2-15-18298/42 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-18298

Tsiviilasi

XxxxOÜ hagi XxxxOÜ ja Xxxxvastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

25 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus (e-

post menetlus@vilippus.ee)

Kostja I XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx),

seaduslik esindaja Xxxx

Kostja II Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx),

lepinguline

esindaja

Ardi

Šuvalov

(e-post

ardi@tallinnlaw.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 09.06.2016 ja 25.08.2016

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista XxxxOÜ-lt ja Xxxxsolidaarselt XxxxOÜ kasuks võlgnevus kokku

25 000 eurot, millest põhivõlgnevus on 16 771,92 eurot ja viivis 8 228,08 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud solidaarselt XxxxOÜ ja Xxxxkanda.

4. Välja mõista XxxxOÜ-lt ja Xxxxsolidaarselt menetluskulud XxxxOÜ kasuks

summas 3 108 eurot.

5. Käesoleva

lahendi

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tuleb

XxxxOÜ-l

ja

Xxxxsolidaarselt tasuda XxxxOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(3 108 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. XxxxOÜ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi XxxxOÜ ja Xxxx vastu solidaarse

võlgnevuse 25 000 euro nõudes. Menetluskulud palub hageja mõista välja kostjatelt

solidaarselt. Hagiavalduse kohaselt paigaldas hageja kostja I tellimuse alusel 16.07.2013

objektile aadressil Xxxx, Tallinn ehitustellingud kogumahus 584 m2. Kuivõrd tellingute

rendiperiood venis kavandatust pikemaks sõlmisid pooled 29.08.2013 kirjaliku rendilepingu.

Vastavalt kostja I tellimustele paigaldati objektile lepingu alusel täiendavalt tellinguid

31.08.2013 kogumahus 484 m2; 08.09.2013 kogumahus 257 m2 ning 28.09.2013 kogumahus

324 m2. Koos lepinguga sõlmis hageja käenduslepingu kostjaga II, kes tegutseb kostja I

juhatuse liikmena. Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt vastutab kostja II kõigi lepingust

tulenevate täitmata kohustuste eest solidaarselt kostjaga I ning käendaja vastutuse

maksimummääraks on käenduslepingu p 1.2 kohaselt 25 000 eurot.

2. Vastavalt kostja I ettepanekule esitas hageja kuni 2013 novembri lõpuni rendiarveid

ehitusfirmale, kes objektil vahetult ehitustöid teostas. Kuivõrd ehitusettevõte keeldus alates

01.12.2013 rendikulusid kandmast, esitas hageja perioodi 01.12.2013 kuni 15.01.2014 kohta

arve kostjale I, kui lepingus märgitud kohustatud isikule. Kostja I nimetatud arvet hagejale

tähtaegselt ei tasunud. Samuti jäid tasumata järgnevate perioodide eest esitatud arved. Samas

ei tagastanud kostjad ka lepingu alusel laenatud tellinguid, kuivõrd neid kasutati endiselt

objektil Xxxx, Tallinn teostatavate ehitustööde tarbeks. Tellingud demonteeriti objektilt

27.04.2014, kuid perioodi 01.12.2013 kuni 27.04.2014 kohta esitatud arveid ei ole kostjad

kuni käesoleva ajani hagejale tasunud.

3. Vastavalt lepingule lisatud kokkuleppele tuli tellingute eest tasuda 0,05 eurot m2 kohta

päevas, millele lisandus käibemaks 20%. Kokku paigaldas hageja lepingu alusel objektile

Xxxx, Tallinn tellinguid 1649,5 m2 ulatuses ning tellinguid katvad võrgud 1325,5 m2

ulatuses. Renditud tellingute ja võrgu eest kuulus tasumisele 95,73 eurot päevas. Hageja ja

kostja I vahel sõlmitud lepingu p-s 5.4. on pooled kokku leppinud, et tähtaegselt täitmata

kohustustelt on hagejal õigus arvestada viivisintressi 0,5% kalendripäevas.

4. Vastuseks kostja II vastuväidetele leiab hageja, et asjaolu, et kostja I palvel väljastas hageja

kuni 2013. aasta novembrikuuni lepingu alusel arveid kolmandale isikule, ei tähenda aga

seda, et kolmas isik (XxxxOÜ) astus lepingusse kostja I asemel. Vaatamata sellele, et kostja I

ettepaneku kohaselt saadeti lepingu täitmisega seonduvad arved kolmandale isikule, kes neid

kohustusi ka täitis, ei kandunud sellega lepingust tulenev vastutus kolmandale isikule üle.

Samuti ei ole hageja kunagi andnud nõusolekut lepingust tulenevate kohustuste üleandmiseks

kolmandale isikule. Hageja ei nõustu sellega, et 31.10.2013 XxxxOÜ-le esitatud

Tööinspektsiooni ettekirjutis on mingilgi moel käsitletav asjaoluna, mille alusel vabanes

kostja I hagejaga sõlmitud rendilepingus sätestatud kohustustest. Kostja I ei ole hagejale

kunagi esitanud ühtegi avaldust, mida saaks käsitleda lepingu peatamise või lõpetamise

avaldusena. Kostja I ei ole esitanud hagejale ühtegi pretensiooni seoses rendilepingu esemeks

olevate tellingute puudustega. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja

vahel on sõlmitud leping, ei oma mingisugust õiguslikku tähendust see, kas ja millal on

lepingu alusel arved (või võimalikud kordusarved) kostjale I väljastatud ja millal kostja I on

need kätte saanud. Kostja I kohustus tuleneb lepingust, mitte selle alusel väljastatud arvetest.

5. Hageja leiab kohtule 12.09.2016 esitatud lõplikes seisukohtades, et käesolevas asjas ei ole

esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et pooled oleksid tellingute rendilepingu lõpetanud. Oma

25.08.2016 istungil antud ütlustes viitab Xxxx küll XxxxOÜ-ga detsembrikuus sõlmitud

täiendavale kokkuleppele, mille kohaselt jäid tellingud objektile, kuid ütlustest ei selgu,

missugustel tingimustel kokkulepe sõlmiti. Samas on tegemist täiesti uue asjaoluga, mis on

igasuguse sisulise põhjenduseta esitatud alles pärast eelmenetluse lõppu. Lisaks eelnevale

kuulati Xxxx vande all üle üksnes seonduvalt 20.10.2013 suulise kokkulepete sisu

tuvastamisega. Hagejal oleks kostjate vastu nõue isegi siis, kui tellingute rendileping oleks

tõepoolest lõpetatud. Nimelt puudub vaidlus selles, et kostjad ei ole hagejale rendilepingu

esemeks olnud tellinguid tagastanud. Kostja II poolt esitatud vastuväide, mille kohaselt

lõpetati tellingute rendileping hageja ja kostja I vahel 20.01.2013 suulise kokkuleppega ning

sellega lõppesid ka kostja II käenduslepingust tulenevad kohustused, on eluliselt ebausutavad

ning sellise kokkuleppe sõlmimist ei kinnita ükski asjas esitatud tõend.

6. Hageja leiab 23.09.2016 esitatud seisukohas, et kostja II tugineb oma lõplikus seisukohas

valdavalt täiesti uutele asjaoludele ja vastuväidetele, mida kostjad ei ole enne asja sisulist

arutamist esitanud. Kostja II 09.09.2016 esitatud lõppseisukoha kohaselt lõpetati tellingute

rendileping 20.10.2013 Xxxxja Xxxxsuulise kokkuleppega alates 1. detembril 2013.

varasemas menetluses väitis kostja II läbivalt, et leping lõpetati 20.10.2013 suulise

kokkuleppe alusel hageja juhatuse liikme Xxxxsamast kuupäevast. Kostja II poolt menetluses

esitatud vastuväidetest ei nähtu sealjuures, et Xxxxoleks kostjale teadaolevalt üldse osalenud

20.10.2013 koosolekul. Kostja II esitas väide, mille kohaselt peatasid XxxxOÜ ja hageja

2013 novembri lõpus/detsembri alguses (kuupäev täpsustamata) kostja I tegevuse tellingute

demonteerimisel ja palusid tellingud paigale jätta, esmakordselt 09.09.2016 lõppseisukohas.

Kuivõrd kostja II vande all antud seletused erinevad üldse suures osas varem tema poolt

kohtule esitatud faktiväidetest ja on ka sisemiselt vastuolulised, ei saa neid hageja hinnangul

pidada usaldusväärseteks.

7. Kostja II esitas väite, mille kohaselt ei paigaldanud hageja tellinguid objektile mitte kostja I

vaid kolmanda isiku tellimuse alusel kostja II, esmakordselt alles 09.09.2016 lõppseisukohas.

Kostja II sellise menetlusliku tegevuse eesmärk jääb hagejale täiesti arusaamatuks. Samas ei

oma vastav väide vaidluse seisukohalt mingisugust tähendust, kuivõrd poolte vahel puudub

vaidlus sellest, et kliendileping ja käendusleping sõlmiti ja tellingud kostjale I nende alusel

üle anti. Kostja II väide, et hageja poolt nõutav viivisemäär (0,5% päevas) on

tüüptingimusena tühine. Kostjad ei ole menetluses varem kordagi tuginenud väitele, et leping

on

käsitletav

tüüptingimustel

sõlmitud

lepinguna

või

tuginenud

viivisemäära

ebamõistlikkusele. Eelnevast tulenevalt on tegemist täielikult uue asjaoluga, mida kohus ei

saa arvesse võtta. Lisaks on tegemist raamlepinguga, mis reguleerib igakordselt laenutatavate

tellingute renditingimusi.

8. Tellingute tagastamisel täidab rentnik oma kohustuse konkreetse rendiesemega seonduvalt,

kuid see ei lõpeta raamlepingut. Eelnevast tulenevalt on asjasse puutumatud kostja II

lõppsõnas esitatud väited selle osas, et hageja oleks pidanud ise kostjaga I sõlmitud

rendilepingu üles ütlema. Lisaks eelnevale oleks seda olnud väga keeruline teostada, kuivõrd

käesoleva asja menetluses on selgunud, et juba 2013 detsembrikuus võõrandas kostja II kostja

