1-15-4416/43 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-4416

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 5. septembri

2016 määrus Rait Koka (ik 39009296013) enne

tähtaega tingimisi vangistusest vabastamata jätmises

elektroonilise järelevalve alla

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Rait Koka kaitsja vandeadvokaadi abi

Raiko Paas, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 5. septembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 10. juuni 2015 otsusega mõisteti R. Kokk süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja

karistati vangistusega 3 aastat; KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat 6

kuud; KarS § 189 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta; KarS § 64 lg 1 alusel loeti

kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemisel liitkaristusena vangistusega 3 aastat 6

kuud. R. Koka karistusaja alguseks loeti 10. november 2014 ning karistusaja lõpp saabub 10.

mail 2018.

2. Tartu Vangla esitas 9. augustil 2016 Tartu Maakohtule materjalid R. Koka tingimisi enne

tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.

3. Tartu Maakohus jättis 5. septembri 2016 määrusega R. Koka enne tähtaega tingimisi

vangistusest vabastamata. R. Koka vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

elektroonilise järelevalvega formaalsed alused on täidetud. Maakohtul ei tekkinud

veendumust selles, et R. Koka karistus on oma eesmärgi käesolevaks hetkeks täitnud ja

kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et R. Kokk

ennetähtaegselt vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi

täita. R. Kokal on 24 kehtivad distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isegi rangelt kontrollitud

keskkonnas on isiku käitumine normieirav ning vangistus ei ole mõjutanud isiku käitumist

paremuse suunas. Samuti tuleb negatiivse asjaoluna arvestada, et R. Kokk on korduvalt

kriminaalkorras karistatud isik ning R. Koka puhul on uue üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%.

4. Maakohus leidis, et R. Koka vabastamine ennetähtaegselt seaduses selleks ette nähtud

esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Kuigi R. Koka puhul esinevad ka mitmed positiivsed

asjaolud (toetav perekond, elu- ja töökoht, reaalsed tulevikuplaanid), mis võiksid toetada tema

vabastamist, ei kaalu need üle tema varasemat elukäiku ja ka käitumist vangistuse ajal.

Korduv kriminaalkorras karistamine ning vanglas rohkearvuline distsiplinaarkaristuste hulk

viitab R. Koka riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ja käitumisele ning annab tunnistust

sellest, et R. Kokal puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida.

Määruskaebus

5. 5. septembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse R. Koka kaitsja vandeadvokaadi abi

Raiko Paas, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist,

millega rahuldada R. Koka taotlus tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

6. R. Kokk on teinud eelnevast elust järeldused ja kinnitab, et teeb kõik selleks, et vanglast

vabanedes ei satuks uuesti kuritegelikule teele. R. Kokk pole oma kuriteo toimepanemist

õigustanud ja on ausalt tegu tunnistanud ja andnud toimepandu kohta õigeid ütlusi. Tal on

vanglast vabanedes pere näol olemas toetav elukeskkond, elamispind ja töökoht.

7. Kaebuse esitaja nõustub sellega, et R. Kokal on palju distsiplinaarkaristusi, ometi pole

vabaduses R. Kokka iseloomustanud sellist tüüpi korrarikkumised ja konfliktsed olukorrad

kaaskodanikega.

8. Kaebuse esitaja märkis kohtuistungil, et juba lapsepõlves on R. Kokal diagnoositud

hüperkineetiline häire ning alates vanglasse sattumisest on ta vajanud psühhiaatrilist

toetusravi meeleolu- ja unehäirete tõttu ning alates 10. maist 2016-27. juunini 2016 on R.

Kokk viibinud statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil. Tartu Vangla poolt antud iseloomustusest

nähtub, et R. Kokal on kvartaalselt maanilised ja depressiivsed perioodid. Nimetatud asjaolud

kogumis tõendavad, et R. Kokal on vaimse tervisega tõsine probleem alates vanglasse

sattumisest ja ta vajab regulaarset ravi iga kord, kui terviseprobleem süveneb. Eeltoodud

põhjusel on vangla ka toetanud isiku vabastamist ning leidnud, et talle peaks määrama

kriminaalhoolduse meetmena ravi väljaspool vanglat.

9. R. Koka distsiplinaarrikkumised pole tingitud R. Koka üleolevast või hoolimatust suhtumisest

vangla korda, vaid seda on põhjustanud isiku püsiv psüühiline haigus ja regulaarsed

haiguspuhangud. Maakohus on jätnud nimetatud asjaolu hindamata. Kaitsjale jääb

arusaamatuks olukord, kus R. Kokk viibis 19. maist 2016 – 27. juunini 2016 vangla haigla

statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil, ent R. Koka suhtes fikseeriti distsiplinaarrikkumised ajal,

mil ta viibis psüühiliste häirete tõttu ravil (7. juunil 2016, 21. juunil 2016, 24. juunil 2016).

Küsimusi tekitab, mil moel on põhjendatud ja ravieesmärkidega kooskõlas isikule korda

puudutavate rikkumiste etteheitmine ja karistuse määramine ajal, kui ta saab statsionaarset

psüühilist ravi.

10. Isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleks arvestada isiku tervislikku seisundit.

Vangla tingimused ei pruugi toetada kaebuse esitaja ravi piisavalt. Vangistuses osutatav

raviteenus ei pruugi arvestada abivajava isiku vajadusi igakülgselt. R. Koka vabastamise

kasuks räägib see, et talle pole varasemalt kohaldatud käitumiskontrolli ja rakendatud

kriminaalhoolduse meetmeid. Maakohus pole põhjendanud, miks kriminaalhoolduse meetmed

R. Koka suhtes kohaldamisele ei saa tulla ning millest tulenevalt leiab kohus, et need pole R.

Koka suhtes piisavad vähendamaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu 5.

septembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390

ja § 337 lg 1 p-st 1. Tartu Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid

hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

12. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides

KarS § 76 lg 2 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 loeteluna toodud materiaalseid nõudeid.

Kohus võib alati keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest, kui süüdlane on ära

kandnud KarS § 76 lg-s 2 nõutava karistusaja, kuid ei vasta KarS § 76 lg-s 4 sätestatud

nõuetele. R. Koka ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige

kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ning käitumine karistuse kandmise ajal. Neid

asjaolusid on kogumis hinnanud ka Tartu Maakohus oma 5. septembri 2016 määruses.

13. Määruskaebuse kohaselt on R. Kokk teinud eelnevast elust järeldused ja teeb kõik, et ei satuks

uuesti kuritegelikule teele. Tal on olemas pere näol tugivõrgustik, elamispind ja töökoht.

Ringkonnakohus nõustub, et R. Koka puhul on positiivseteks faktoriteks pere toetus,

vabanemisjärgse elukoha ning töökoha olemasolu, kuid positiivse kaaluvad üles negatiivsed

tegurid – distsiplinaarkaristuste rohkus (24 kehtivat distsiplinaarkaristust), varasem

kriminaalne karistatus (kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglas viibib teist korda). R.

Kokka on mitmel korral karistatud ühiskonnaohtlike kuritegude eest – unimaguna, kanepi ja

kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine, narkootilise ja psühhotroopse väikeses koguses

ebaseaduslik käitlemine, avaliku korra raske rikkumine ja arvutikelmus. Käesolevat karistust

kannab ühiskonnaohtliku kuriteo eest (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses

ebaseaduslik käitlemine, edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule,

narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine). Võrreldes varasema

narkokuriteoga ja varasemate kuritegudega on praegune kuritegu raskem, kogused suured.

Kuritegude toimepanemise ajendiks on sõltuvusprobleem ja rahalise või majandusliku kasu

saamine, soodusteguriks narkootikumide kasutamine. Maakohus on õigesti hinnanud, et R.

Koka puhul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%,

mis on väga kõrge protsent. R. Koka distsiplinaarkaristuste rohkus näitab, et R. Kokk ei ole

täitnud karistuse eesmärki. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks

ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 punkti 8.1).

14. Määruskaebuses väidetakse, et tuleks arvesse võtta R. Koka tervislikku seisundit ning kaitsja

on pidanud küsitavaks R. Koka karistamist ajal, mil R. Kokk viibis statsionaarsel

psühhiaatrilisel ravil (10. mai 2016- 27. juuni 2016). Distsiplinaarrikkumised on kaitsja väitel

fikseeritud 7. juunil 2016, 21. juunil 2016 ning 24. juunil 2016. Ringkonnakohus leiab, et

kaitsja on ilmselt silmas pidanud Tartu Vangla käskkirju, mis on välja antud 7. juunil 2016,

21. juunil 2016, 27. juunil 2016.

15. 7. juuni 2016 käskkirja esimeses lõigus on viidatud 7. juuni 2016 toimunud

distsiplinaarrikkumisele, ekslikult on kirjutatud 07.06., kuigi tegelik rikkumine toimus 7. mail

2016 (tl 142). Tulenevalt R. Koka isiklikust toimikust (tl 136) fikseeriti vahemikus 7. mai

2016- 8. mai 2016 10 intsidenti seoses kambri kaamera katmise ning määrimisega. Seega

toimus distsiplinaarrikkumine 7. mail 2016, mitte 7. juunil 2016 ning 7. juuni 2016 käskkirjas

on kirjaviga. Lisaks on 1. juuni 2016 meditsiiniosakonna vanemõde A. Schmidt on andnud

meilivahetusel teada, et konsulteerides psühhiaater S. Ambrega selgus, et kinnipeetav R. Koka

vaimne seisund on selline, et tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusi on mõistlik

menetleda, kuna ta on adekvaatne ja saab tehtust aru (tl 143). 21. juunil 2016 koostatud Tartu

Vangla käskkirja kohaselt on R. Koka suhtes koostatud 4 ettekannet (21. mail 2016, 26. mail

2016, 26. mail 2016 ning 31. mail 2016) seoses loenduse ajal ametniku korraldusele

mitteallumisel oma nime ütlemiseks. Karistuseks määrati noomitus ning kartserisse

paigutamine kolmeks ööpäevaks (tl 175-176), täitmisele pöörati 31. juulil 2016 (tl 187). Seega

viibis R. Kokk distsiplinaarrikkumiste päevadel oma kambris ning ei allunud ametniku

korraldusele, mistõttu oli distsiplinaarkaristus õigustatud. 27. juuni 2016 Tartu Vangla

käskkirja kohaselt (millele kaitsja ilmselt viitas ekslikult kui 24. juuni 2016

distsiplinaarrikkumise fikseerimise kuupäevale) fikseeris vanglateenistuse ametnik 26. mail

2016 distsiplinaarrikkumise – R. Kokk kattis kinni kambri kaamera. 21. juuni 2016 on samuti

tehtud väljatrükk meditsiiniosakonna A. Scmidti ütlustest, mille kohaselt psühhiaatri

hinnangul on kinnipeetava R. Koka psüühiline seisund selline, et ta on adekvaatne ja saab aru

tehtust (tl 191). Seetõttu oli distsiplinaarkaristuse kohaldamine õigustatud. 24. juunil 2016

fikseeris vanglaametnik 3 distsiplinaarrikkumist, kui R. Kokk kattis kinni kambris oleva

kaamera. Vanglal on õigus kodukorra või vangistusseaduse rikkumise eest karistada

kinnipeetavat (tulenevalt VangS 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue

kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul

rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib

arestimajas või haiglas).

16. Kaitsja on määruskaebuses toonud väite, mille kohaselt tuleks isiku ennetähtaegse

vabastamise otsustamisel arvestada R. Koka tervisliku seisundiga. Vangla tingimused ei

pruugi toetada R. Koka ravi piisavalt. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et üldjuhul

isiku tervislik seisund ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on oluline KrMS § 425 puhul,

kuid antud juhul ei esine aluseid, miks R. Kokka peaks tervislikel põhjustel ennetähtaegselt

vangistusest vabastama. Tulenevalt Tartu Vangla vastusest teabenõudele R. Koka kohtuasjas

nr 1-15-4416 15. juulil 2016 on R. Kokk stabiilses psüühilises seisundis ning tunnuseid, mis

viitaksid karistuse kandmise võime halvenemisele, Tartu Vangla hinnangul ei esine. Seetõttu

ei esine põhjuseid, mis viitaksid R. Koka puhul psüühilise haiguse esinemisele, mille puhul ei

oleks vangla poolt pakutav ravi piisav.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau