2-16-5815/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. oktoober 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-5815

Hagi ese

T.P. hagi OÜ EST RENT vastu töötasu 2106 euro

74 sendi saamiseks ja töölepingu olemasolu

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

2106 eurot 74 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja: T.P.; isikukood XXXXXXXXXXX;

elukoht XXXXXX XX-XX, XXXXX.

•

Kostja: EST Rent OÜ; registrikood 12828520;

asukoht Ringtee 10, Tartu linn, 51013, Tartumaa.

Istung

27. september 2016

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.P. hagi OÜ EST RENT vastu töötasu 2106 euro 74 sendi saamiseks

ja töölepingu olemasolu tuvastamiseks osaliselt.

2. Tuvastada, et T.P. ja OÜ EST RENT vahel oli töölepinguline suhe 16. augustist

2015 kuni 15. oktoobrini 2015.

3. Mõista OÜ-lt EST RENT OÜ T.P. kasuks välja brutotasuna 1132 eurot 98 senti.

Kostja peab väljamõistetavast töötasust kinni pidama kohustuslikud riiklikud

maksud ja maksed (tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse).

4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles T.P. palus OÜ-lt EST RENT välja mõista

töötasu 1132 eurot 98 senti ületavas osas.

5. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

2/4

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. T.P. (hageja) esitas 10. detsembril 2015. a Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

avalduse EST Rent OÜ (kostja) vastu, milles palus tunnistada pooltevaheline leping

tähtajaliseks töölepinguks ning mõista kostjalt välja saamata brutotöötasu 1517,07

eurot.

2. Avalduse kohaselt töötas hageja 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015 Mikitamäe

kooli fassaaditöödel. Selle kohta sõlmisid pooled töövõtulepingu nr XX/XX. Pärast 15.

augustit 2015 andis tööandja korralduse teha ära II osa koolimaja fassaadist, mille

kohta ei sõlmitud lepingut. Kuni 15. oktoobrini allus hageja kostja juhtimisele,

kontrollile ja korraldustele. Tööandja määras kindlaks tööaja kella 8-st kuni 17-ni ja

nädalavahetustel töötamise. Kostja jättis tasumata töötasu 1276,82 eurot.

3. Kostja nõuet ei tunnistanud. Hageja tegi küll 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015

Mikitamäe kooli fassaaditöid, kuid poolte tahe oli sõlmida töövõtuleping, mitte

tööleping. Tööde koordineerimine ja ehitustegevuse juhtimine on iseloomulikud

töövõtulepingule. Lepingus oli kokku lepitud brutotasuna 1905,08 eurot. Kostja on

hagejale tasunud netotasuna 1431,25 eurot. Hageja ei ole oma nõude kujunemist

põhjendanud.

4. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 10. märtsi 2016. a otsusega loeti töötamine

alates 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015 töötamiseks töölepingu alusel ning jäeti

avaldus ülejäänud osas rahuldamata.

5. Hageja esitas 12. aprillil 2016. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kostja vastu hagi.

2. mai 2016. a puuduste kõrvaldamisena avalduse kohaselt palub hageja tunnistada

töövõtuleping nr XX/XX tähtajatuks töölepinguks ning mõista kostjalt välja saamata

jäänud töötasu summas 2106,74 eurot.

Hagi kohaselt on töövaidluskomisjon oma otsuses lugenud töövõtulepingu tähtajaliseks

töölepinguks, kuid on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja töötas peale 15. augustit

2015 objektil edasi ja seda kuni 15. oktoobrini 2015. Kuna hageja jätkas töö tegemist

pärast lepingu tähtaja möödumist, alludes jätkuvalt kostja juhtimisele ja kontrollile, on

leping muutunud tähtajatuks töölepinguks. Kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu

kokku 1517,07 eurot, sh Mikitamäe kooli I osa fassaadi eest 889.36 eurot ja II osa

fassaadi eest 627,71 eurot. Samuti on L.L. jätnud tasumata ületundide eest, mida hageja

tegi järgmistel kuupäevadel: 15.08.2015 – 10 tundi, 16.08.2015 – 10 tundi, 22.08.2015-

3/4

8 tundi, 23.08.2015 – 8 tundi, 05.09.2015- 8 tundi ja 06.09.2015- 8 tundi- kokku 52

ületundi, summas 589,67 eurot.

6. Kohus võttis 9. juuni 2016. a määrusega hagi menetlusse nõuetes töötasu 2106 euro 74

sendi saamiseks ja tuvastamaks, et poolte vahel oli töölepinguline suhe 16. augustist

2015 kuni 15. oktoobrini 2015.

KOHTU SEISUKOHT

7. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 kohaselt, kui

töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib

avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. ITVS § 24 lg 3

kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab asja

hagimenetluses algusest peale. Samas jõustub ITVS § 25 lg 1 kohaselt

töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud

vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega

selle vaidlustamata osas.