I osad Xxxx, kes valiti samas ka juhatuse liikmeks ning tegutses sisuliselt tankistina, ega

teadnud tegelikkuses ühingu tegevusest ega kohustustest midagi. Hageja on menetluses

selgitanud, et ta ei suutnud kostjatega enam üldse ühendust saada. Kostja II väited mille

kohaselt puudusid kostjal I hageja ees võlgnevused ning hageja ei ole tõendanud, et oleks

kohustuse täitmist nõudnud kostjalt I, ei vasta tõele. Kostja I osaleb käesolevas

kohtumenetluses ning ei ole menetluse kestel esitanud hagiavalduses esitatu suhtes ühtegi

sisulist vastuväidet. Sellega on kostja I hagi sisuliselt omaks võtnud ning sellega kaasneb

vältimatult sõlmitud käenduslepingust ka kostja II vastutus. Poolte vahel puudub sealjuures

vaidlus kostjaga II käenduslepingu sõlmimise või selle tingimuste kehtivuse osas.

KOSTJA I SEISUKOHT HAGILE

9. Kostja I seaduslik esindaja Xxxxsai hagiavalduse koos lisadega isiklikult 03.03.2016 kätte.

Kirjalikku vastust kostja I kohtu poolt määratud tähtajaks ei esitanud. 09.06.2016 toimunud

korraldava kohtuistungil avaldas kostja I seaduslik esindaja kohtule, et tal ei ole tellingutega

mingit pistmist. Xxxxomandas Xxxx OÜ 100 euro eest. Talle maksti 100 eurot ja öeldi, et

firma kirjutatakse tema nimele. Xxxxei tea, kas ta on omanik või juhatuse liige aga tema

nimele kanti see firma.

KOSTJA II SEISUKOHT HAGILE

10. Kostja II ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid ja palub hagiavaldus jätta

rahuldamata. Kostja leiab, et renditasu nõue perioodi 01.12.2013 kuni 27.04.2014 ei ole

põhjendatud. Iseenesest on õige, et kostja II sõlmis kostja I nimel hagejaga kliendilepingu nr

023 ja kostja II käenduslepingu nr 290813/1. Investor XxxxOÜ ja fasaaditööde teostaja

XxxxOÜ ja XxxxOÜ leppisid kolmepoolse suulise kokkuleppega kokku, et tellingute

renditasu XxxxOÜ-le tasub XxxxOÜ, mitte XxxxOÜ. Nii märgib ka hageja hagiavalduse p-is

1.4, et kuni 2013. aasta novembrini esitas ta tellingute renditasu arved, mitte kostjale I, vaid

XxxxOÜ-le. Tööde teostamine objektil Xxxx oli alates 31.10.2013 lõpetatud seoses

tööinspektsiooni ettekirjutisega. Vastavalt ettekirjutisele puudusid tellingutel otsapiirded ja

platvormide vahelised piirded, mistõttu tekkis kukkumisoht. Hageja puudusi ei kõrvaldanud,

millega jättis ise täitmata kliendilepinguga nr 023 võetud kohustused.

11. Hageja ei kõrvaldanud ega demonteerinud talveks tellinguid, sest see lepiti kolmepoolse

suulise kokkuleppega kokku, et kevadel Xxxx fassaaditööd jätkuvad ja kevadel polnud piirete

puudumine enam tööd takistavaks puuduseks, sest puudub libedusoht. Sõlmiti kolmepoolne

suuline kokkulepe, et talveperioodiks tellinguid ei demonteerita ja hageja ei nõua

talveperioodi eest tellingute eest renditasu. Perioodil, mille eest hageja nõuab renditasu, ei

saanud külmakraadide tõttu teha fassaaditöid ja hageja ei leidnud tellingutele muid soovijaid.

Hagejale oli kasulik mitte demonteerida talveperioodiks tellinguid, et mitte monteerida neid

kevadel samal objektil uuesti. Kevadel jätkas samal objektil samadel tellingutel fassaaditöid

XxxxOÜ ja need jätkusid suvel.

12. Arved nr 15011473; 150314/6 ja 27041473 ei ole koostatud arvetel märgitud kuupäeval

ehk vastavalt 15.01.2014, 15.03.2014 ja 27.04.2014. Need on koostatud 28.07.2014 XxxxOÜ

juhatuse liikme Xxxxarvutis.

13. Hageja ise ei soovinud demonteerida objektil Xxxx talveperioodiks tellinguid, mistõttu

kostja I ja II ei saanud kliendilepingu lõppedes hagejale tellinguid tagastada. Kasutades ära

asjaolu, et kostjad I ja II ei saanud tagastada kliendilepingu lõppedes tellinguid, nõuab hageja

kostjalt renditasu, soovides tekitada kostjatele I ja II kahju. Rendileping nr 023 lõppes hageja

ja kostja vahel 31.10.2013 ja kuni 2013. aasta novembrini tasus hagejale tellingute renditasu

XxxxOÜ. Hagejal ei ole kostja I vastu nõuet kliendilepingu nr 023 alusel. Seetõttu ei saa

hagejal olla nõuet kostja II vastu käenduslepingu nr 2900813/1 alusel.

