1-16-1712/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-1712 Kohtukoosseis Urmas Reinola,

Meelika Aava, Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 29. augusti 2016 otsus R.I (R.I) süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. R.I kaitsja vandeadvokaa Gennadi Kulli apellatsioon kui ilmselt Jätta t põhjendamatu läbi vaatamata.

2. seoses vandeadvokaat Gennadi Kulli poolt R.I-le Määrata Advokaadibüroole OÜ Kull AB

asuks 48

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks t (nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks).

3. V R.I-lt apellatsiooni älja mõista

menetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse mis tuleb tasuda

48 (nelikümmend kaheksa) eurot, kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse R.I-le eraldi dokumendina.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.I-le selles, et tema 23.06.2015 kella 16.00 paiku viibides esitati süüdistus

aadressil X , Tallinn asuvas korteris, sundis tarbima alkoholi, nimelt viina, millest XX VK keeldumise korral ähvardas kannatanut kehavigastuste tek tõlgendas itamisega ja tapmisega.

VK neid sõnu ähvardusena oma elule ja tervisele, kuivõrd süüdistatav oli varem korduvalt

VK

2(6) füüsiliselt väärkohelnud, võttis kannatanu ähvardusi reaalsetena ning kartis oma elu ja tervise pärast; samuti tema, Tallinnas, aadressil X ajavahemikul 25.06.2015 kuni 08.07.2015 XX ähvardas telefoni teel

VK tapmise, tervisekahjustuse tekitamise ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, korduvalt (са 100 korda ööpäevas) helis sõnumeid tades ja edastades SMS- kannatanu telefoninumbrile XXXXXXXX telefoni numbritelt , CCCCCCCC, YYYYYYYYY AAAAAAAA. Telefoni -

kõnedes ja SMS sõnumites R.I solvas ja ähvardas kannatanut maha lasta, väites, et kogub selleks raha püstoli soetamiseks, ning süüdata kannatanu korteri aadressil XXX, Tallinnas. VK- eviimist, kuna eelnevalt R.I oli tema suhtes tarvitanud l oli alust karta ähvarduste täid füüsilist vägivalda, mille tulemusena tundis kannatanu hirmu oma elu ja tervise pärast ning samuti alaealise poja

DK elu ja tervise pärast;

samuti tema, 09.07.2015 kell 14:28 Tallinnas, aadressil tapmise, XXX ähvardas telefoni teel VK tervisekahjustuse tekitamise ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kui kannatanu helistas telefoninumbrilt XXXXXXXX telefoni numbrile YYYYYYYYY. Helistamise põhjuseks oli see, et kannatanu avastas oma telefoni “mustas nimekirjas“, et 09.07.2015 telefoninumbrilt YYYYYYYYY laekus 5- - eviimist, kuna eelnevalt oli R.I

7 kõnet. VK l oli alust karta ähvarduste täid oli tema suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda, mille tulemusena kannatanu tundis hirmu oma elu ja tervise pärast elu ja tervise pärast; ning samuti alaealise poja

DK

samuti tema ajavahemikul 11.07.2015 kuni 13.07.2015 Tallinnas, aadressil as telefoni XXX ähvard teel tapmise, tervisekahjustuse tekitamisega, edastades SMS- VK sõnumeid kannatanu telefoninumbrile XXXXXXXX telefoni numbrilt ja helistades 11.07.2013 kell YYYYYYYYY 21:03 telefoni numbrilt BBBBBBBB. SMS- solvas ja sõnumites R.I ähvardas kannatanut tapmisega, et tema sureb nagu koer prügikastis ja lämbub oma väljaheites. Telefoni kõne ajal ütles R.I -le, et tema kaevaks endale hauda. - eviimist, kuna VK VK l oli alust karta ähvarduste täid eelnevalt R.I oli tema suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda, mille tulemusena tundis kannatanu hirmu oma elu ja tervise pärast n elu ja tervise pärast. ing samuti alaealise poja

