4-16-6600/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2016, Tallinn, Liivalaia kohtumaja, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-16-6600

Kohtunik

Julia Vernikova

Väärteoasi J.P väärteoasi LS § 227 lg 4 järgi

Vaidlustatud otsus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 25.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2315,16,007997

Kaebuse esitaja J.P , isikukood: XXX;

elukoht: XXXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: XXXX OÜ

Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-st 132 p 2 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas:

1. J.P kaebus rahuldada.

2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 25.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2315,16,007997 liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel kohaldatud lisakaristuse osas ning teha uus

otsus, millega jätta lisakaristus kohaldamata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata

rahatrahvi summas 800 (kaheksasada) eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 80 (kaheksakümmend) eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele.

Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

2

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 25.08.2016 otsusega väärteoasjas nr 2315,16,007997 karistati J.P liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 02.08.2016 kella 20.09 ajal Harju maakonnas

Jõelähtme vallas Liivamäe külas Loovälja tee 1. kilomeetril suunaga Maardu poole juhtis mootorsõidukit Yamaha F21-N (registreerimismärk: 92 CY) kiirusega 197 (+/-6) km/h, millega 70 km/h alas ületas sõidukiirust mitte vähem kui 121 km/h. Harju Maakohtusse saabus J.P kaebus nimetatud otsusega mõistetud lisakaristuse tühistamiseks ning rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks.

Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja otsuses arvestanud karistust kergendava asjaoluna, et J.P on süüd tunnistanud. Kaebuse esitaja on avaldanud toimepandu

suhtes kahetsust kahetsuskirjas, varem ei ole teda liiklusalase väärteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja lähtus lisakaristuse mõistmisel üksnes õiguskorra kaitsmise huvidest.

Keskmisest rangem põhikaristus ja lisakaristus ei ole proportsioonis süü suurusega.

Kohtuvälisel menetlejal oleks tulnud märkida, milliste asjaolude tõttu J.P samalaadsete rikkumiste oht olemas on. Kaebaja leiab veel, et mootorratast ei saa lugeda sama

suureks ohuallikaks kui autot; isik seadis ohtu ainult enda elu; vaja oli kontrollida

mootorsõiduki kiirenduse dünaamikat, kuna mootorratas saabus remondist. Isik veendus, et teisi liiklejaid ei ole. Kaebaja tööiseloom nõuab juhtimisõiguse olemasolu, et jõuda erinevate

ehitusobjektideni. Vaja on sõidutada 100% töövõimetut ema ning isa, kes elas üle hiljuti infarkti.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alused karistuse kergendamiseks puuduvad. Asjaolusid, mis välistavad mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, kohtuväline menetleja ei

tuvastanud. Põhikaristusena üksnes rahatrahvi kohaldamine ei ole proportsionaalne süü

suurusega. Niivõrd suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Hoolimatu ja vastutustundetu suhtumisega seadis isik ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Iga õigusvastase

teo toimepanek ohustab üldist turvalisust. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille kasutamisel tuleb järgida liiklusreegleid. Ohtliku rikkumise toime pannud juht tuleb võimalikult pikaks ajaks liiklusest kõrvaldada. Isiku suhtumine on teistele liiklejatele ohtlik. Üldohtlike

süütegude puhul on kaitstavaks õigushüveks eelkõige inimese elu. Selle kaitsmiseks tuleb

kohaldada selliseid karistusi, mis mõjutavad õigusrikkujate elukorraldust sellisel määral, et suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja ei ole uusi tõendeid esitanud ning on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus on põhjendatud ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt tühistada.