14. 09.09.2016 kohtule esitatud lõplikes seisukohtades leiab kostja II, et 20.10.2013 lõpetasid

kostja I kostja II isikus ja hageja Xxxxisikus kliendilepingu suuliselt kokkuleppel alates

01.12.2013. 01.12.2013 lõpetas kostja I objektil tööd ja peale seda polnud tellingud ja hageja

teenus enam kostjale I vajalikud. 20.10.2013 arutati hagejaga küsimust, millise perioodi vältel

on vaja kasutada tellinguid ja kas eksisteerib vajadus asendada rendilepingu pool teise

ettevõttega kui kostja I objektil tööd lõpetab. Kostja II leiab, et hageja teadis, et kostja I

lõpetab enne 2013-2014 talveperioodi ehitustellingutel tööd ja ehitustellingud ei ole kostjale I

enam vajalikud. Hageja ei saa tugineda kliendilepingu nr 023 kehtivusele põhjusel, et

kliendilepingu ei ole kostja I üles öelnud kirjalikult. Kostja I ei pidanudki tegema kirjalikku

tahteavaldust kliendilepingu üles ütlemiseks, sest leping lõpetati suuliselt poolte kokkuleppel.

Hageja ei saa tugineda asjaolule, et ta ei saanud kliendilepingut lõpetada suuliselt põhjusel, et

kliendileping näeb ette ainult kirjaliku lõpetamise. Kliendileping nr 023 ei sätestanud, et

pooled peavad lepingu lõpetama kirjalikult ka juhul, kui leping ei lõppe ülesütlemisega.

15. Hageja ei saanud talveperioodil osutada teenust kostjale, kelle puhul oli hagejale teada, et

ta seda teenust ei kasuta ja ei saaks kasutada kui tahakski. Tellingud jäid objektile, sest seda

soovis hageja ja sellega oli nõus kostja I. Hageja ei saa tugineda rendimaksete arvetele, sest

pole sellist teenust kostjale I osutanud. Kostjal I puudus kliendilepingu lõpetamise seisuga

rendimaksete võlg. Kliendilepingu lõpetamisega lõppes käendus. Hagejal puudub

viivisemäära kohaldamise ja viivisemäära vähendamise arvestus. Lepinguline viivisemäär

0,5% päevas on tüüptingimusena tühine.

16. 23.09.2016 sisukohas leiab kostja II, et hagi rahuldamata jätmiseks piisab, kui kohus

leiab, et kliendileping nr 023 ei ole kehtiv. Sellisel juhul ei oma otsustavat tähtsust, kas leping

on lõppenud suuliselt poolte kokkuleppel või ühepoolse suulise ülesütlemisega, mida hageja

aktsepteeris. Hagejal ei olnud õigust seada lepingu lõpetamisel tingimuseks, et kostja I

tagastab eelnevalt tellingud või et kostja I otsinud uue rentniku. Tellingute tagastamine ei

olnud kliendilepingu lõpetamise eelduseks. Vastavalt lepingu p.8.5 lõppevad kliendilepingu

lõppemisel kõik konkreetsed lepingud ja rentnik on kohustatud seadmed tagastama. Seega tuli

kostjal I tellingud tagastada kas lepingu lõpetamisega samal ajal või ajalise distantsiga. Fakt,

et lepingu pooled otsustasid seadmete saatuse talveperioodiks, kinnitab, et selleks ajaks oli

kliendileping kostjaga I kas lõpetatud või lõpetati hiljemalt siis, kui hageja palus kostjat I

mitte

demonteerida

tellingud.

Küsimus

tellingute

demonteerimisest

ja

või

mittedemonteerimisest sai tõusetuda ainult seoses lepingu lõpetamisega. Lepingu lõpetamise

ajal puudus kostjal I rendimaksete võlg, kostja I ei pidanud demonteerima tellinguid nende

tagastamise eesmärgil. Hagejal puudus vajadus, et kostja I teatab lepingu korralisest

ülesütlemisest 30 päeva ette, sest tellingud jäid oma kohale. Etteteatamise tähtaeg on

lepingus selleks, et hageja saaks aegsasti otsida uut rentnikku. Antud juhul oli teada, et

kevadel fassaaditööd tellingutel jätkuvad ja talveperioodiks oli hagejal raske leida tellingutele

uut rentnikku. Kuivõrd põhikohustuse lõppemisega lõppevad kõrvalkohustused, ei ole

hagejal käenduslepingust tulenevat nõuet kostja II vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus, hinnates kogumis kõiki kohtule esitatud ja asjas kogutud tõendeid, leiab, et

hagiavaldus on põhjendatud tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude üle, mis kohus loeb esitatud

tõendite alusel tuvastatuks:

1. hageja ja kostja I sõlmisid 29.08.2013 kirjaliku rendilepingu, mille alusel andis hageja

2013. aasta suvel kostja I kasutusse ehitustellingud ja tellinguid katvad võrgud ning kostja I

kohustus tellingute ja võrkude eest tasuma üleandmise ajahetkel kehtiva hinnakirja alusel (tl

11-13);

2. hageja ja kostja II sõlmisid 29.08.2013 käenduslepingu, mille p 1.1 kohaselt kohustub

kostja II vastutama hageja ees hageja ja kostja I vahel 29.08.2013 sõlmitud ehitustellingute

rendilepingust nr 023 tulenevate täitmata kohustuste eest maksimumsummas 25 00 euro

ulatuses (tl 14-15);

3. 29.08.2013 sõlmitud rendilepingu alusel paigaldati tellingud objektile Xxxx, Tallinn 2013.

aasta suvel ning neid ei teisaldatud sealt enne 27.04.2014.

