3-16-1422/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-1422 Haldusasi Jaak Reinomägi kaebus 01.07.2015. a taotluse kohese registreerimata jätmise ja suulise kuriteokaebuse esitamise võimaldamisega viivitamises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.09.2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomägi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.09.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.07.2015 koostas määruskaebuse esitaja Viru Vangla sisekontrolli talitusele adresseeritud taotluse, milles teatas, et soovib esitada kiireloomulist suulist kuriteokaebust üksuse juhi ja kontaktisiku kohta seoses 30.06.2015. a vastusega nr 6-14/18432-2. Ühtlasi palus ta taotluse registreeritud koopiat. Taotlusele on tehtud märked selle saamise, registreerimise ja koopia väljastamise kohta, millised kannavad kuupäevi vastavalt 07.07.2015, 08.07.2015 ja 13.07.2015.

2. 17.04.2016 selgitustaotluses palus määruskaebuse esitaja sisekontrolli peaspetsialistilt selgitust selle kohta, miks ei võimaldatud talle suulise kuriteoteate esitamist hiljemalt järgmisel päeval nii nagu 02.07.2015 telefonitsi lubati ning miks registreeriti 01.07.2015 esitatud taotlus alles 08.07.2015. Ühtlasi märkis ta, et kuriteoteadet polnud võimalik esitada, kuna tõendid videosalvestiste näol olid hävitatud.

3. 12.05.2016. a vastusega nr 6-10/14023-1 selgitas Viru Vangla määruskaebuse esitajale, et tulenevalt ajalisest faktorist ei kinnita ega lükka sisekontrolli peaspetsialist ümber 02.07.2015. a telefonikõne toimumist, kuid talle ei meenu selgitustaotluses välja toodud lubaduse andmine, ning lisas, et oluline on suulise kuriteoteate esitamiseks võimaluse andmine vastava soovi korral ja selle on ta 13.07.2015 saanud. Veel selgitati dokumentide registreerimise korda ning märgiti, et kuna peaspetsialist sai taotluse 07.07.2015 ja registreeris selle 08.07.2015 on asjaajamiskorras ettenähtud nõudeid järgitud.

4. 12.07.2016. a kaebuses soovis määruskaebuse esitaja vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamist, mis seisnesid 01.07.2015. a taotluse registreerimises 08.07.2015 ja suulise kuriteoteate esitamise võimaldamises üksnes 13.07.2015 ning tema selgitustaotlusele vastaja osas. Oma huvil väitis ta olevat preventiivse eesmärgi ning lisas, et samas aitab see taotleda talle tekitatud kahju hüvitamist ja kriminaalmenetluse alustamist.

5. 04.08.2016. a kohtumäärusega tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-le 2 tuginedes põhjusel, et see on ilmselgelt perspektiivitu ning määruskaebuse esitajal ei ole võimalik selle abil oma eesmärke saavutada.

6. Määruskaebuse esitaja koostas selle peale 07.08.2016 Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47 tuginedes taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks väites, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse, kuid kohtunik on sooritanud tema suhtes kuriteo ja viinud ta olukorda, kus tal pole võimalik oma õigusi iseseisvalt kaitsta.

7. Tartu Halduskohus 26.09.2016. a määrusega jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus tegi kindlaks, et määruskaebuse esitaja puhul on tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seejuures on ta iseseisvalt vormistanud nii kaebused kui määruskaebused ja hakkama saanud ka edasiste kohtumenetlustega. Käesolevas asjas oli määruskaebuse esitaja samuti vormistanud ise kaebuse, milles on faktiliste asjaolude kirjeldus, üksikasjalikud põhjendused, viited erinevatele õigusaktidele ja selge taotlus. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ning halduskohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei ole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. See põhimõte tagab nii menetlusosalise õiguste kaitse kui selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistes kohtu ees võrdses seisus. Võimalust piiramatu nõu ja esindatuse nõudmiseks ei tulene ka määruskaebuse esitaja poolt osundatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47. Selles sätestatu näeb ette tasuta õigusabi andmise vaid sellises ulatuses, mis tagab võimaluse kohtusse pöörduda. Käesolevas asjas esitatud kaebus ning määruskaebuse esitaja varasemad arvukad kohtusse pöördumised kinnitavad, et tal on niisugune võimalus oma teadmistest ja oskustest lähtuvalt olemas ka ilma riigi poolt makstud õigusabita. Eeltoodud põhjustel leidis halduskohus, et määruskaebuse esitajale ei ole vajalik ega võimalik õigusabi eest tasumiseks menetlusabi anda ning tema vastav taotlus jääb seetõttu RÕS § 7 lg 1 p-st 1 lähtuvalt rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse esitaja esitas 28.09.2016 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et taotleb riigi õigusabi, et vaidlustada halduskohtu 26.09.2016. a määrus. Määruskaebuse esitaja selgitab, et varasemalt on ta olnud sunnitud ise kaitsma oma õigusi ja see on põhjustanud talle üksnes kannatusi, mis ületavad kordades kannatuste piiri, millised kaasnevad paratamatult määruskaebuse esitaja kinnipidamisega. See tähendab, et õiguste kaitsmine pole määruskaebuse esitajale tagatud viisil, mis oleks tõhus ja ei põhjustaks määruskaebuse esitajale kannatusi. Riigi õigusabi on määruskaebuse esitajale vajalik selleks, et tagada tema subjektiivsed õigused riigivõimu omavoli ees.

9. Tartu Halduskohus 03.10.2016. a määruses tõlgendas kaebaja 28.09.2016. a avaldust määruskaebusena halduskohtu 26.09.2016. a määrusele, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 26.09.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

12. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 26.09.2016. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Maili Lokk Madis Ernits