1-16-5215/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5215 Kohtukoosseis Andres Parmas,

Meelika Aava ja Pavel Gontšarov Kriminaalasi Dmitri Poddubnõi süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 25. augusti 2016. a otsus, lühimenetluses

Apellatsiooni esitajad

de Kaitsja Süüdistatav

Dmitri Poddubnõi (ik: 38404254227); elukoht: X ; XX

varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 12.–13. aprillil 2016; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 13. aprillist 2016 Prokurör Lääne ringkonnaprokurör Merry Tiitus Kaitsja Vandeadvokaa

t Ants Nõmmik

RESOLUTSIOON

1.

kaitsja vandeadvokaa apellatsioon kui Jätta Dmitri Poddubnõi t Ants Nõmmiku ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. le seoses vandeadvokaat poolt Määrata Advokaadibüroo Nõmmik Ants Nõmmiku

Dmitri Poddubnõile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48 ( ) eu . nelikümmend kaheksa rot (sh käibemaks)

3. V apellatsiooni älja mõista Dmitri Poddubnõilt menetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot,

mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos

viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi Dmitri Poddubnõile dokumendina.

2

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Dmitri Poddubnõile esit -de 4 ja 7 kvalifitseeritava ati süüdistus KarS § 199 lg 2 p järgi kuriteo toimepanemises selles, et varem varguse toime pannud isikuna asetas 12. aprillil 2016

Pärnus kaupluses P.B-le äravõtmiseks valmis 7 t särki, misjärel P.B X asuvas S XX -

võttis need särgid endaga ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa ja väljus

kauplusest. Niisuguse tegevuse olid D. Poddubnõi ja P.B eelnevalt omavahel kooskõlastanud.

2. Maakohtu 25. augusti D. Pod talle esitatud Pärnu 2016. a otsusega mõisteti dubnõi süüdistustes süüdi ning . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati teda karistati 9 kuu vangistusega

karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1

aasta ja 26 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati D. Poddubnõi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva ja karistusaja algust arvati alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkendina kohaldatud

elukohast lahkumise keeld tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistis D.

Poddubnõilt ja kaassüüdistatav P.B-lt solidaarselt AS kasuks välja S tsiviilhagi 29,99 eurot. Samuti mõistis maakohus D. Poddubnõilt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud:

sundraha 645 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 432 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.

3.1. Maakohus leidis, et D. Poddubnõil süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine e ühiselt koos P.B-ga kriminaalasja materjalide põhjal täielikult tõendamist leidnud. on

Subjektiivsest küljest luges maakohus varguse toime panduks kavatsetusega. Kohus tuvastas ka selle, et D. Poddubnõi on varem varguste eest karistatud isik. Maakohus ei tuvastanud D. Poddubnõi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.

3.2. D. tuvastas maakohus tema Poddubnõile karistust mõistes süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, mistõttu

ei ole tema karistamine rahalise karistusega kui kergeima karistusega põhjendatud. Ta on

jätkanud kuritegude toimepanemist ka pärast eelmisi süüdimõistvaid kohtuotsuseid. D. Poddubnõid karistati viimati 17. veebruaril 2016. Seega pani ta uue varguse toime paari kuu

möödudes pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist. D. Poddubnõi pani uue kuriteo toime

üldkasuliku töö sooritamise ajal. Seega ei ole varasemad karistused talle mõju avaldanud. Kohus märkis, et kuritegude varasem toimepanemine ei ole küll vaadeldav iseseisva raskendava asjaoluna, kuid varasemat kuritegu võib arvestada siis, kui see on uue kuriteoga seotud ning

näitab süüdlase hoolimatut suhtumist eelmisesse karistamisse. Jätkuvalt samalaadsete

kuritegude toimepanemine näitab üheselt, et süüdistataval on tekkinud karistamatuse tunne.

Varem kriminaalkorras karistatud isiku poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab

eripreventiivsel kaalutlusel süüdlasele range meetmete kohaldamist. Süüdistatava arusaama

3

enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab, sh õiguskorra huvisid silmas pidades käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Eeltoodud kaalutlustel karistas maakohus D. Poddubnõid 9 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel kergendati 1/3 võrra. Samas

suurendas maakohus mõistetud karistust KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistuse ärakandmata osa võrra.

3.3. Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati ka P.B, kuid tema osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

4.

Pärnu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni a kaitsja vandeadvokaat Ants süüdistatav Nõmmik, kes se tühistamist mõistetud karistuse osas ja taotleb maakohtu otsu tema karistamist rahalise karistusega keskmises määras, jättes varasema kohtuotsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele iseseisvalt. Kaitsja ei nõustu maakohtu hinnanguga, nagu oleks D. Poddubnõid võimalik mõjutada vaid reaalse vangistusega. Süüdistatav on enda süüd

tunnistanud, avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes, nõustunud tsiviilhagi

hüvitamisega, mistõttu oleks esimese astme kohus pidanud D Poddubnõid karistama kergemaliigilise karistusega. Esimese astme kohtus on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud

asjaolu, et D Poddubnõi täidab igati korralikult üldkasuliku töö kohustust, samuti töötab ta

alaliselt, mistõttu ei ole võimalik nõustuda kohtuga selles, et D Poddubnõil on tekkinud karistamatuse tunne.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga ga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda on

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71

7. Kriminaalkolleegium leiab, et D. kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt Poddubnõi edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

8. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. D.

Poddubnõile varguse eest mõistetud karistus jääb keskmise määra

oluliselt alla sanktsiooni . Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. D. on kriminaalkorras varguste toimepanemise eest ka varem Poddubnõi karistatud ning ta pani järjekordse varguse toime kriminaalhoolduse all viibides, mil ta pidanuks

tegema hoopis üldkasulikku tööd süüdistatava süüga, . Karistuse raskus on proportsioonis

arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud

4

süüd raskendavaid asjaolusid ja tuvastatud on süüd kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlik

kahetsus tava . Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõiste karistuse osas põhjendatud järeldusele.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt

põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § st 3 jätab 326 lgkohtukolleegium apellatsioonid d

kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 120 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane, kuid see on sisuliselt Kaitsja on taotluse kohaselt kulutanud 1 põhjendatud üksnes osaliselt. tunni ja 15 minutit maakohtu otsusega tutvumiseks ja sama kaua apellatsiooni koostamiseks. Kolleegiumi hinnangul on arusaamatu, miks on kaitsjal kulunud tund ja 15 minutit 9 lk pikkuse maakohtu otsusega tutvumiseks, millest maakohtu seisukoht moodustab kokku 4 lk. Samavõrra

arusaamatu on, miks on kaitsjal kulunud 1 tund ja 15 minutit 2 lk pikkuse apellatsiooni koostamisele, millest tema sisult triviaalne argumentatsioon ja taotlused hõlmavad vähem kui 1 lehekülje. eetõttu S tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. Kolleegium leiab, et nii maakohtu otsusega tutvumise kui ka apellatsiooni koostmaise eest on tasu põhjendatud välja mõista ühe

pooltunni töö eest, s.o kokku 48 eurot (sh käibemaks). KrMS § 2 sätestab, et kui -d 185 lg

apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS 337 lg 1 p § 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad

menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud

apellatsiooni ilmselt p na

õhjendamatu läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb

apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.