18. Kohtu hinnangul võiks hagi rahuldamisele kuuluda VÕS § 339 alusel, mille kohaselt

rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks

rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise

reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kohus

tuvastas käesoleva kohtuotsuse p-is 18, et pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid

tellingute rendilepingu, mille kohaselt andis hageja kostja I kasutusse tellingud.

19. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1

sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist.

Lepingu p 5.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale renditasu sellekohase arve alusel.

Rentnikule väljastatakse rendiarved rendiperioodi jooksul 2 (kaks) korda kalendrikuus,

reeglina 15-ndal ja 30-ndal kalendripäeval (tl 12). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga

kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku

kohustuse täitmise eest. Samuti ei vaidel pooled käenduslepingu sõlmimise üle.

20. Hageja on esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena 15.01.2014 arve nr 150114/3

summas 5 054,54 eurot ehitustellingute ja tellingutevõrgu rendi eest perioodil 01.12.2013

kuni 15.01.2014 (tl 17); 15.03.2014 arve nr 150314/6 summas 6 777,70 eurot ehitustellingute

ja tellingutevõrgu rendi eest perioodil 16.01.2014 kuni 15.03.2014 (tl 18) ning 27.04.2014

arve nr 270414/3 summas 4 939,68 eurot ehitustellingute ja tellingutevõrgu rendi eest

perioodil 16.03.2014 kuni 27.04.2014 1 (tl 19).

21. Kostja II on esitanud kohtule vastuväite, et kostja hageja renditasu nõue perioodi eest

01.12.2013 kuni 27.04.2014 ei ole põhjendatud, kuna 20.10.2013 kolmepoolse suulise

kokkuleppega oli kokku lepitud, et tellingute renditasu tasub hagejale kostja I asemel

XxxxOÜ, mida viimane ka tegi seni kuni fassaaditööd lõpetati seoses talveperioodiga ja

tööinspektsiooni ettekirjutusega. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja I palvel

väljastas hageja kuni 2013. aasta novembrini lepingu alusel arveid XxxxOÜ-le. Kostja II

esitas kohtule 24.10.2013 sõlmitud kirjaliku kokkuleppe XxxxOÜ ja XxxxOÜ vahel selle

kohta, et hagejale kuuluvate tellingute eest tasuvad XxxxOÜ ja XxxxOÜ (tl 83). Kohus leiab,

et poolte vahel oli kokkulepe vana võlgnevuse tasumise osas. Kohus loeb nimetatu

tõendatuks ka Xxxxvande all antud ütlustega. Samuti andis Xxxx ise vande all ütlusi selle

kohta, et kohtumisel arutati XxxxOÜ võlgnevust kuni detsembrikuuni (tl 121). Kohus leiab, et

isegi juhul, kui nimetatud kokkulepe oli, et XxxxOÜ tasub kõik rendilepingu alusel esitatud

arved, siis ei muuda see hageja ja kostjate vahelisi lepingulisi suhteid, kuna nimetatud

kokkulepe ei ole sõlmitud lepingu osapoolte vahel. VÕS § 341 kohaselt rendilepingule

kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut. VÕS § 290 lg 1 kohaselt üürnik võib

üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üürileandja kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis esitatud nõusolekul kolmandale isikule üle anda. Kohtule ei ole esitatud

tõendeid hageja nõusoleku andmise kohta. Kohus nõustub ka hageja seisukohaga, et

üürilepingu üleandmine ei vabastaks kostjat II ühelgi juhul põhilepingu suhtes

käenduslepingus tulenevate kohustuste täitmisest. Seega on kohus seisukohal, et kostja I ei

ole andnud hageja ja kostja I vahel sõlmitud rendilepingust tulenevaid kohustusi üle

kolmandatele isikutele, so XxxxOÜ-le.

22. Samuti on kostja II esitanud 09.06.2016 toimunud korraldaval istungil väite, et

20.10.2013 leppisid XxxxOÜ seaduslik esindaja Xxxxja hageja esindaja Xxxx suuliselt kokku

tellingute rendilepingu lõpetamises. Vastava kokkuleppe sõlmimise juures viibisid veel Xxxx

XxxxOÜ, XxxxXxxxOÜ, XxxxXxxxOÜ, XxxxXxxxOÜ ja XxxxXxxxOÜ (tl 64 pöördel).

Kohus kuulas nimetatud asjaolude osas ära hageja seadusliku esindaja Xxxxja kostja II

Xxxxvande all.

23. Xxxxandis vande all ütlusi selle kohta, et toimunud kohtumisel kokkulepet rendilepingu

lõpetamise kohta ei sõlmitud. Ta ei saa öelda, et see toimus oktoobris 2013 aga arvab, et

kohtumine toimus enne 1. detsembrit. XxxxOÜ ja XxxxOÜ leppisid kokku, et XxxxOÜ

Xxxxtasub hagejale XxxxOÜ eest transpordi ja tellingute rendi vana võlgnevuse. Edaspidi

hakkab tasuma XxxxOÜ, nemad jätkasid seal tööd. Kliendilepingut ei ole keegi lõpetanud (tl

118-119). Xxxxandis vande all ütlusi selle kohta, et Xxxx seal tol hetkel ei olnud, võib-olla

hiljem tuli objektile. Arutati seda, kes tasub võlgnevuse perioodi eest kuni detsembrikuuni.

Samuti arutati ka seda, et XxxxOÜ lõpetab kõik oma tööd 1. detsembril ja lahkub objektilt

ning tellingud jäävad objektile. Lepiti kokku, et rendileping lõpetatakse kas enne 1.

detsembrit või 1. detsembril ja firmaga Xxxxsõlmitakse uus rendileping (tl 121-122). Vande

all avaldas Xxxxkohtule, Xxxxei viibinud rendilepingu lõpetamise läbirääkimiste juures (tl

121). Xxxxandis vande all ütlusi, et lepingu lõpetamist arutati XxxxOÜ esindaja Paveliga.

Lepiti kokku, et rendileping lõpetatakse ning firmaga Xxxxsõlmitakse uus rendileping (tl 121,

pöördel). Seega ei kinnitanud hageja juhatuse liige ega ka kostja II ise vande all kostja II

poolt 09.06.2016 korraldaval istungil esitatud vastuväidet, et Xxxx ja kostja I sõlmisid

20.10.2013 suulisi kokkuleppeid tellingute rendilepingu lõpetamise osas.

24. Samuti esitas kostja II vastuväite selle kohta, et kolmepoolse suulise kokkuleppega lepiti

kokku, et talveperioodiks tellinguid ei demonteerita ja hageja ei nõua talveperioodi eest

renditasu, kuna kevadel fassaaditööd jätkuvad. Xxxxandis vande all ütlusi selle kohta, et

XxxxOÜ esindaja Xxxxja kostja II leppisid kokku, et kostja I lõpetab sellel aastal tööd ja

tellingud tuleb demonteerida (tl 121, pöördel). Seega ei saanud sõlmida pooled kokkulepet, et

tellingud jäävad talveperioodiks objektile tasuta seisma. Seega erinevad kostja II vande all

antud ütlused suures osas kohtule nii kirjalikult esitatud seisukohas väidetu kui ka 09.06.2016

toimunud korraldaval istungil väidetu osas.

25. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja I vahel

sõlmitud rendileping oleks lõpetatud. VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu

võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seaduses ettenähtud muul alusel.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi avaldust mida saaks käsitleda lepingu peatamise või lõpetamise

avaldusena. Kostja II ütlused rendilepingu lõpetamise kohta on vastuolulised. Kostja II

avaldas 09.06.2016 kohtule, et rendileping lõpetati suulise kokkuleppe alusel 20.10.2013

hageja juhatuse liikme Xxxxsamast kuupäevast (tl 64 pöördel). Kostja II vande all antud

ütluste kohaselt lõpetati tellingute rendileping 20.10.2013 Xxxxja Xxxxsuulise kokkuleppega

alates 1. detembril 2013 (tl 121). Kostja II poolt menetluses esitatud vastuväidetest ei nähtu

sealjuures, et Xxxxoleks kostjale II teadaolevalt üldse osalenud 20.10.2013. koosolekul.

Kohus leiab, et kostja II vande all antud ütlused erinevad suures osas varem kohtule esitatud

väidetest ja on ka vastuolulised ja seetõttu ei saa kohus neid pidada usaldusväärseteks.

26. Samuti on kostja II esitanud kohtule ka vastuväite, et tööde teostamine objektil Xxxx

lõpetati alates 31.10.2013 seoses tööinspektsiooni ettekirjutisega. Kostja II poolt kohtule

tõendina esitatud tööinspektsiooni 31.10.2013 ettekirjutus keelata alates 31.10.2013 Xxxx

tellingute kasutamine (tl 45), ei vabasta kostjaid rendilepingus sätestatud kohustuste

täitmisest. Kohus nõustub hagejaga, et kostja I ei ole hagejale esitanud ühtegi pretensiooni

rendilepingu esemeks olevate tellingute puudustega seonduvalt. Samuti ei saa hageja

vastutada tema käest renditud tellingute kasutamisega seonduva eest. Kostjad ei ole esitanud

kohtule tõendeid, et kostja I oleks soovinud rentida seoses tööinspektsiooni ettekirjutisega

hagejalt puuduvaid detaile. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma

vastuväidet, et tellingute rendileping lõppes alates 31.10.2013. Samuti ei ole kostja II

tõendanud oma hilisemat vastuväidet, et tegelikkuses lõpetasid pooled rendilepingu

vastastikkusel kokkuleppel juba 20.10.2013. Samuti märgib kohus, et puudub vaidlus selles,

et kostja I ei ole tagastanud hagejale tellinguid. Rendilepingu p 8.5 kohaselt kliendilepingu

lõppemisel on rentnik kohustatud kõik tema valduses olevad seadmed tagastama. Kohus

märgib ka, et kostja II vastuväited on kogu menetluse käigus olnud vastuolulised ja segased.

Samuti toob kostja II lõplikes seisukohtades välja uusi asjaolusid ja väiteid.

27. Samuti on kostja II esitanud vastuväite, et arved ei ole koostatud arvetel märgitud

kuupäevadel. VÕS § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust ning käesoleval juhul on

tegemist lepingust tuleneva võlasuhtega. Võlasuhte tekkimise alus ei saa olla arve. Kostja I

kohustus tasuda tellingute ees tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust. Kostja II esitas väite

ka selle kohta, et hageja ei ole kostjale I esitanud arveid tasumiseks. Kohtule esitatud

lepingust nähtuvalt märgiti lepingu sõlmimisel kostja I postiaadressiks Xxxx, Tallinn.

Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale I arved aadressile Xxxx,

Tallinn. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt on XxxxOÜ aadress Xxxx, Tallinn

Tallinn (tl 63). Äriseadustiku (ÄS) § lg 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena,

välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Juriidiline isik

peab ise tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete

esitamise tagajärgede eest.

28. Seega on tõendamist leidnud, et kostjale I on arved saadetud äriregistris ja lepingus

märgitud aadressile Xxxx, Tallinn. Samuti tõendab asjaolu, et kostjad on teadlikud

võlgnevusest asjaolu, et kostja II esitas kohtule 25.08.2016 toimunud istungil 28.07.2014

hageja kirja kostjale I, millest nähtuvalt teavitas hageja kostjat I arvete nr 150114/3, 150314/6

ja 270414/3 tasumata jätmisest kogusummas 16 771,92 eurot (tl 123). Kostjad ei ole

tõendanud, et kostjad on esitanud arvetele või hageja nõudele pretensioone ja/või

vastuväiteid. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et on eluliselt ebausutav, et olukorras kus

kostja II luges rendilepingu lõppenuks, ei esitanud ta temale esitatud nõudekirjale ja arvetele

ühtegi pretensiooni ega vastuväiteid.

29. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja I on jätnud 29.08.2013 sõlmitud

rendilepingust tulenevad kohustused täitmata ja kostja II on jätnud täitmata hageja ja kostja II

vahel 29.08.2013 sõlmitud käenduslepingust tulenevad kohustused. Seega tuleb

põhivõlgnevus summas 16 771,92 eurot kostjatelt solidaarselt välja mõista.

30. Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise

nõude. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt

VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni.

31. Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisenõude kokku 8 228,08 eurot. Hageja

nõuab kostjalt viivist arve arvete tasumata jätmise tõttu. Kostja II on esitanud alles lõplikes

seisukohtades 09.09.2016 vastuväite selle kohta, et viivise määr on ebamõistlikult suur ja

kostja leiab, et tüüptingimus on tühine. Õiguskirjanduse kohaselt tüüptingimuste regulatsioon

kujutab endast eriregulatsiooni VÕS-i üldosa suhtes, mistõttu tuleb iga lepingulise vaidluse

korral esmalt kontrollida, kas tegemist on tüüptingimusega. Kohus kohaldab tüüptingimuste

regulatsiooni sõltumatult poolte taotlustest. Tüüptingimuste regulatsioon laieneb ka

majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele erandiga, mis on sätestatud §-is 44 (vt

Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne (§ 34 komm, lk 126). VÕS § 35 kohaselt

loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav pool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole

seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohus on seisukohal, et hageja ei kasutanud

kostjaga I lepingu sõlmimisel tüüptingimusi, st 29.08.2013 sõlmitud leping oli eelnevalt

läbiräägitud tingimustel sõlmitud leping, viisemäär oli lepingu osaks ja kõik tema tingimused

olid individuaalselt kokku lepitud.

32. Pooled on kliendilepingu sõlminud majandustegevuses. Kuigi kokkulepitud vivisemäär

0,5 % päevas on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski

selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu

majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava

tingimusega. Viivise arvestusele kostjad varasemalt vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja

nõuab kostjatelt viivist summas 8 228,08 eurot, mis on umbes pool põhinõudest ja ei ületa

seega põhivõlga. Arve nr 150114/3 muutus sissenõutavaks 26.01.2014, arve nr 150314/6

muutus sissenõutavaks 26.03.2014 ja arve nr 270414/3 muutus sissenõutavaks 06.05.2014.

Viivisekalkulaatori kohaselt http://www.viivisekalkulaator.ee on arve nr 150114/3 tasumata

jätmisega summas 5054,54 eurot viivis alates arve sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise

seisuga 17 109,62 eurot; arve nr 150314/6 summas 6 777,70 eurot tasumata jätmisega on

viivis alates arve sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise seisuga 20 943,09 eurot ning

arve nr 270414/3 tasumata jätmisega summas 4 939,68 eurot on viivis alates arve

sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise seisuga 14 226,28 eurot. Seega viivissumma

ületab põhikohustuse määra. Hageja on viivist vähendanud ja nõuab viivise tasumist summas

8 228,08 eurot.

33. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostjatelt viivise nõude 8 228,08 eurot

tellingute rendilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Seega kuulub

hagi täielikult rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus

16 771,91 eurot ja viivis 8 228,08 eurot.

MENETLUSKULUD

34. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMs § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta solidaarselt

kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

35. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud

3 396 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 900 eurot ja õigusabikulud 2

496 eurot. Hageja tasub lepingu kohaselt osutatud õigusabi eest 120 eurot tunnis, millele

lisandub käibemaks. Käibemaksukohuslasena ei arvesta hageja õigusabi kulu hulka tasutud

käibemaksu.

Lepingulise esindaja poolt hagejale maakohtu menetluses osutatud õigusabi hõlmas järgmisi

toiminguid:

1. 25.11.2015 kohtumine kliendi esindajaga hagiavalduse aluseks olevate asjaolude

selgitamiseks ning tõendite kogumiseks 1,4 tundi;

2. 01.12.2015 hagiavalduse projekti koostamine ja edastamine tutvumiseks kliendile 2,8

tundi;

3. 04.12.2015 hagiavalduse lõplik redaktsioon ja esitamine kohtule koos lisadega 0,9 tundi;

4. 02.03.2016 kostja II vastuse analüüs, seisukohtade edastamine kliendile ning küsimused

täiendavate selgituste saamiseks 0,4 tundi;

5. 11.04.2016 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine kostja II hagivastuse suhtes

vastavalt kohtu korraldusele 2,5 tundi;

6. 09.06.2016 valmistumine kohtuistungiks 0,5 tundi ja kliendi esindamine Harju Maakohtu

istungil 0,8 tundi, kokku 1,3 tundi;

7. 15.06.2016 kohtumine kliendiga büroos uute asjaolude ja kohtu poolt määratud

tõenditaotluste täpsustamiseks 0,7 tundi;

8. 01.07.2016 taotluse koostamine ja kohtule esitamine tunnistaja ja poole vande all

ülekuulamiseks kohtuistungil 0,4 tundi;

9. 06.07.2016 kostja II taotluse tõendite esitamiseks analüüs, selgitused kliendile koos

täiendava päringuga taotluses esitatud faktiliste asjaolude kohta 0,3 tundi;

10. 01.08.2016 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine kostja tõenditaotluse suhtes 1,2

tundi;

11. 24.08.2016 tutvumine kohtu määrusega tõenditaotluste lahendamisel, juhised kliendile

seonduvalt juhatuse liikme ja tunnistaja 25.08.2016 istungil osalemisega 0,3 tundi;

12. 24.08.2016 valmistumine 25.08.2016 kohtuistungiks, küsimuste koostamine vande all üle

kuulatavatele isikutele 0,7 tundi;

13. 25.08.2016 kliendi esindajana osalemine Harju Maakohtu istungil 3 tundi;

14. 09.09.2016 lõplike kirjalike seisukohtade koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja

esitamine kohtule 2,4 tundi;

15. 23.09.2016 kostja II lõplike seisukohtade analüüs ja vastuseisukohtade koostamine,

kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule 2,5 tundi.

Kokku osutas esindaja hagejale õigusabiteenuseid 20,80 tunni ulatuses, tunnihinnaga 120

eurot tunnis, mis teeb õigusabikulu suuruseks 2 496 eurot. Kostja kinnitab, et eelnimetatud

menetluskulud (õigusabikulud) on seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostjad

hageja menetluskuludele vastuväidet ei esitanud.

36. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

37. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ja p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kostja lepinguline esindaja

vastab lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Kohus loeb kostja

esindaja toimingute kestvuse kokku hagimenetluses, so 7 tunni ulatuses põhjendatuks ja

tsiviilasja olemusega kooskõlas olevaks.

38. Kohus selgitab, et kohtul tuleb muu hulgas hinnata ka õigusabi tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale

õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on pidanud

põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos

käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kohus seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta, on mõistlik ja põhjendatud. Kohus märgib, et menetluskulude

koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on hageja kinnitus, et ta ei saa kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemakuskohuslane ning saab

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et õigusteenus on osutatud

seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kohus leiab, et hageja esindaja toimingute kestvus

kokku hagimenetluses, so 20,8 tunni ulatuses ei ole vajalik ja ei ole kooskõlas käesoleva

tsiviilasja olemusega. Kohtu hinnangul ei ole ajakulu 11.04.2016 seisukoha koostamine ja

kohtule esitamine kostja II hagivastuse suhtes 2,5 tundi põhjendatud ja kohtu hinnangul piisab

nimetatud toimingule 2 tunnist ajakulust. Samuti ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks

ajakulu, mis kulus 09.09.2016 lõplike kirjalike seisukohtade koostamisele, kooskõlastamisele

kliendiga ja esitamisele kohtule 2,4 tundi ning 23.09.2016 kostja II lõplike seisukohtade

analüüsile ja vastuseisukohtade koostamisele, kooskõlastamisele kliendiga ja esitamisele

kohtule 2,5 tundi. Kohtu hinnangul piisab 09.09.2016 tehtud toimingule 1,5 tunnist ning

23.09.2016 tehtud toimingule samuti 1,5 tundi. Seega vähendab kohus õigusabi osutamisele

kulutatud ajakulu 2,4 tunni võrra. Kohus leiab, et põhjendatuks ja tsiviilasja olemusega

kooskõlas olevaks saab lugeda hageja esindaja poolt osutatud õigusabi 18,4 tunni ulatuses.

Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks

2208 eurot ilma käibemaksuta (120 x 18,4 tundi). Nimetatule lisandub riigilõiv 900 eurot.

Kohus mõistab kokku kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 3 108 eurot.

39. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus, et käesoleva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda solidaarselt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (3 108 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

40. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik