3-16-651/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-651 Haldusasi Uus Päike OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 04.03.2016 otsuse nr 3-2/1709-5 punkti 1 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks jätkata xxxxxx, xxxxxx ja lähiala detailplaneeringu menetlust Menetlusosalised Kaebaja: Uus Päike OÜ, esindaja v.adv Rivo Kaldvee Vastustaja: Tallinna linn Kolmas isik: AT Kinnisvara Investeeringute OÜ, seaduslik esindaja Toomas Oosalu Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta Uus Päike OÜ kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril saata käesolev määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 04.04.2016 Uus Päike OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 04.03.2016 otsuse nr 3-2/1709-5 punkti 1 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks jätkata xxxxxx, xxxxxx ja lähiala detailplaneeringu menetlust.

2. 11.04.2016 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning tegi menetlusosalistele ettepaneku asuda omavahelistesse läbirääkimistesse vaidluse lahendamiseks kompromissiga.

3. 09.05.2016 saabus kohtule vastustaja seisukoht, milles vastustaja teatab, et asja kompromissiga lahendamine ei ole võimalik. 01.08.2016 saabus kohtule vastustaja täiendav seisukoht kaebusele, milles vastustaja palub mh jätta kaebuse läbi vaatamata.

Vastustaja selgitab kohtule, et esineb alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks ja tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna vastustaja ei ole kaebaja väidetud haldusmenetlust läbi viinud, mistõttu ei ole kaebusega võimalik kaebuse eesmärki saavutada.

Kaebaja on valesti järeldanud, et R.S.e 27.04.2016 kiri nr 3-2/1709-9 on haldusakt.

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil ei ole pädevust Tallinna Linnavalitsuse algatamise korraldust kehtetuks tunnistada. Seega ei saa R.S.e kiri olla haldusakt, sest vastustajal puudub pädevus korralduste kehtetuks tunnistamiseks. Vastav korraldus on ettevalmistamisel detailplaneeringu XXXXXXXX menetlemise raames, mille kohta on algatamise ettepanek (tl 84-85) esitatud 21.06.2013. Vastustaja rõhutab veelkord, et vaidlustatud kirja näol on tegemist selgitava kirjaga, mitte haldusaktiga – kaebaja vaidlustatud haldusmenetlust ei ole veel läbi viidud.

Kuna R.S.e selgitav kiri ei ole haldusakt ning veel ei ole läbi viidud vastavat haldusmenetlust, siis ei saa olla rikutud HMS § 40 ja HMS § 56. Vastav kehtetuks tunnistamise korraldus saadetakse kaebajale tutvumiseks.

xxxxxx kinnistu on määratud detailplaneeringu XXXXXXXX xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alasse. Vastustaja on alles ette valmistamas detailplaneeringu XXXXXXXX xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx kinnistute ja lähiala algatamise korralduse eelnõu, millega muuhulgas tunnistatakse 2003. aasta korraldus kehtetuks ja selle korraldus eelnõu saadetakse kaebajale tutvumiseks.

Vastustaja märgib, et eeltoodud tulenevalt ei ole vastustajal kavas jätkata Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korraldusega nr 1077-k algatatud detailplaneeringut, kuna muutunud on planeerimist reguleerinud seadused, muud õigusaktid ning linnaehituslik olukord, et algatatud detailplaneering ei vasta tänasele linnaehituslikule olukorrale. Kaebaja pidi arvestama, et detailplaneeringu koostamise staadium võib lõppeda sellega, et planeering jääb vastu võtmata. Kaebaja ei saa eeldada detailplaneeringu vastuvõtmist 13 aastat hiljem. Kaebaja saab oma vastuväited esitada Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korralduse nr 1077-k kehtetuks tunnistamise korralduse eelnõu menetlemise käigus.

Vastustaja rõhutab, et kaebajal on õigus pöörduda uue algatamiseettepanekuga vastustaja poole.

18.10.2016 esitas vastustaja kohtule haldusmenetluse toimiku. Samuti märkis vastustaja, et hetkel on XXXXXXXX xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx kinnistute ja lähiala detailplaneering saadetud 12.10.2016 Keskkonnaametisse keskkonnamõjude hindamisele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

5. Kohus leiab vastustajalt saadud selgituste põhjal, et vastustaja on õigesti välja toonud, et käesoleval juhul ei saa vaidlustatud kirja (kuigi vastustaja viitab ekslikult R. S.e 27.04.2016 kirjale, mitte vaidlustatud 04.03.2016 TLPA detailplaneeringute teenistuse direktori kirjale) käsitleda haldusaktina. Esiteks seda juba seetõttu, et TLPA ametnikul puudub pädevus detailplaneeringu algatamise korralduse (antud juhul siis Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korralduse nr 1077-k „xxxxxx, xxxxx ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“) kehtetuks tunnistamiseks.

Vastustaja selgitas oma vastuses kohtule, et vastav korraldus, millega tunnistatakse Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korraldus nr 1077-k kehtetuks, on ettevalmistamisel detailplaneeringu XXXXXXXX menetlemise raames, mille kohta on 21.06.2013 esitatud algatamise ettepanek (tl 84-85). Ka Tallinna linna planeeringute registrist nähtub, et xxxxxx , xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx kinnistute ja lähiala detailplaneeringu algatamise eelnõu on koostamisel (https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/XXXXXXXX). Seega tuleb asuda seisukohale, et vastavat haldusmenetlust ei ole veel lõpuni viidud ning haldusmenetlus on alles pooleli. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et haldusmenetluse raames antakse kaebajale ka võimalus oma seisukohtade esitamiseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on vaidlustatud TLPA 04.03.2016 kirja nr 3-2/1709-5 käsitletav ühe menetlustoiminguna haldusmenetluse raames ehk tegemist on kaebaja esmase teavitamisega, mille eraldiseisev vaidlustamine ei ole kohtus lubatav (vt HKMS § 45 lg 3). Juhul, kui võetakse vastu korraldus Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korralduse nr 1077-k kehtetuks tunnistamiseks, on kaebuse esitajal võimalik esitada kohtule selle haldusakti peale tühistamiskaebus.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ja arvestades seda, et haldusmenetlus alles käib ning hetkel ei ole prognoositav, kui kaua see kestab, ei ole kohtul mõttekas antud haldusasja menetlust ka peatada ootamaks ära haldusmenetluse lõpptulemus ning seejärel anda kaebuse esitajale võimalust kaebuse muutmiseks ja täiendamiseks, kuivõrd see venitaks asjatult kohtumenetlust. Kaebajal on võimalik haldusmenetluse lõpptulemuse saabumisel oma õigusi efektiivselt kaitsta, kui selline vajadus üldse tekib.

Eeltoodust tulenevalt ei ole esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on xxxxxx, xxxxxx ja lähiala detailplaneeringu menetluse jätkumine, kuivõrd haldusmenetlus selle jätkamise/mitte jätkamise otsustamiseks on hetkel pooleli ja ka kaebajal on võimalik selles osaleda.

Siinkohal peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et tema kaebusel oleks isegi juhul, kui oleks hetkel välja antud haldusakt detailplaneeringu menetluse lõpetamise kohta, arvestades planeerimisseaduses sätestatud võimalusi, kohtupraktikat ning planeerimise laiemaid eesmärke väga väikesed eduväljavaated. Oma huvide ja soovide realiseerimiseks kõige kiirem ja efektiivsem viis oleks, nagu ka vastustaja on kaebajale selgitanud, eelkõige uue detailplaneeringu algatamisettepaneku tegemine, mis arvestab muutunud linnaehituslikku olukorda või aktiivne osalemine algatamisel oleva laiema detailplaneeringu menetluses. Samuti oleks kaebajal vähemalt teoreetilisel võimalik nõuda riigivastutuse seaduse alusel liiga pikalt menetletud planeeringu tõttu talle tekitatud kahju hüvitamist. Viimasel juhul tuleb kaebajal siiski arvestada, et ta peab suutma tõendada minimaalselt viivituse õigusvastasust ja vastustaja süüd selles ning talle tekitatud kahju ning põhjusliku sideme linna tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel.

6. HKMS § 108 lg 5 p 3 tulenevalt kaebuse läbi vaatamata jätmisel HKMS § 151 lg 2 alusel kaebuselt tasutud riigilõivu ei tagastata.

HKMS § 108 lg 4 tulenevalt kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmisel kaebaja. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Kolmandal isikul, kes ei ole kaebusele sisuliselt vastanud ega kasutanud menetluses volitatud esindajat, menetluskulusid käesolevaks ajaks ei saa olla tekkinud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

7. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik