1-16-8155/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8155 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn

Kriminaalasi J.E süüdistuses KarS § 121 (03.06.2013 episood) ja § lg p-de 2, järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav J.E

isikukood: XXX; elukoht: XXX, viibib Lõuna prefektuuri Tartu arestikambris; töökoht või õppeasutus: XXX kriminaalkorras karistamata tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.08.2016, vahistatud 11.08.2016elukohast lahkumise keeld Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada J.E KarS § 121 (03.06.2013 episood) ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.-31.12.2015, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista J.E-le lõplikuks karistuseks

1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Mõistetud karistusest kuulub osaliselt kohesele ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda osalise karistuse, s.o reaalse 5 (viie) kuulise vangistuse kandmise aja algust alates 09.08.2016, s.o alates J.E kahtlustatavana kinnipidamisest.

KarS § 74 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 9 (üheksa) kuud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.E ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 alusel määratud järgnevaid kontrollnõudeid ja -kohustusi.

Kohustada J.E katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. J.E-le kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

2. Asitõendid

4 CD-plaati failidega 02.11.2015, 29.12.2015, 30.12.2015, 07.08.2016 kõnedest

Häirekeskusesse, mis asuvad kriminaalasja juures, võtta kohtuotsuse jõustumise korral KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

3. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista J.E-lt riigituludesse menetluskuludena 550 (viissada viiskümmend) eurot, st

- sundrahast II astme kuriteos süüdimõistmise korral 300 (kolmsada) eurot,

- muud menetluskulud 250 (kakssada viiskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud, s.o sundraha 345 (kolmsada nelikümmend viis) eurot, kaitsjatasu 114 (ükssada neliteist) eurot ja ekspertiisitasu

155 (ükssada viiskümmend viis) eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.E on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, st hiljemalt 2. novembriks 2017. Makseinfo

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99916700073924 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 38 lg 5 p 1 ja 2 alusel teavitada kannatanu M.M. J.E vahi alt vabastamisest, tema ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Teavitus teatada tel XXX.

Otsuse koopia anda kätte süüdistatavale ja edastada kaitsjale, prokurörile ning kannatanule.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu J.E süüdistatakse selles, et tema:

- 03.06.2013 Tartus XXX korteris tõukas oma vanaema M.M. vastu klaasiga ust nii, et

M.M. kukkus ukseklaasist läbi. Kirjeldatud tegudega pani J.E toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, nimelt põhjustas oma tegevusega oma vanaemale M.M.ile füüsilist valu ning tekitas M.M.ile 2 cm pikkuse haava parema jala säärele, 0,5 cm haava vasaku jala säärele ning marrastuse seljale.

- 02.11.2015 Tartus XXX korteris küünistas oma vanaema M.M. kätest ning lõi teda käega näkku. Kirjeldatud teoga pani J.E toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, nimelt põhjustas oma tegevusega oma vanaemale M.M.ile füüsilist valu ning marrastused kätele.

- ajavahemikus 26-28.12.2015 Tartus XXX korteris tõukas oma vanaema M.M. ühe käega nii, et M.M. kukkus pikali. Kirjeldatud teoga pani J.E toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, nimelt põhjustas oma tegevusega oma vanaemale M.M.ile füüsilist valu.

- 29.12.2015 kella 19:30 paiku Tartus XXX korteris tõukas M.M. mitmel korral vastu seina, pigistas õlgadest, tiris kõrvadest ning juustest ning pigistas ja küünistas M.M. paremast käest. Kirjeldatud tegudega pani J.E toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, nimelt põhjustas oma tegevusega oma vanaemale M.M.ile füüsilist valu ning tekitas M.M.ile marrastused ning hematoomid parema käe küünarvarrele.

- 30.12.2015 kella 10:00 paiku Tartus XXX ukse juures pigistas M.M. kätest ning tõmbas jõuga M.M. korterisse X sisse. Kirjeldatud tegudega pani J.E toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, nimelt põhjustas oma tegevusega oma vanaemale M.M.ile füüsilist valu.

- 07.08.2016 kella 18:30 paiku Tartus XXX korteris vannitoas lõi oma vanaemale

M.M.ile rusikaga näkku, põhjustades M.M.ile füüsilist valu ning tekitades talle ninaluude murru. Sellega pani J.E toime KarS § 121 (03.06.2013 episood) ja § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so. teise inimese tervise kahjustamine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb kohtult tunnistada J.E süüdi KarS § 121 (03.06.2013 episood) ja §

121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista temale karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 30.-31.12.2015, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg

1 ja 2 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus J.E suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub osaliselt kohesele ärakandmisele 5 kuud vangistus KarS § 68 lg 1 alusel lugeda osalise karistuse, s.o reaalse 5 kuulise vangistuse kandmise aja algust alates 09.08.2016, s.o alates J.E kahtlustatavana kinnipidamisest. Karistuse ülejäänud osa, s.o 9 kuud 28 päeva vangistust jäetakse tingimuslikult kohaldamata, kui J.E ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks advokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabiteenus summas 48 eurot (politseis), advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabiteenus summas 168 (politseis ja prokuratuuris) ning 48 eurot (kohtus;

istung+kohtuotsuse kuulutamine), kokku õigusabiteenus summas 264 eurot; ekspertiisitasu summas 255 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot. Menetluskulud kokku 1164 eurot. Arvestades, et isiku resotsialiseerumise võimalusi, siis kogu menetluskulude tasumine käib tal ilmselt üle võimaluste. Eeltoodud põhjustel vähendada väljamõistetavate menetluskulude summat ja mõista J.E-lt välja sundrahast 300 eurot, õigusabiteenusest

150 eurot, ekspertiisitasust 100 eurot, kokku 550 eurot. Ülejäänud menetluskulude summa 614 eurot, jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, taotleb J.E kriminaalmenetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb J.E süüdi tunnistada KarS § 121 (03.06.2013 episood) ja § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel välja mõista J.E-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku 550 eurot, mille moodustab 300 eurot II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnevast 645 euro suurusest sundrahast (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2), 150 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasust ja 100 eurot ekspertiisitasust. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb ülejäänud osa sundrahast, s.o 345 eurot, samuti ka riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasust kohtueelsesja kohtumenetluses kogusummas 114 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4) ning ekspertiisitasust 155 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 3) jätta riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada J.E tasuda temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud osadena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas asjas asitõendiks olevad 4 CD-plaati failidega 02.11.2015, 29.12.2015, 30.12.2015,

07.08.2016 kõnedest Häirekeskusesse, mis asuvad kriminaalasja juures, võtta kohtuotsuse jõustumise korral KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Rutt Teeveer Kohtunik