8. Hageja esimene nõue on suunatud töösuhte olemasolu tuvastamisele. Pooled olid

sõlminud „töövõtulepinguna“ pealkirjastatud lepingu tööde tegemiseks ajavahemikul 6.

juulist 2015 kuni 15. augustini 2015. Praeguses asjas ei ole pooled vaidlustanud

töövaidluskomisjoni otsust osas, milles töövaidluskomisjon tuvastas, et hageja töötas 6.

juulist 2015 kuni 15. augustini 2015 kostja juures töölepingu alusel. Seega selles osas

on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ning siduv nii pooltele kui ka kohtule.

Järelikult oli poolte vahel töösuhe. Praeguses asjas on vaidluse all seega üksnes see,

kas töösuhe kestis edasi pärast 15. augustit 2015, mis oli märgitud lepingu

lõpukuupäevaks. Kostja on nii töövaidluskomisjoni menetluses kui ka kohtuistungil

omaks võtnud, et hageja tegi tööd edasi pärast 15. augustit 2015. Töölepingu seaduse

(TLS) § 80 lg 3 kohaselt, kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja

möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust

tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et

töötaja jätkab töölepingu täitmist. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks avaldanud tahet, et

töötaja töö tegemist ei jätkaks. Seega saab lugeda töölepingu tähtajatuks. Kostja

vastuväited, et töötaja jätkas üksnes tööde tegemist, millega ta tähtajaks valmis ei

jõudnud, ei oma tähendust, kuna töösuhe ei ole suunatud kindla tulemuse

saavutamisele, vaid tööprotsessile. Arvestades kohtu menetluses olevat hageja nõuet,

tuleb seega hageja nõue rahuldada ja tuvastada, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe 16.

augustist 2015 kuni 15. oktoobrini 2015.

9. Kostja teine nõue on suunatud töötasu saamisele ning jaguneb omakorda saamata

töötasu ja ületunnitöötasu nõudeks. Töötasu suurus saab tuleneda TLS § 29 lg-te 1 ja 2

kohaselt eelkõige poolte kokkuleppest. Hageja väitel nähtub poolte kokkulepe tööde

hinnatabelist (tvk tl 8), milles toodud summast 1/3 pidi olema hageja netotöötasu.

Samas on ka poolte kirjalikus lepingus töötasu kokkulepe (tvk tl 4). Kohus leiab, et

olukorras, kus on olemas kirjalik leping, milles töötasu suurus on kokku lepitud, tuleb

eelduslikult lähtuda sellest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema

vastupidiseid väiteid. Tööde hinnatabel selliseks tõendiks ei ole, kuna sellest ei nähtu

poolte tahet, et seal toodud summad oleksid tasu töö eest. Seega oli hageja

kokkulepitud brutotöötasu ajavahemiku 6. juuli kuni 15. august 2015 eest 1905,08

eurot. Samas ei ole pooled sõlminud kirjalikku lepingut tööde tegemiseks pärast 15.

augustit 2015. Arvestades asjaolu, et tööleping muutus TLS § 80 lg 3 kohaselt

tähtajatuks, jäid kokkulepitud tingimused, sh töötasu kokkulepe samaks. Kui lähtuda

4/4

kostja esitatud tööajatabelitest, siis tegi hageja kuni 15. augustini 145 töötundi, mis

teeb tunnitasuks 13,14 eurot (1905,08/145). Tööajatabelite kohaselt tegi hageja pärast

15. augustit 134 töötundi, mis teeks brutotöötasuks 1760,76 eurot. Samas on hageja

tuginenud asjaolule, et töötasu kokkulepe netotasuna oli aja eest pärast 15. augustit

2015 üksnes 805 eurot, mis on eeltoodud summast väiksem. Tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-st 1 tulenevast dispositiivsuse

põhimõttest, ei saa kohus tuvastada töötasu kokkulepet poolte väidetust suuremana

ning loeb 805 eurot netotasuna lepingujärgseks tasuks ajavahemiku eest pärast 15.

augustit 2015. Lisades sellele tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse osa, teeb see brutotasuks 1043.83 eurot.

10. Eelnevast

tulenevalt

oli

hageja

kokkulepitud

brutotöötasu

2948,91

eurot

(1905,08+1043,83). Kostja on väitnud ja hageja on kohtuistungil omaks võtnud, et

kostja on tasunud töötasu kokku brutosummana 1815,93 eurot. Seega on kostja jätnud

tasumata brutotasuna 1132,98 eurot. Nimetatud summas tuleb seega hageja töötasu

nõue rahuldada. Kostja peab väljamõistetavast töötasust kinni pidama kohustuslikud

riiklikud maksud ja maksed (tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse).

11. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ületundide tegemist, mistõttu tuleb nõue

ületunnitöötasu 589,67 euro saamiseks jätta rahuldamata. Kostja esitas kohtuistungil

tööaja arvestuse, millest ületundide tegemine ei nähtu. Kohus möönab, et tööaja

arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt tööandja ülesanne ning kostja enda

väitel on tööaja arvestus koostatud tagantjärele, kuid olukorras, kus hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks ületunnitöö tegemisele, ei saa hageja vastavat nõuet

rahuldada.

12. Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi osalise

rahuldamise tõttu poolte enda kanda, arvestades seda, et hageja rahaline nõue rahuldati

ligikaudu pooles ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik