2-16-5883/20 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

18. oktoober 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-16-5883;

Swedbank Liising AS hagi Alliku Talu OÜ ja Urmas Einroosi

vastu võla tasumise nõudes

tsiviilasja hind 925,60 eurot

Kohtunik

Silvi Maiste

Hageja

Swedbank Liising AS (registrikood 10434248; aadress Liivalaia

8, 15039 Tallinn)

Hageja esindaja

Birgit Juhanson e-post: birgit.juhanson@swedbank.ee

Kostja I

Kostja II

Alliku Talu OÜ (registrikood 11989497; aadress Vardja küla,

Viljandi vald, 70109 Viljandi maakond )

juhatuse liige Kadri-Ann Gross (isikukood:xxxxxxxxxxx;

xxxxxxxx xxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxxx )

Urmas Einroos (isikukood: xxxxxxxxxx; xxxxxxxxx xxxx,

xxxxx xxxxxxxx )

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista Alliku Talu OÜ-lt ja Urmas Einroosilt solidaarselt Swedbank

Liising AS kasuks 925,60 eurot.

Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ja ning lahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta solidaarselt kostjate kanda;

2.2 välja mõista Alliku Talu OÜ-lt ja Urmas Einroosilt solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks

menetluskuluna 175 eurot;

2.3 välja mõista Alliku Talu OÜ-lt ja Urmas Einroosilt solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks

viivis menetluskuludelt (s.o 175 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui

menetluskulude ulatuses;

2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot;

3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha;

3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega;

3.4 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses;

3.5 TsMS § 448 lg 41 kohaselt TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata

otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse

kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib

kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse

täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti

kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui

menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud

soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta

on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud;

3.6 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel)

Hageja nõue

27.05.2015 sõlmisid Swedbank Liising AS ja OÜ Alliku Talu liisingulepingu nr 01190022L,

mille esemeks oli maastur BMW X5 3.0, tehasetähis WBAFF01020LY90892, ehitusaasta 2008

ning millega hageja finantseeris vara kasutamise võimaldamiseks liisinguvõtjale vajalikku

tehingut. Lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist tagas kostja II 27.05.2015

sõlmitud käenduslepingu nr 01190022L alusel. Kostja vastutuse maksimumsumma oli

käenduslepingu punkti 1 kohaselt 5000,00 EUR ning käendusleping on kehtiv kuni

liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni (käenduslepingu p 13). Liisinguvõtja ei

täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata

liisingumaksed ja esitatud viivise arve. Liisingumakseid (s.h intress) on tasumata kogusummas

1133,00 EUR ning viiviseid on tasumata kogusummas 17,38 EUR. Kooskõlas lepingu

üldtingimuste punktiga 7.1 saatis hageja 04.09.2015 liisinguvõtjale teatise lepingu ülesütlemise

kohta, milles märkis, et liisinguvõtjal oli kogunenud võlgnevust 66 kalendripäeva eest ning palus

selle koos lisanduvate arvetega tasuda hiljemalt 24.09.2015. 18.09.2015 sõlmisid liisinguandja

(hageja) ja liisinguvõtja (kostja) liisingulepingu lisa, mille sõlmimisega pooled leppisid kokku

liisingulepingu ennetähtaegselt lõpetamises. Liisinguleping lõpetati kokkuleppel 18.09.2015.

Pooled leppisid 18.09.2015 sõlmitud liisingulepingu lisa allkirjastamisega kokku, et liisinguvõtja

tagastab liisingueseme esimesel võimalusel liisinguandja koostööpartneri SKO Motors OÜ

(Škoda Laagri) müügiplatsile. Lisaks poolte vahel 18.09.2015 sõlmitud kokkuleppele sätestab ka

liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.3, et liisinguvõtja kohustub liisingulepingu ülesütlemisel

viivitamatult tagastama liisingueseme liisinguandja volitatud esindajale. Liisinguvõtja tagastas

vara 24.09.2015 hageja koostööpartnerile SKO Motors OÜ-le.

