Legislator Case Law & Legislation
1-15-5298/59 AI generated

1-15-5298/59 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-15-5298/59
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohus 28.07.2015 otsusega karistas Miras Tomuskit KarS § 121 ning § 404 järgi KarS § 64 lg-t 1 kohaldades liitkaristusega 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus

Legislator headnote

AI generated

1-15-5298/59 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus

Keywords

AI generated
electronic monitoring electronic legal transactions electronic identity dismissal of fraud charges electrical and radio equipment psychiatric treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-5298

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. septembri 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Miras Tomusk (isikukood 39304107035),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 1. septembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus 28.07.2015 otsusega karistas Miras Tomuskit KarS § 121 ning § 404 järgi

KarS § 64 lg-t 1 kohaldades liitkaristusega 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus

temale karistuseks kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 20.11.2013 otsusega 5 aastat 10 kuud

vangistust algusajaga 15.08.2013. M. Tomuski karistusaeg lõpeb 15.06.2019.

2. Viru Maakohus 01.09.2016 määrusega jättis M. Tomuski tingimisi enne tähtaega

vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt.

Kohus luges positiivseks, et M. Tomusk on vangistuses asunud omandama keskharidust, õpib

riigikeelt, on osalenud sotsiaalprogrammides ning vabanemisel on tal elu- ja töökoht ning lähedaste

tugi. Vaatamata eeltoodule ei pidanud kohus kinnipeetava vanglast vabastamist aga võimalikuks,

leides, et selle välistavad järgmised asjaolud. M. Tomuskit on kriminaalkorras karistatud 3 korda, ta

kannab karistust raske narkokuriteo eest, distsiplinaarkaristusi on tal 8 ja viimane kuritegu oli toime

pandud vangistuses. Vanglas kuriteo sooritamine näitab, et M. Tomusk ei suuda ka range

distsipliiniga asutuses alluda seal kehtivatele käitumisnormidele. Puudub alus arvata, et uue kuriteo

risk tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Võimaluse tekkimisel

eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Samuti on M. Tomuski

suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta võib taas suhtlema hakata, mis on

potentsiaalne oht uute kuritegude toimepanemisel. Kriminaalhooldus seda riski ei maandaks.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse M. Tomusk, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Edasikaebuse argumendid on

järgmised.

M. Tomusk leiab, et kohtu otsustus teda mitte vabastada hakkab soodustama tema degradatsiooni ja

tema psüühikas toimuvad pöördumatud muutused, s.o vanglaväärtused muutuvad „omadeks.“

Ta on vajaliku enda jaoks juba teadvustanud ja oma käitumist kahetsenud. Ta on säilitanud sideme

perega (ema ja 2 õde) ning elanud lootuses naasta normaalsesse ühiskonda. Ta jätkas õppimist ja

töötamist, töötas majandustöödel ja köögis, läks kooli ja õpib praegu 12. klassis. Samuti lõpetas ta

eesti keele kursused B1 tasemel ja tegi eksami. Tänu läbitud sotsiaalprogrammidele keeldus ta

täielikult narkootikumidest, alkoholist ja tema plaanides ei ole kohta kuritegevusele. Ta ei suhtle

kriminaalkorras karistatud isikutega ja soovib pühendada end täielikult oma perekonnale, samuti

tahab ta lähitulevikus luua oma pere. Ta peab tasuma haginõudeid, kuid vanglas ei ole see võimalik.

Vabaduses on tal töökoht ning ta saaks hagid tasuda lühikese aja jooksul. Viimase kuriteo

toimepanemisest on möödunud 2 aastat. Tollel ajal, omamata inimestega suhtlemise kogemust,

sattus ta pika kriminaalse minevikuga inimeste mõju alla, mis viiski kuritegude sooritamisele. Ta ei

suuda kirjeldada valu ja kahetsust, millega tal pärast juhtunut elada tuleb. Ta tahab maksimaalselt

hüvitada kogu kahju, mille põhjustas kogenematuse ja vastutustunde puudumise tõttu aastatel 2012-

2014.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud M. Tomuski tingimisi

enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata ning määruskaebuse argumendid

vastupidisele positsioonile asumiseks mingitki alust ei anna. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad

põhistused on asjakohased ning piisavad, apellatsioonikohus neid käesolevas lahendis üle ei korda,

vaid rõhutab üksnes põhilisemat ning käsitleb M. Tomuski argumente.

5. Kõigepealt peab apellatsioonikohus vajalikuks märkida, et kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi

kaaludes tekkima veendumus nii selles, et isik ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid, kui ka

selles, et ta suudab katseaja läbida edukalt. M. Tomuski puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi

aga teha ei saa. Nimelt viitavad kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele, sealhulgas tekitavad kahtlusi

tema suutlikkuses läbida katseaeg, tema korduv kriminaalkorras karistatus, varasemalt kuriteo

sooritamine katseajal ja ka vangistuse tingimustes ja teave tema distsipliinirikkumistest.

Eelmärgitud asjaolud kogumis ei võimalda kuidagi teha järeldust, et M. Tomuski karistuse

eesmärgid on täidetud juba käesolevaks ajaks, s.o enam kui 2 aastat 8 kuud enne temale mõistetud

karistusaja lõppu.

6. Taolisele seisukohale asumine on põhjendatud vaatamata sellele, et M. Tomuski

elutingimused vabaduses on head ning tema vangistusaegses käitumises on täheldatavad ka mõned

positiivsed momendid (s.o sotsiaalprogrammide läbimine, töötamine, riigikeele õppimine, hariduse

omandamine). Nimelt ei veena need asjaolud, sealhulgas M. Tomuski määruskaebuses väljendatud

motivatsioon muutumiseks, lubadused edasiseks ja kahetsus kordasaadetust, ringkonnakohut selles,

et kinnipeetava praegune vabanemine oleks põhjendatud ning tema varasem kuritegelik käitumine

enam ei kordu. M. Tomuski soovitava järelduse karistuse eesmärkide täidetusest välistavad selgelt

juba tema korduvad vangladistsipliini rikkumised, millistest viimane leidis aset veel juulis.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau