1-15-5298/59 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Maakohus 28.07.2015 otsusega karistas Miras Tomuskit KarS § 121 ning § 404 järgi KarS § 64 lg-t 1 kohaldades liitkaristusega 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus
Legislator headnote
AI generated1-15-5298/59 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-15-5298
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. septembri 2016 määrus
süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega
elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Miras Tomusk (isikukood 39304107035),
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Viru Maakohtu 1. septembri 2016 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik
sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohus 28.07.2015 otsusega karistas Miras Tomuskit KarS § 121 ning § 404 järgi
KarS § 64 lg-t 1 kohaldades liitkaristusega 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus
temale karistuseks kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 20.11.2013 otsusega 5 aastat 10 kuud
vangistust algusajaga 15.08.2013. M. Tomuski karistusaeg lõpeb 15.06.2019.
2. Viru Maakohus 01.09.2016 määrusega jättis M. Tomuski tingimisi enne tähtaega
vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt.
Kohus luges positiivseks, et M. Tomusk on vangistuses asunud omandama keskharidust, õpib
riigikeelt, on osalenud sotsiaalprogrammides ning vabanemisel on tal elu- ja töökoht ning lähedaste
tugi. Vaatamata eeltoodule ei pidanud kohus kinnipeetava vanglast vabastamist aga võimalikuks,
leides, et selle välistavad järgmised asjaolud. M. Tomuskit on kriminaalkorras karistatud 3 korda, ta
kannab karistust raske narkokuriteo eest, distsiplinaarkaristusi on tal 8 ja viimane kuritegu oli toime
pandud vangistuses. Vanglas kuriteo sooritamine näitab, et M. Tomusk ei suuda ka range
distsipliiniga asutuses alluda seal kehtivatele käitumisnormidele. Puudub alus arvata, et uue kuriteo
risk tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Võimaluse tekkimisel
eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Samuti on M. Tomuski
suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta võib taas suhtlema hakata, mis on
potentsiaalne oht uute kuritegude toimepanemisel. Kriminaalhooldus seda riski ei maandaks.
MÄÄRUSKAEBUS
3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse M. Tomusk, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda
tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Edasikaebuse argumendid on
järgmised.
M. Tomusk leiab, et kohtu otsustus teda mitte vabastada hakkab soodustama tema degradatsiooni ja
tema psüühikas toimuvad pöördumatud muutused, s.o vanglaväärtused muutuvad „omadeks.“
Ta on vajaliku enda jaoks juba teadvustanud ja oma käitumist kahetsenud. Ta on säilitanud sideme
perega (ema ja 2 õde) ning elanud lootuses naasta normaalsesse ühiskonda. Ta jätkas õppimist ja
töötamist, töötas majandustöödel ja köögis, läks kooli ja õpib praegu 12. klassis. Samuti lõpetas ta
eesti keele kursused B1 tasemel ja tegi eksami. Tänu läbitud sotsiaalprogrammidele keeldus ta
täielikult narkootikumidest, alkoholist ja tema plaanides ei ole kohta kuritegevusele. Ta ei suhtle
kriminaalkorras karistatud isikutega ja soovib pühendada end täielikult oma perekonnale, samuti
tahab ta lähitulevikus luua oma pere. Ta peab tasuma haginõudeid, kuid vanglas ei ole see võimalik.
Vabaduses on tal töökoht ning ta saaks hagid tasuda lühikese aja jooksul. Viimase kuriteo
toimepanemisest on möödunud 2 aastat. Tollel ajal, omamata inimestega suhtlemise kogemust,
sattus ta pika kriminaalse minevikuga inimeste mõju alla, mis viiski kuritegude sooritamisele. Ta ei
suuda kirjeldada valu ja kahetsust, millega tal pärast juhtunut elada tuleb. Ta tahab maksimaalselt
hüvitada kogu kahju, mille põhjustas kogenematuse ja vastutustunde puudumise tõttu aastatel 2012-
2014.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud M. Tomuski tingimisi
enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata ning määruskaebuse argumendid
vastupidisele positsioonile asumiseks mingitki alust ei anna. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad
põhistused on asjakohased ning piisavad, apellatsioonikohus neid käesolevas lahendis üle ei korda,
vaid rõhutab üksnes põhilisemat ning käsitleb M. Tomuski argumente.
5. Kõigepealt peab apellatsioonikohus vajalikuks märkida, et kinnipeetava tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi
kaaludes tekkima veendumus nii selles, et isik ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid, kui ka
selles, et ta suudab katseaja läbida edukalt. M. Tomuski puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi
aga teha ei saa. Nimelt viitavad kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele, sealhulgas tekitavad kahtlusi
tema suutlikkuses läbida katseaeg, tema korduv kriminaalkorras karistatus, varasemalt kuriteo
sooritamine katseajal ja ka vangistuse tingimustes ja teave tema distsipliinirikkumistest.
Eelmärgitud asjaolud kogumis ei võimalda kuidagi teha järeldust, et M. Tomuski karistuse
eesmärgid on täidetud juba käesolevaks ajaks, s.o enam kui 2 aastat 8 kuud enne temale mõistetud
karistusaja lõppu.
6. Taolisele seisukohale asumine on põhjendatud vaatamata sellele, et M. Tomuski
elutingimused vabaduses on head ning tema vangistusaegses käitumises on täheldatavad ka mõned
positiivsed momendid (s.o sotsiaalprogrammide läbimine, töötamine, riigikeele õppimine, hariduse
omandamine). Nimelt ei veena need asjaolud, sealhulgas M. Tomuski määruskaebuses väljendatud
motivatsioon muutumiseks, lubadused edasiseks ja kahetsus kordasaadetust, ringkonnakohut selles,
et kinnipeetava praegune vabanemine oleks põhjendatud ning tema varasem kuritegelik käitumine
enam ei kordu. M. Tomuski soovitava järelduse karistuse eesmärkide täidetusest välistavad selgelt
juba tema korduvad vangladistsipliini rikkumised, millistest viimane leidis aset veel juulis.
7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus
vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Mati Kartau