3

LS § 227 lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude kohta. J.P poolt 02.08.2016 kella 20.09 ajal Harju maakonnas Jõelähtme vallas Liivamäe

külas Loovälja tee 1. kilomeetril suunaga Maardu poole mootorsõiduki Yamaha F21-N (registreerimismärk: 92 CY) juhtimine kiirusega 197 (+/-6) km/h, millega 70 km/h alas ületas sõidukiirust mitte vähem kui 121 km/h, on tõendatud:

- J.P 09.08.2016 kahetsuskirjaga, mille kohaselt isik tunnistab temale süüks

pandavat tegu;

- 02.08.2016 kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et nõuetele vastava

seadmega mõõdeti 02.08.2016 kell 20.09 Harju maakonnas Jõelähtme vallas Liivamäe külas Loovälja tee 1. kilomeetril J.P poolt juhitud mootorsõiduki Yamaha, F21-N, registreerimismärk XXXXlõplikuks tuvastatud kiiruseks 191 km/h, teelõigul, mille suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h;

- Tunnistaja Sergei Ehver ütlustega selle kohta, et 02.08.2016 teostati liiklusjärelvalvet

Harju maakonnas Jõelähtme vallas Liivamäe külas Loovälja tee 1. km-l, paarimees mõõtis Maardu suunas sõitva mootorratturi kiiruseks 197 km/h, suurim lubatud kiirus oli 70 km/h, Mõõtmise hetkel liikus mootorrattur üksinda. Juhiks osutus J.P.

Seega on tõendamist leidnud, et J.P pani talle süüks arvatava teo toime ning LS § 227 lg 4 objektiivne teokoosseis on täidetud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Vastavalt

KarS § 16 lõikele 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. J.P kahetsuskirja ja kaebuse kohaselt tuli ta just mootorrattaga remondist ning lubatud sõidukiirust

ületades, kontrollis ta mootorsõiduki kiirenduse dünaamikat, sh teostatud parandustööde

kvaliteeti. Seega J.P teadis, et 191 km/h sõites, ületab ta suurimat lubatud sõidukiirust 70 km/h alas. Seega pani ta süüteo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt vastutab J.P LS § 227 lg 4 järgi.

Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). LS § 227 lõike 4 järgi on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi alates kolmest trahviühikust. Seega on rahatrahvi keskmine määr nimetatud sanktsioonis 151,5 trahviühikut, s.o 606 eurot, arvestades, et trahviühiku suurus on 4 eurot.

LS § 227 lõike 4 järgi kvalifitseeritakse rikkumine, kui lubatud suurimat sõidukiirust on ületatud 60 km/h. J.P ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 121

km/h. Seega ületab rikkumine nimetatud sanktsiooni alammäära enam kui kahekordselt. Menetlusaluse isiku süü raskusastme hindamisel arvestab aga kohus asjaoluga, et rikkumine

4

leidis aset asulavälise tee teelõigul, kus vähemalt mõõtmise hetkel puudusid teised sõidukid.

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli valge aeg, hea nähtavus, sademeteta

ilmastik ja kuivad teeolud, mootorsõiduk liikus üksinda. Kirjeldatud asjaoludele viitas ka

J.P, väites, et mootorrattale teostatud remonditööde kvaliteedi kontrollimiseks valis teistest liiklusvahendistest vaba teelõigu ja veendus, et teisi sõidukeid ega jalakäijaid ei ole. Kohtu hinnangul vähendavad väärteo toimepanemise tehiolud isiku süüd. Süüd vähendava asjaoluna tuleb arvestada ka suurima lubatud kiiruse ületamise kestvust, mis oli vaid hetkeline. Kokkuvõtvalt hindab kohus J.P süüd keskmisest suuremaks.

Kaebuse esitaja on kahetsuskirjas avaldanud toimepandu suhtes kahetsust. Kohus leiab, et

tegemist on puhtsüdamliku kahetsusega karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 järgi. Kahetsus näitab, et süüteo toimepanija mõistab ka ise oma käitumise hukka. Kohtul ei ole alust lugeda kahetsuse väljendust formaalseks. Kaebuse esitaja on avaldanud kahetsust mitmel korral

nii kohtuvälises menetluses antud ütlustes ja esitatud vastulauses, kui ka kohtule saadetud kaebuses. Kohus leiab, et kahetsus on siiras ning seda tuleb karistuse määramisel arvestada. KarS § 227 lõike 4 sanktsioon näeb alternatiivselt ette kolme liiki põhikaristuse: rahatrahvi,

aresti ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et, arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, tuleb põhikaristusena J.P-le LS § 227 lg 4 sanktsiooni keskmisest suurema rahatrahvi määramine lugeda süüle vastavaks. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on otsuses J.P-le kohaldanud lisakaristust 6 kuud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on J.P-le lisakaristuse määramisel

tuginenud üksnes üldpreventiivsetele kaalutlustele. Samas teenib sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3-1-1-59-15 lahendi punktis 10 väljendatud seisukohale eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna J.P süü oli keskmisest suurem,

määras kohtuväline menetleja J.P-le keskmisest suurema rahatrahvi vastavalt KarS § 227 lõikes 4 ettenähtud sanktsioonile. Seadusandja ongi arvestanud rikkumise raskusele vastavad sanktsioonid. Seega ei saa lisakaristuse kohaldamine keskmisest suurema rikkumise korral olla automaatne, vaid lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et keskmisest suuremas määras rahatrahvi ja

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise puhul on tegemist manitsuskaristusega. Selle

kehtivuse ajal tuletab karistus end igapäevaselt süüdlasele meelde ning isik on sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Kohtuväline menetleja on aga jätnud põhjendamata, millistel kaalutlustel ei ole tema arvates suur rahatrahv summas 800 eurot J.P-le piisavaks mõjutusvahendiks, et edaspidi

õiguskuulekalt käituda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad J.P kehtivad karistused. Kuna isikul varasemad rikkumised puuduvad, on kohtu arvates tegemist juhuslikku laadi rikkumisega. Kellelgi ei tekkinud ka reaalset kahju, mistõttu pole vajalik kohe kõige karmimaid meetmeid rakendada.

5

Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist põhjendanud ka asjaoluga, et see kaitseb õiguskorra huve, st avalikkusele normikehtivuse kinnitamine ja usalduse loomine õiguskorra

vastu. Kohus märgib, et niivõrd range karistamine esimese rikkumise korral, st rahatrahvi kohaldamine koos juhtimisõiguse äravõtmisega pikaks ajaks (6 kuuks) võib jätta pigem mulje emotsioonidest tingitud omavolist karistuse mõistmisel. Kaebusele on lisatud tööandja XXXXOÜ poolt J.P iseloomustus, milles tööandja muu hulgas märgib, et J.P peab tööülesannete täitmiseks sõitma ka autoga, sõites otse kliendi juurde probleeme lahendama. J.P kahetsuskirjas ja kaebuses märgitu kohaselt elab ta koos vanematega. Emal Margarita J.P esineb Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 1067896 kohaselt raske puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle ning isa elas 2015. aastal üle infarkti, mida kinnitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo väljavõte. Kaebuse esitaja märgib, et juhilubade olemasolu on vajalik, et vanemaid arsti juurde sõidutada.

Arvestades kõike eeltoodut, sealhulgas asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad süü suurust, tegemist on juhuslikku laadi

rikkumisega ning mõistetud põhikaristus juba ületab sanktsiooni keskmist määra, samuti puuduvad veenvad tõendid, et karistuse eesmärke pole võimalik täita lisakaristust kohaldamata

ning lisakaristuse kohaldamine mõjutaks J.P elukorraldust märgatavalt, leiab kohus et kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2315,16,007997 tuleb lisakaristuse osas tühistada ning teha uus otsus, millega jätta lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine J.P suhtes kohaldamata. Kaebuse esitaja taotleb ka rahatrahvi ositi tasumise võimalust. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib

kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kuna J.P pole majanduslikel põhjustel võimalik 800 euro suurust rahatrahvi korraga tasuda, määrab kohus, et J.P võib rahatrahvi tasuda ositi alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 80 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Julia Vernikova kohtunik