1-14-6825/37 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-14-6825 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2016. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-6825 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Ene Uljanova (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu K.Z ingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
Kriminaalasi nr 1-14-6825
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2016. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-6825 Kohtukoosseis Kohtunik
Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Ene Uljanova (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi
Süüdimõistetu K.Z ingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu K.Z
Elukoht (vabanemisel):
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: XXX garanteeritud : puudub. ; töökoht (vabanemisel) Kohtuistungi toimumise aeg 05.10.2016. a (kaugkohtuistung)
RESOLUTSIOON Jätta K.Z temale Harju Maakohtu 10.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6825 karistuse
mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui
kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 10.09.2014. otsusega tunnistati K.Z a süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 73 lg 5 ja § karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. 65 lg 2
2
alusel suurendati K.Z-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.11.2013. a
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra K.Z-ile mõisteti lõplikuks
.
liitkari loeti eelvangistuses stuseks 3 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel viibitud aeg karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.03.2014. a 09.12.2017. a. ja lõppeb Vangl toetab K.Z-i htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha K.Z-i rokurör tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht
a. Prokurör teotab K.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu K.Z selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
KOHTU SEISUKOHT
1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukohaga uulanud ära K.Z-i, leiab, et K.Z-i vabastamine karistuse tingimisi ennetähtaegne kandmisel
t ei ole põhjendatud. 2. K.Z kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus ahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga t tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks
kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on K.Z temale mõistetud karistusajast (3 aastat 8 kuud 28 päeva)
ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud K.Z kanda karistust rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused K.Z-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise
otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning
käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3.1 Karistusregistri andmetel on K.Z varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Varasemalt on K.Z karistatud nii varavastaste
süütegude toimepanemise eest, valitsemiskorra tervisevastase süüteo, aga korduvalt ka -
ja
liikluss K.Z karistust üütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab
narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kusjuures
kuriteo, mille eest K.Z käeoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal.
K.Z-i varasemast elukäigust nähtuvalt on K.Z-ile kahel korral
kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Harju Maakohtu 05.11.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9596 mõisteti K.Z süüdi varguste (3 episoodi) toimepanemise eest ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti K.Z-ile liitkaristuseks 6 kuud vangistust, millest 3 kuu päeva d 2 vangistust kuu e. . lus ärakandmisel Ülejäänud vangistus jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata
3
Vaatamata varasemalt osaliselt ärakantud karistusele, pani K.Z uue kuriteo (mille eest kannab vangistust) katseajal (vabanes novembris 2013. a, uus kuritegu enne 12.03.2014. a). Sellest ei saa kohtu arvates järeldada, et varasemalt mõistetud karistused on K.Z-ile avaldanud piisavat mõju. Samas kannab K.Z esmakordselt täie täitmisele s ulatuses pööratud vangistust. Kohus leiab, et K.Z-i poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mille eest ta kannab
käesoleval ajal karistust) on rasked. K.Z on toime pannud ühiskonnaohtliku
kuriteo, mille läbi on olnud ohustatud rahva tervis. Siinjuures arvestab kohus, et K.Z on süüdistuse käidelnud ebaseaduslikult narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat kohaselt pulbrit 0,51 grammi (puhtal kujul 0,028 grammi), s.o suures koguses. Kohtu arvates on K.Z-i puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest ootilistest ainetest (fentanüül). K.Z on väljendanud soovi nark
karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral minna sõltuvusravile Sillamäe
Narkorehabilitstsioonikeskusesse. Seda peab kohus kahtlematult positiivseks. Samas, võttes arvesse K.Z-i selgitusi istungil, puudub kohtul veendumus, et K.Z
on siiras tahe ja motivatsioon narkoprobleemiga tegelemiseks. Kuigi K.Z on väitnud, et narkootikume tarvitas ta mõned kuud, nähtub karistusregistri väljatrükist, et K.Z-i on juba 2012. a karistatud NPALS rikkumise eest. Kohtu arvates on oluline seegi, et
K.Z ei ole vanglas karistust kandes läbinud aktiivset rehabilitatsiooni. AN loengutsükli läbiviija hinnangul oli K.Z-i motivatsioon madal ja ta puudus palju.
Samuti puudus tal motivatsioon osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Seda, miks K.Z-i motivatsioon on madal olnud, ta kohtuistungil arusaadavalt ja adekvaatselt
kohtule selgitada ei suutnud. Kohus leiab, et olukorras, kus K.Z ise ei mõista
probleemi suurust ja tal puudub sõltuvuskäitumise muutmiseks piisav motivatsioon, on sellega tegelemine tulemusetu. Kuna narkootikumide tarvitamine on K.Z-i puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et K.Z-ist
Piisava lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maksimaalselt maandatud. motivatsiooni puudumise tõttu ei maanda kohtu arvates seda riski ka asjaolu, et K.Z soovib vabanemise korral elama asuda Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. 3.2 Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on K.Z ajavahemikul 17.02.2015. a -
21.04.205. a osalenud AN loengutsüklis. 2016. a kolmandasse kvartalisse on planeeritud osalemine sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid K.Z puudub motivatsioon sotsiaalprogrammis osalemiseks, sest Kuna K.Z kuriteo toime ei näe sellel mõtet. pannud tingituna narkosõltuvusest, peab kohus oluliseks, et K.Z teadvustaks endale
täielikult sõltuvusprobleemi ja seejärel läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud
sotsiaalprogrammid täies mahus, st sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Tagasilanguse
ennetamine. tasemel. Riigikeele K.Z on vangistuses läbinud riigikeele õppe A1
õppe kursust A2 tasemel ei lõpetanud kesiste eksamitulemuste tõttu. K.Z on osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena. K.Z on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 06.04.2016. a tubakatoodete omamise eest.
3.3 Vabanemise korral soovib K.Z
elama asuda Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Kuna rehabilitatsiooniteenust osutatakse üksnes isikule, kes ise soovib rehabiliteeruda kelle soov on tugevalt motiveeritud, puudub alus olla veendunud, et ja K.Z suudaks sõltuvusravi läbida tulemuslikult. Lisaks puudub K.Z
vabanemise korral vennaga suhted toetav lähivõrgustik (isa surnud, ema ja õdede ning komplitseeritud), mis on tulemusliku resotsialiseerumise seisukohalt äärmiselt oluline. Lisaks on
Tartu Vangla andmetel K.Z suured rahalis d (ligikaudu 8279 eurot). ed nõude V anemisfondi on kogunenud 46,12 eurot. ab
4
4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et K.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus, arvestades K.Z-i
ristuse kandmise varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, käitumist ka
ajal, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja K.Z-i isikut, on seisukohal, et K.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata.
Raina Pärn Kohtunik