DK

Oma tahtliku tegevusega pani R.I misega toime tapmise või tervisekahjustuse tekita ähvardamised, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, mis on KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Veel esitati talle süüdistus selles, et tema, 27.04.2015 kella 21.20 ajal Tallinnas, X asuva maja XX trepikoja juures endist elukaaslast

lõi VK vähemalt viis korda vastu põski ja vähemalt viis korda raske kilekotiga vastu pead ja vasakut põske, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused

– punetused mõlemal põsel;

samuti tema, ajavahemikul 23.06.2015 kella 16.00 kuni 24.06.2015 kella 01.25 Tallinnas, XXX, asuvas korteris lõi endist elukaaslast vastu kukalt ning lahtise käega vastu mõlemat põske nii VK tugevalt, et saadud löökidest kukkus kannatanu peaga vastu uksepiita. Om ega põhjustas a tegevus R.I kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi sinikad ja marrastused kätel ning ca 2 - cm pikkuse haava peas. Seega pani R.I oma tahtliku tegevusega toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise ning see on toime pandud korduvalt, mis on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

2. Harju Maakohtu 29. augusti 2016 otsusega menetluses tunnistati R.I di

lühi süü KarS §

121 lg 2 p 2, 3 ja karistati 1 aastase vangistusega;

120 lg 1 ja karistati 6 kuulise järgi KarS § järgi vangistusega. liitkaristuseks 1 aasta vangistust, lugedes kergema KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

3(6) karistuse kaetuks raskemaga.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja loeti karistuseks 8 kuud vangistust. 24.-25.06.2015 ja KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus, s.o 21.08-28.08.2016 ( ) karistusaja hulka ja

10 päeva ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 20 päeva KarS § 74 lg 1 alusel määrati mõistetud karistusest vangistust. , et kuulub koheselt kandmisele

2 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 29.08.2016. s.o 5 kuud 20 Ülejäänud osa vangistusest, päeva, jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui ei pane 2-aastase katseaja kestel toime R.I uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama alalises elukohas aadressil: , Tallinn; XXX ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; , töö või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elu- - ning saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. on itumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama R.I kä alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks loeti 29.08.2016 ja t vahistamine õkend –

– tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Menetluskuludena R.I-lt riigi tuludesse sundraha 645 eurot ja mõisteti

välja määratud kaitsjale määratud tasu summas 312 eurot KrMS § 180 lg 3 , s.o. menetluskulud kokku 957 eurot. alusel , et

12 kuu jooksul, st iga kuu 15. määrati R.I võib menetluskulud tasuda ositi

kuupäevaks tuleb tasuda 79,75 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on 99916700059003.

3. Maakohus leidis, et arvestades episoodide rohkust, s.t. asjaolusid, mis näitavad, kuivõrd sagedased oli R.I poolt kasutatavad ähvardused (aga ka reaalselt toime pandud vägivallateod), on eluliselt usutav, et kannatanu pidas ähvardusi reaalse ja et ähvardused teks mõjutasid kannatanu elukvaliteeti. Kannatanut kehaliselt väärkoheldes pidi R.I vähemalt möönma, et kannatanu võib tõukamise tagajärjel kukkuda ja vigastada saada, löömine on toime pandud otsese tahtlusega põhjustada valu. Tegu on toime pandud korduvalt ja kuigi kuriteo toimepanemise hetkel ei olnud kannatanu R.I elukaaslane, vastab tegu subjektiivsest küljest siiski R.I ei olnud ilmselgelt leppinud sellega, et lähisuhtevägivalla tunnustele, kuivõrd tema kooselu kannatanuga oli (ajutiselt) lõppenud ja ta käitus kannatanu elukohas nagu peremees või vähemalt pereliige.

