1-16-4045/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-4045

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. septembri 2016

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Maksim

Kortšagin

(isikukood

37710067019), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. septembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. Kortšagin kannab Viru Vanglas temale Viru Maakohtu 23.05.2016 otsusega KarS § 121

lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 214 lg 1, § 418 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena mõistetud 2

aasta 3 kuu pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 19.11.2015 ja lõpeb 19.02.2018.

2. Viru Maakohus 23.09.2016 määrusega jättis M. Kortšagini tingimisi enne tähtaega vanglast

elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

2.1

Kohus nimetas positiivsena ära M. Kortšagini soovi osaleda vangla tööhõives

majandustöödel, riigikeele õppes ja sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ning „Viha juhtimine;“

samuti temal distsiplinaarkaristuste puudumise, vabaduses elu- ja töökoha (viimase osas garantiikiri

küll puudub) ning lähedaste olemasolu.

2.2

Eelmärgitud asjaolud M. Kortšagini vabastamiseks kohtu hinnangul piisavad aga ei ole, vaid

selle välistavad süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude asjaolud ja korduvad karistused.

Kohtul puudub alus arvata, et isiku puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, oleks uue

kuriteo risk madal. Võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid

omakasu eesmärgil. M. Kortšaginit on korduvalt karistatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest,

samuti on teda varasemalt karistatud narkootilise aine käitlemise eest, millest järeldub, et ta on

ohtlik ühiskonnale. Vähetähtis ei ole seegi, et kinnipeetaval on TÄITISE andmetel tasumata

võlanõudeid summas 5010,05 eurot. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo

toimepanemise riske.

2.3

Kohus leidis, et M. Kortšagini tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla

vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole ka aspekt, et

vangla iseloomustuse kohaselt on isikul narkosõltuvus. Kohtu hinnangul kinnipeetava kogu eelnev

käitumine ja viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo risk vähemalt oluline

või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega. Lisaks

ilmestab M. Kortšagini varasemat käitumist asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid

reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Järelejäänud vangistuse jooksul on kinnipeetaval võimalik teha järeldusi oma varasemast

käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse M. Kortšagin, kes taotleb lahendi tühistamist ja

palub end vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Edasikaebuse

argumendid on järgmised.

3.1

M. Kortšagin ei pea õigeks väiteid, et ta süstemaatiliselt paneb toime ja hakkab ka edaspidi

sooritama kuritegusid omakasu eesmärgil. Ta küll pani pärast varasemaid karistamisi toime uued

kuriteod, kuid need olid pigem juhuslikud spontaansed teod oma tuttava suhtes, mida ta kahetseb.

3.2

M. Kortšagin selgitab, et ta tunnistati süüdi ka tulirelva käitlemises, kuid see ei olnud

tulirelv otseses mõttes, vaid pigem antiikrelv, mille kollektsioneerimine oli tema jaoks hobi. Relvi

oli kaks ning ühte oli ta ise mehaaniliselt kahjustanud selleks, et seda ei oleks võimalik relvana

kasutada. See näitab, et ta isegi kuritegu toime pannes on aru saanud, et võib olla ühiskonnale ohtlik

ning kahjustanud oma vara selleks, et võimalikku ohtu vähendada. Seega on tal tugev sotsiaalne

vastutus ühiskonna ees ja on vähetõenäoline, et ta vabaduses võib olla ohtlik ühiskonnale.

3.3

M. Kortšagin märgib, et Viru Vangla hinnangul võivad tema ohtlikkuse tunnused ilmneda,

kui tal puudub sissetulek, ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist või on ärritunud ja kaotab

enesevalitsuse. Ta rõhutab, et talle pakutakse kindlat töökohta, ta on aktiivselt tegelenud

narkoprobleemiga (läbinud sotsiaalprogrammid, omab motivatsiooni loobumiseks) ja osalenud

edukalt programmides, nagu nt „Viha juhtimine.“ Tal puuduvad vangla stressikeskkonnas

konfliktsed situatsioonid ja distsiplinaarkaristused. See näitab selgelt, et ta on õppinud oma

emotsioone ja viha kontrollima. Seega on vangla poolt välja toodud ohufaktorid vähetõenäolised

või puuduvad üldse.

3.4

M. Kortšagin ei nõustu väitega, nagu ei oleks varasemad karistused teda positiivselt

mõjutanud. Nimelt on tema vangistusaegne käitumine palju parem kui eelneva karistuse ajal. See

näitab, et ta on tõsiselt otsustanud oma elu ja suhtumist ühiskonnareeglitesse muuta. Vabaduses

soovib ta täita kõiki kohustusi, mis temast lähtuvat ohtu veelgi vähendada võivad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus nõustub Viru Maakohtuga, et kinnipeetav M. Kortšagini tingimisi

enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd esimese

kohtuastme vastavad põhistused on selged, asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium

KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud üle

kordamata ja lisab omapoolsed seisukohad vaid määruskaebuse väidete osas.

5. Ringkonnakohus märgib kõigepealt ära, et M. Kortšagini kuritegeliku käitumise jätkumise

tõenäosust on maakohus põhjendatult näinud kinnipeetava varasemates korduvates kuritegudes ning

nende sooritamises ka varasemate karistamiste järel. Ehk siis eelmärgitud elukäiguga süüdimõistetu

vabastamine juba esimesel seaduses selleks ette nähtud võimalusel, põhjendatud kuidagi ei ole.

Lisaks on esimene kohtuaste asjakohaselt leidnud sedagi, et M. Kortšagini puhul tehtavat

negatiivset prognoosi suurendab riskifaktorina temal diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest.

Tõsi, kinnipeetav on nii sõnades kui tegudes väljendanud motivatsiooni sõltuvuskäitumisest

vabanemiseks, kuid kuna see on toimunud kinnipidamisasutuse kontrollitud keskkonnas, siis

mingeidki püsivamaid järeldusi tema vabanemisjärgsete hoiakute kohta sellest teha ei saa.

6. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt välistavad

kinnipeetava korduvad karistamised ning käesoleva vanglakaristuse aluseks olevad mitmed kuriteod

võimaluse rääkida tema kuritegeliku käitumise n-ö juhuslikkusest ning ühiskonnareeglite

austamisest (nagu seda leiab süüdimõistetu ise). Vastupidi, kinnipeetava senine elukäik viitab

üheselt võimalusele, et tema kuriteod võivad jätkuda edaspidigi. Ka vangistusasutus on hinnanud

süüdimõistetu jätkuvalt kõrgohtlikuks avalikkusele, märkides ära, et ohtlikkuse tunnused võivad

ilmneda, kui M. Kortšaginil puudub sissetulek, ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist ning ta on

ärritunud või kaotab enesevalitsuse. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud ohutegureid ei saa

välistada vaatamata sellele, et M. Kortšagin väljendab motivatsiooni narkootiliste ainete sõltuvusest

vabanemiseks, ta on läbinud paar sotsiaalprogrammi, käitub vanglakorda austavalt ning tema

elutingimused vabaduses on head. Ehk siis kokkuvõtvalt võib öelda, et M. Kortšaginil tuleb jätkata

karistuse kandmist vanglas ning oma õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta on end tõepoolest

muutnud.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau