4-16-5915/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-16-5915

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-5915 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed ja Orvi Tali Ivi Kesküla Väärteoasi K.O-ni (K.O) väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 8. septembri 2016. a otsus Kaebuse esitaja

Menetlusalune isik K.O (ik XXX), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 8. septembri 2016. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku K.O-ni apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel isikul on võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi seaduses sätestatud korras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- Politseiprefektuur koostas 21. juulil ja Piirivalveameti Põhja 2016 väärteoprotokolli,

mille kohaselt K.O juhtis samal päeval mootorsõidukit, kuigi talt oli varasemalt mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud ajavahemikuks 3. juuni – 2. oktoober 2016. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 keelu – mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 201 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud

00 trahviühikut või arestiga. , rahatrahviga kuni 3

2. Kohtuväline menetleja edastas väärteoasja m ule taotlusega kohaldada K.O-ni aakoht suhtes karistusena aresti.

3. Harju Maakohtu

8. septembri 2016. a otsusega tunnistati K.O süüdi talle etteheidetavas teos ja karistati

LS § 201 lg 2 järgi arestiga päeva. KarS § 66 lg 2 alusel määrati aresti kandmine ositi, kuid mitte vähem kui kaks päeva korraga.

3.1. Kohtuotsuse kohaselt tõendavad väärteo toimepanemist ütlused isiku tunnistaja SV kinnipidamise asjaolude kohta; 10. mai 2016. a otsus väärteoasjas, millega K.O-le määrati karistusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt K.O kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt 21. juulil 2016 kell 18.54, sest tal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus ja Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et K.O-lt on juhtimisõigus ära võetud ajavahemikuks 3. juuni – 2. oktoober 2016.

3.2. Karistuse valikul tuleb arvestada, et K.O-ni puhul on tegemist korduva õigusrikkujaga.

Tal on kakskümmend neli kehtivat väärteokaristust. Varasemate rikkumiste eest karistusena määratud rahatrahvid on tasumata. Ühel korral on isikule määratud üldkasulik töö. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut väärtegude to menetlusalust imepanemisest hoiduma. K.O puudub sissetulek, mistõttu rahatrahvi määramine ei ole põhjendatud. Võttes arvesse, et kergemad karistused isikule mõju ei avalda, tuleb talle kohaldada karistusena arest.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K.O, kes taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik leiab, et kergendava asjaoluna tuleb karistuse mõistmisel arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Ühel korral on talle määratud karistusena üldkasulik töö ja ta on selle ka ära teinud. Ta ei ole küll saanud tasuda rahatrahve, kuid seda kindla sissetuleku puudumise tõttu. Apellant palub karistuse mõistmisel võtta arvesse tema ema tervislikku seisundit, kellele tehti hiljuti puusaoperatsioon ja tal on ka XXX 80 % ulatuses. Menetlusalune isik hoolitseb oma ema eest igapäevaselt ja keegi teine seda teha ei saa. Seetõttu ei sobi ka aresti kandmine ositi. Apellant nõustub kirjaliku menetlusega.

5. Apellatsioonile esitas vastuse kohtuväline menetleja, kes palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustus samuti kirjaliku menetlusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvudes esitatud apellatsiooniga ja väärteoasja materjalidega ning kohtuvälise menetleja vastusega et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest , leiab,

maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

6.1. VTMS § 146 lg 2 kohaselt us väärteoasja esitatud apellatsiooni , välja arutab koh piires arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Praeguses väärteoasjas vaidlustab menetlusalune isik maakohtu otsust vaid talle mõistetud karistuse osas. Menetlusalune isik ei viita menetlusõiguse rikkumisele või materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele, kuid palub tühistada maakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas,. ei näe alust Ringkonnakohus

apellatsiooni piiridest väljumiseks. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kriminaalkolleegium apellatsioonis sisalduvaid väiteid.

6.2. Ringkonnakohtu hinnangul vastab mõistetud karistus praegusel juhul menetlusaluse isiku süüle ja on põhjendatud ka preventiivsetel kaalutlustel. Karistus on mõistetud sanktsiooni keskmises määras ja määratud kandmisele ositi. Isiku väidetav kahetsus on formaalset laadi ega avaldu konkreetsetes tegudes, näiteks varasemate karistuste täitmises ehk rahatrahvide maksmises, mistõttu ei pea kriminaalkolleegium põhjendatuks sellega seoses karistust vähendada. K.O on varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest rahatrahvidega, kuid see ei ole soovitud mõju avaldanud. Samuti ei ole uute süütegude toimepanemist takistanud isikule määratud üldkasulik töö. Karistuse üks olulisemaid eesmärke on vältida uute süütegude toimepanemist. Seega on praegusel juhul põhjendatud isikule aresti mõistmine ega ole alust selle asendamiseks üldkasuliku tööga.

6.3. Seoses menetlusaluse isiku ema tervislike probleemidega leiab ringkonnakohus, et need olid

K.O-le teada juba enne teo toimepanemist. Kriminaalkolleegium leiab, et isiku lisatud dokumentidest ei nähtu, et K.O-ni ema terviseseisund oleks selline, mis tingiks vältimatult menetlusaluse isiku pidevat abi. Seejuures võimaldab aresti kandmine ositi korraldada piisavalt määral isiku ema hooldust. Vajadusel on siiski võimalik taotleda selles osas abi koha likult omavalitsuselt.

7. Seega leiab kriminaalkolleegium, et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu otsuse

d väited muutmiseks või tühistamiseks.

Eelnevast lähtuvalt ja j § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus uhindudes V™S - esitatud

apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 8. septembri 2016. a otsuse muutmata ja tühistama . ta

(allkirjastatud digitaalselt)