4. R.I-le R.I karistust mõistes märkis maakohus tema süü suurust iseloomustavalt, et on kannatanut nii füüsiliselt kui verbaalselt väärkohelnud kolme kuu vältel. Varasemad karistused (sh üldkasuliku töö kohaldamine) ei ole tema käitumismustrit vähimalgi määral positiivses suunas mõjutanud. vangistuse määra valikul lähtus kohus sellest, et R.I on oma süüd

R.I-le tunnistanud ja tegusid kahetsenud, kuid nii käesoleva kriminaalasjas kui varasemate kohtuotsustega tuvastatud asjaolude pinnalt on alust kõneleda R.I puhul täielikust ükskõiksusest teise isiku kehalise ja vaimse tervise puutumatuse (ka kohtuvõimu autoriteedi) suhtes. R.I süü (eeskätt KarS § 121 ga hõlmatud võimalike tagajärgede piire arvestades)

– tagajärjed ei - ei ole kuigi suur olnud rasked. Samas mõjutab süü suurust asjaolu, et emale põhjustatud hirmutundest jt kannatustest sai kahtlematult osa ka asjasse mittepuutuv kolmas isik ( laps). Vaatamata formaalsele VK kergendavale asjaolule, väärib R.I karistust alla sanktsiooni keskmist määra. väärivad Ometi R.I tegude spetsiifika ja varasem taust lühiajalise vangistuse näol tõsise hoiatuse andmist, kuivõrd karistusest täielik vabastamine käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolud ei vastaks ele,

4(6) süüdistatava kui väljakujunenud kurjategija isiku karistuse mõistmise üldpreventiivse

le ning tele aspektidele (sh massilisus, aga ka inimeste usk normikehtivusse ja usaldus nn perevägivalla õiguskorra vastu). Samuti ei vastaks ülelnimetatud printsiipidele vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, sest vahetult enne kõnealuste tegude toimepanemist oli R.I suhtes juba KarS § 69 sätteid kohaldatud.

5. Maakohtu otsuse a kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull,

le esitas apellatsiooni süüdistatav vaidlustades otsust R.I-le mõistetud karistuse osas. Kaitsja palub, et ringkonnakohus muudaks maakohtu otsust osas, millega määrati R.I-le mõistetud karistusest kohesele ärakandmisele kuuluva osana kaks kuud vangistust, mille tähtaeg lõpeb 28.10.16. Kaitsja leiab, et süüdistatava suhtes võiks kaaluda karistuse asendamist üldkasuliku tööga, millega oli nõus ka R.I või kohaldada KarS § 74 lg 1 sätet selliselt, et vangistus jäetakse süüdlase suhtes kohaldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni , leiab

ga ga üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu tulenevalt jätta läbi ning tuleb sellest vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohu on s mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

7. Kohtukolleegium leiab, et R.I kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

8. Kaitsja esitatud taotlus karistuse kergendamiseks

süüdistatavale mõistetud ja selle üldkasuliku tööga kolme kuu jooksul kannatanu füüsilise ja asendamiseks on perspektiivitu. R.I-le verbaalse väärkohtlemise ja kannatanu ähvardamise eest mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust, samuti selle üldkasuliku tööga asendamata jätmis mõistetud karistus t otsuses motiveerinud ja ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. R.I on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, kellel on 7 kehtivat kriminaalkaristust, s.h on teda KarS § 121 ja § 120 järgi varasemalt karistatud. Karistuse raskus on proportsioonis tema süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et R.I tegude spetsiifika ja tema varasem taust väärivad vähemalt käesolevas asjas nn süüdistatavale lühiajalise vangistuse kohaldamist, millega riik annab ühiskonnale signaali perevägivalla juhtumites süüdi olevate isikute vastutuse ja karistuse määra küsimuses. R.I-le mõistetud karistusest kohesele kandmisele kuuluv 2 kuud vangistust ei ole raske ja selle kergendamiseks kaitsja poolt soovitud viisil ei vasta karistuse mõistmise üldpreventiivsetele aspektidele ega süüdistatava isikule.

5(6) Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud ka R.I-le mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud põhjendatud järeldusele Maakohus on sellest, et mõistetud vangistus tuleb R.I-l ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga täiel määral ja rõhutab, et R.I on varem korduvalt karistatud, varasematest karistustest järeldusi teinud ei ole, jätkuv kuritegude toimepanek viitab kuritegeliku elustiili kujunemise

le. Kohtukolleegium rõhutab, et üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1- -06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. R.I puhul sellist veendumust tekkida ei saa. Samas ei sobi üldkasulik töö isikule, kellel on sõltuvus alkoholi suhtes. Kuigi kaitsja on kinnitanud, et R.I ei ole alkohoolik, on ta kuriteod toime pannud tingitult alkoholi tarvitamisest. Seega nagu maakohuski leidis, on kohtukolleegiumi hinnangul üldkasuliku töö kohaldamine R.I puhul välistatud. Lisaks tuleb märkida, et R.I suhtes on juba enne süüdistuses esitatud tegude toimepanemist Harju Maakohtu 3.09.2014 otsusega süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 121 järgi mõistetud karistuse asendamist KarS § 69 sätetega kohaldatud. Et R.I ei alustanudki talle kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tundide tegemist ega järginud registreerimisnõuet, pöörati Harju Maakohtu 7.12.2015 kohtumäärusega KarS § 69 lg 6 alusel talle kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 3 kuud vangistust täitmisele. Kuna R.I ud, et ta ei suuda kuritegude toimepanemisest hoiduda, on oma käitumisega näidan siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks asendada talle mõistetud karistust üldkasuliku tööga ega jätta seda tingimuslikult täitmisele pööramata. On igati positiivne, kui isik on teinud talle süüks arvatud vägivallategudest omad järeldused ja lubanud edaspidi tekkida võivaid konfliktsituatsioone lahendada tsiviliseeritud viisil, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud lühiajalise vangistuse.

9. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 72 eurot

12 eurot), mis koosneb tasust kohtuotsusega (sh käibemaks tutvumise eest 0,5 tunni ulatuses ja apellatsiooni koostamiseks kulunud ajale 1,5 tundi. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Seega on kaitsjatasu väljamõistmine olemuslikult põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 sätestab, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks põhjendatust riigi õigusabi osutamiseks kulutatud aja, riigi õ põhjendatud igusabi osutamiseks tehtud

põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud hüvitamisele kuuluvad kulud. vajalikud Seega peab kehtiva seaduse kohaselt kohus kontrol Kohtukolleegium leiab, et lima esitatud taotluse põhjendatust. kaitsjata el. su kuulub vähendamisele järgmisel põhjus Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud apellatsiooni koostamisele 1,5 tundi, s.o kolm pooltundi, mida kriminaalkolleegium ei pea põhjendatuks. Süüdistatava kaitsja osales kriminaalmenetluses ka maa ja kaitsja kohtus, mistõttu kriminaalasja tehiolud pidid olema talle põhimõtteliselt selged apellatsiooni seisukohad kattusid põhimõtteliselt argumentidega, mis leidsid esitamist ja kontrollimist juba maakohtus. Apellatsioon ise koosneb põhiliselt maakohtu otsuse refereeringust, millest kaitsja taotlus hõlmab üsna marginaalse osa, s.o kordab taotlust, mida kaitsja esitas juba maakohtus. kohtukolleegium, et apellatsiooni koostamisele kul Seetõttu leiab unud ajaks võiks hinnata i, s.o summas 20 kaitsja poolt R.I-le ühe pooltunn eurot. Seega määrab kohtukolleegium apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstava tasu suuruseks kokku 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot).

6(6)

10.

185 lg KrMS §

2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS 337 lg 1 p 1 nimetatud § kohtulahendi, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Et kohtukolleegium jätab esitatud apellatsiooni tulenevalt KrMS 326 lg- 3 kui ilmselt

§ st põhjendamatu läbi vaatamata ja maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata, apellatsioonimenetluses jääb süüdistusasjas määratud kaitsjale makstav tasu R.I enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/