Liisingulepingu põhitingimuste punktile 10.1.1. on liisinguandjal õigus vara võõrandamisel

kasutada koostööpartnerite teenuseid (p 10.1.1). Sõiduk suunati SKO Motors OÜ kaudu müüki

05.10.2015. Koostati ka tehnilise seisundi hindamise akt, millelt nähtuvad sõidukil esinevad

puudused ja kahjustused. Liisinguese realiseeriti 16.10.2015 hinnaga 19 500 EUR koos

käibemaksuga. Vara tagastamise ja realiseerimisega kandis hageja kulusid kokku summas 752,92

EUR ilma käibemaksuta. Kuivõrd sõiduki realiseerimise eest laekunud vahenditest ei olnud

võimalik katta kogu nõuet kostja vastu, saatis hageja 05.11.2015 kostjale I ja kostjale II

nõudekirja, milles palus allesjäänud võlgnevuse tasuda. Käesoleva hagiavalduse esitamise

seisuga on võlgnevus tasumata. Hagiavalduse esitamise seisuga on liisingulepingu nr 01190022L

järgne nõue kostjate vastu kokku 925,60 EUR. Nõue koosneb käibemaksuta jääkmaksumuse

nõudest summas -977,70 (positiivne tulem) EUR, tasumata arvetest summas 1 133,00 EUR,

viivismaksete võlgnevusest summas 17,38 EUR ning lepingu ülesütlemisega kaasnenud

lisakuludest summas 752,92 EUR.

Kostjate vastuväited

Kostjad leiavad, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjad leiavad, et hageja on esitanud

valeandmeid ja jätnud avaldamata Alliku Talu OÜ ja Swedbank Liising AS vahelised

kokkulepped. Alliku Talu OÜ poolne peamine väide hagi rahuldamata jätmises põhineb

kuupäeval 17.03.2016.a. Swedbank Liising AS esindajale Henri Listmann’ile saadetud e-mail

kirjas. Vaatamata korduvatele nõudmistele Alliku Talu OÜ esindajate poolt ei esitanud

Swedbank Liising AS poolte allkirjadega „liisingueseme võõrandamiseks müüki suunamise

akti”, kus oleks kindlaks määratud liisingueseme võõrandamise alghind. Seetõttu puudus Alliku

Talu OÜ esindajatel igasugune võimalus osaleda võõrandatud liisingeseme „õiglase

müügihinnaga” müügiprotsessis, milline õigus on määratud liisinglepingu nr 01190022L

punktides 10.1 kuni 10.4.

Kohtu põhjendused

TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 27.05.2015 sõlmisid Swedbank Liising AS ja OÜ Alliku

Talu liisingulepingu nr 01190022L, mille esemeks oli maastur BMW X5 3.0 (tl 8-12) ja

lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist tagas kostja II 27.05.2015 sõlmitud

käenduslepingu nr 01190022L alusel (tl 20-21).

2. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjad ei täitnud liisingulepingut. Hagiavalduse kohaselt

on kostjatel tasumata vastavalt nõude kalkulatsioonile (tl 57) 925,60 eurot.

3. Kostjad vaidlevad asjaolu üle, et neil puudus võimalus osaleda võõrandatud liisingeseme

müügiprotsessis. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid oma väidete

tõendamiseks. Kohtule korduvate poolte vahelise kirjavahetuste esitamine ei ole

asjakohane ega tõenda, et on rikutud hageja poolt liisingueseme müügiprotseduuri. Kohus

nõustub hageja seisukohaga, et kostjate poolt nõutud müüki suunamise akt ei ole keskse

tähtsusega dokument müügiprotsessis osalemise tagamisel. Auto oli avalikult müügis

auto24 portaalis ja arvestades ka kõiki meilivahetusi, mis on hageja ja kostja vahel

toimunud, siis ei saa kuidagi väita et võlgnik ei saanud müügiprotsessis osaleda.

Võlgnikul oli võimalik avalikust portaalist liisinguese ise osta ja potentsiaalne müüja

hagejani suunata.

4. Kostjale on edastatud hageja poolt 04.09.2015.a. lepingu ülesütlemise teatis (tl 29).

Lisana on märgitud liisingueseme müügiprotseduur (tl 31). Seega olid kostjad teadlikud

liisingueseme müügist.

5. Hageja on esitanud liisingueseme müüki suunamise kohta koostatud akti koos alghinna

määramisega (tl 170), mis on edastatud kostjale 18.03.2016 (tl 171).

6. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Leides, et hageja poolt on rikutud liisingueseme müügiprotseduuri, oleks kostjad pidanud

oma vastuväiteid ka tõendama.

7. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

8. VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivist.

9. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjatelt solidaarselt välja mõista

hageja kasuks võlgnevus 925,60 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses

hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS §

165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Hageja on hagiavalduses palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu 175 eurot.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja määrab hageja menetluskulud kokku summas 175 eurot. Nimetatud

summa kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €.

(allkirjastatud digitaalselt)

Silvi Maiste

Kohtunik