinglepingutest

tulenevaid kohustusi, mis omakorda tekitavad võlgnevusi krediidiasutuste ees.

Juriidilistel isikutel tuleb tõepoolest oma majandustegevuses arvestada ootamatute

väljaminekutega, kuid antud juhul ongi pöördutud kohtu poole kaebusega haldusakti

tühistamiseks, kuna NeliK Tehnika OÜ ei pea maksu määramist õigeks.

Kohtumäärusest tuleneb aga selgelt seisukoht, et kõigepealt tuleks maksuvõlg tasuda

või tasumine ajatada või sõlmida kohtuväline kokkulepe ja alles seejärel otsustada,

kas maksuotsus kuulub tühistamisele või mitte. Arvelduskonto arestimine on aga

piirang, mida hilisem tagasitäitmine ei hüvitaks, kuna sellisel juhul on takistatud

osaühingu võimalused igapäevaselt vajalikeks pangatehinguteks ning arvete

tasumiseks. NeliK Tehnika OÜ on seisukohal, et ei saa taotleda MTA-lt maksuvõla

ajatamist olukorras, kus osaühing leiab, et maks on määratud ebaõigesti. Samuti ei

pea osaühing võimalikuks kohtuvälise kokkuleppe sõlmimist MTA-ga, mis sisuliselt

tähendaks maksuvõla tunnistamist. NeliK Tehnika OÜ omab tõepoolest registervara,

millele on samuti võimalik sisenõuet pöörata, kuid nende kohene realiseerimine

maksuvõla tasumiseks ei ole võimalik, kuna vara (näiteks kinnisasja) pole võimalik

müüa ega pantida piisavalt kiiresti selleks, et välistada kontode arestimisest tulenevat

kahju.

7. MTA palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 75-76) jätta määruskaebus rahuldamata.

MTA leiab, et ka määruskaebuses ei ole piisavalt põhistatud esialgse õiguskaitse vajadust ning

määruskaebuse esitaja on endistviisi jätnud välja toomata ja esitamata esialgse õiguskaitse

rakendamise otsustamiseks vajalikke andmeid ning tõendeid. Põhistamine kui selline peaks

sisaldama ülevaadet äriühingu majandustegevuse arvandmetest sh võimalikest kohustustest

ning nõuetest teiste isikute vastu ja seda ülevaadet peaksid kinnitama dokumentaalsed tõendid.

MTA arvates ei piisa üksnes määruskaebuses esitatud väidetest võimalike laenu- ja

liisinglepingute kohta, selliste kohustuste olemasolu peab olema ka tõendatud. Käesoleval juhul

põhjendab määruskaebuse esitaja oma esialgse õiguskaitse taotlust põhiliselt asjaoluga, et ta ei

ole nõus maksu määramisega ning ükskõik, millised toimingud pangakontode aresti alt

vabastamiseks (ajatamine või registervara müük) tähendaksid maksu määramise õigsuse

kinnitamist. Samas ei tohiks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

omada mingit mõju nö põhivaidlusele.

MTA juhib tähelepanu asjaolule, et pangakonto aresti teostatakse kindla summa ulatuses, ning

kuna maksusumma on siiamaani tasumata, on NeliK Tehnika OÜ suutnud siiamaani oma

majandustegevust arendada sisuliselt ilma arestitud pangakontot kasutamata. Määratud

maksusumma on suhteliselt väike, seega peaks toimival äriühingul olema vahendeid, millega

tagada maksuhaldurile selle summa tasumine. Kusjuures juhul, kui kohtuvaidlus maksuotsuse

tühistamiseks peaks lõppema määruskaebuse esitajale positiivselt, on maksuhalduril kohustus

laekunud summalt arvestada ja maksta intressi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 20.09.2016. a määruse

tühistamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus

järgmist.

9. Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib

kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste

kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohus on

pidanud esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks siis, kui on kahjuliku tagajärje oht,

kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole

mõistlikul viisil võimalik (RKHKm 22.09.2014, 3-3-1-59-14, p 11).

10. Määruskaebuse esitaja taotleb maksuotsuse täitmise peatamist ning MTA poolt

juba arestitud kontode aresti alt vabastamist. Ringkonnakohus selgitab, et maksuotsus

hakkab kehtima selle teatavaks tegemisest alates, maksusumma tuleb tasuda

haldusaktis märgitud tähtaja jooksul, maksuvõlg muutub sissenõutavaks pärast

otsuses märgitud tähtaja möödumist ning vaide või kaebuse esitamine maksuotsuse

täitmist ei peata. MTA 22.06.2016. a maksuotsuses nr 12.23/035133-33 on sõnaselgelt

öeldud, et maksusumma tuleb tasuda 30 päeva jooksul, ning samuti sisaldub

maksuotsuses hoiatus, et maksusumma tähtpäevaks tasumata jätmisel on MTAl õigus

algatada sundtäitmine. Maksuhaldur alustas maksusumma sissenõudmistoiminguid

06.09.2016, seega oluliselt hiljem määruskaebuse esitajale maksukohustuse

täitmiseks antud 30 päeva täitumisest. Hoiatuse tekst ei ole maksuotsuses küll esile

tõstetud, kuid hoiatus on siiski selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud. Maksukorralduse

seaduse regulatsioon lähtubki eeldusest, et sissenõutavaks muutunud maksusumma

tuleb riigile tasuda vajadusel kasvõi selleks laenu võttes, ning kui hiljem peaks siiski

selguma, et maksusumma oli määratud õigusvastaselt, on maksukohustuslasel õigus

see riigilt koos intressidega tagasi saada. Seda aitab iseäranis tagada ka MKS § 95 lg-

st 5 tulenev vähemalt 30-päevane tähtaeg maksukohustuse vabatahtlikuks täitmiseks.

Nimetatud tähtaeg jätab maksukohustuslasele piisavalt aega maksusumma

tasumiseks vajalike ettevalmistuste ja toimingute tegemiseks. Ringkonnakohus leiab,

et selle taustal võib esialgne õiguskaitse maksukohustuse täitetoimingute vastu üldse

kõne alla tulla vaid siis, kui määratud maksusumma on sedavõrd suur, et see ohustab

maksukohustuslase eksistentsi. Isiku piiratud võimalused igapäevaselt vajalikeks

pangatehinguteks ning arvete tasumiseks ei saa maksukorralduse seaduse

regulatsiooni arvestades olla aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisel. NeliK Tehnika

OÜ on MTA 22.06.2016. a maksuotsuse nr 12.23/035133-33 järgi kohustatud tasuma

riigile 11 000 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et NeliK Tehnika OÜ

majanduslikule seisule on võimalik anda hinnang majandusaasta aruande põhjal. Kuigi

määruskaebuse esitaja ei ole kohtule 2015. a majandusaasta aruannet esitanud, on

see äriregistris kättesaadav. Ringkonnakohus võtab NeliK Tehnika OÜ 2015. a

majandusaasta aruande asja materjalide juurde.

11. Määruskaebuse esitaja 2015. a majandusaasta aruande kohaselt on

määruskaebuse esitajal 31.12.2015. a seisuga olnud käibevara 117 304 eurot, millest

rahana 5 430 eurot, nõuete ja ettemaksetena 72 193 eurot ning varudena 39 681

eurot. Samas lühiajalisi kohustusi on määruskaebuse esitajal olnud 31.12.2015. a

seisuga 74 031 eurot, millest laenukohustused on olnud 58 080 eurot ning võlad ja

ettemaksed 15 951 eurot. Määruskaebuse esitaja 2015. a majandusaasta aruandest

nähtub, et eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 122 438 eurot ning 2015. a

aruandeaasta kasum on olnud 1 285 eurot, kokku oli 2015. a lõpuks jaotamata kasum

123 723 eurot. Kasumi jaotamise otsuse juures on märgitud, et eelmiste perioodide

jaotamata kasum on ka peale jaotamist 123 723 eurot. Ringkonnakohus märgib, et

2015. a majandusaasta aruandes märgitud bilanss kajastab äriühingu majanduslikku

olukorda seisuga 31.12.2015, aga kuna määruskaebuse esitaja ei ole esialgse

õiguskaitse taotlusele lisanud väljavõtet NeliK Tehnika OÜ bilansist taotluse esitamise

seisuga, ei saa ringkonnakohus anda hinnangut käibevahendite muutumisele

võrreldes 2015. a majandusaasta aruandega. Seega lähtub ringkonnakohus

määruskaebuse esitaja 2015. a majandusaasta aruandest ja sellest nähtuvalt on

määruskaebuse esitaja majanduslikult võimeline tasuma maksusumma 11 000 eurot ja

see ei too tema jaoks kaasa raskeid pöördumatuid tagajärgi.

12. Määruskaebuse esitaja hinnangul seisneb kahjulike tagajärgede oht selles, et

olukorras, kus ettevõtte pangakontod on arestitud ning ühtegi ülekannet ei saa teha

enne kui MTA-le on tasutud väidetav maksuvõlg 11 000 eurot, seiskub NeliK Tehnika

OÜ majandustegevus. Määruskaebuse esitaja sõnul ei ole võimalik täita ka sõlmitud

laenu- ja liisinglepingutest tulenevaid kohustusi, mis omakorda tekitavad võlgnevusi

krediidiasutuste ees. Määruskaebuse esitaja on arvamusel, et endise olukorra

taastamine kohtuotsuse täitmisel osutuks võimatuks. Ringkonnakohus selgitab, et

esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on reaalne oht maksukohustuslase

majandustegevuse jätkumisele. Määruskaebuse esitaja on kohtule esitanud üksnes

üldsõnalised põhjendused ja ei ole sealjuures enda väiteid millegigi tõendanud.

Määruskaebuse esitaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ega määruskaebuses

ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et maksukohustuse täitmine oleks määruskaebuse

esitaja jaoks võimatu või see tooks endaga kaasa määruskaebuse esitaja

majandustegevusele kõrvaldamatuid tagajärgi.

Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et igasuguste tagajärgede saabumise võimalikkus tuleb siduda mingi

konkreetse faktilise asjaoluga, et taotlus oleks kohtu jaoks veenev. Esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ei piisa üksnes väidetest võimalike kohustuste (sh

laenu- ja liisinglepingute) kohta, sellised kohustused tuleb tõendada. Ringkonnakohus

selgitab, et arestitud pangakonto takistab küll võimalusi igapäevaselt vajalike

pangatehingute tegemiseks ja arvete tasumiseks, aga üksnes see ei saa olla aluseks

õiguskaitse meetme rakendamisele. Olukorras, kus pangakonto on arestitud, on

majandustegevuse jätkamine keerukas, kuid mitte võimatu. MTA on vastuses

määruskaebusele öelnud (tl 76), et maksusumma on suhteliselt väike ning pangakonto

arest on teostatud kindla summa ulatuses. Seega on ringkonnakohtu hinnangul

määruskaebuse lahendamisel vajalik leida vastus küsimusele, kas 1497,38 euro

tagastusnõude ja 9502,62 euro maksusumma (kokku 11 000 eurot) kohese maksmise

tagajärjel muutub määruskaebuse esitaja majanduslik seisund selliseks, mis ei

võimalda tal oma tegevust kohtumenetluse lõpuni jätkata.

13. Ringkonnakohus ei nõustu NeliK Tehnika OÜ seisukohaga, et ta ei saa taotleda

MTA-lt maksuvõla ajatamist olukorras, kus osaühing leiab, et maks on määratud

ebaõigesti. Maksuvõla ajatamine ei võta määruskaebuse esitajalt õigust maksuotsuse

vaidlustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et MTA on öelnud vastuses

määruskaebusele (tl 76), et kui kohtuvaidlus maksuotsuse tühistamiseks peaks

lõppema kaebajale positiivselt, on maksuhalduril kohustus laekunud summalt

arvestada ja maksta intressi. Samas ei nähtu maksuhalduri vastusest, et maksuhaldur

välistaks ajatamise. Seega on määruskaebuse esitajal võimalik taotleda maksuvõla

ajatamist MKS § 111 lg 1 alusel, mis võimaldab määruskaebuse esitajal

maksukoormust ning kohustusi optimeerida. Kui maksuhaldur määruskaebuse esitaja

ajatamistaotluse rahuldab, on tal võimalik tasuda maksusumma pikema perioodi

jooksul osamaksetena.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata,

täiendades Tartu Halduskohtu 20.09.2016. a määruse põhjendusi käesoleva määruse

põhjendustega.

15. Asjaolude muutumisel võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või oma

algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda

muuta (HKMS § 253 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits