2-15-15262/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2016 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-15262

Tsiviilasi

Eesti Energia AS hagi Terko Jakobson vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9513,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Energia AS; registrikood 10421629, asukoht

Lelle 22, Tallinn 11381, Harjumaa.

Hageja esindaja: Kaili Muru-Mölder; e-post kaili.muru-

molder@energia.ee

Kostja: Terko Jakobson; isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Eesti Energia AS hagi Terko Jakobsoni vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Terko Jakobsonilt (Jakobson) (ik XXXXXXXXXXX) Eesti Energia AS kasuks välja:

2.1. 5246 (viis tuhat kakssada nelikümmend kuus) eurot ja 32 senti (sealhulgas põhivõlg 4010,45

eurot, intress 87,25 eurot, leppetrahv 400 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 748,62 eurot);

2.2. viivis alates 14. oktoobrist 2015. a põhinõudelt 3333,51 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 3333,51 eurot tasumiseni, ent mitte rohkem

kui 3333,51 eurot;

2.3. viivis alates 14. oktoobrist 2015. a põhinõudelt 676,94 eurot määras 0,06 % päevas kuni

põhinõude 676,94 eurot tasumiseni, ent mitte rohkem kui 676,94 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja palub mõista kostjalt lepingu nr XXX alusel välja

põhivõla suuremas summas kui 3333,51 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määra ületavas ulatuses.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Terko Jakobsonilt (Jakobson) Eesti Energia AS kasuks välja menetluskulud 330

(kolmsada kolmkümmend) eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja

kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja 23.

märtsil 2016. a ja 22. aprillil 2016. a tsiviilasjas nr 2-16-4685 kohtule esitatud avaldustes

märkinud oma e-posti aadressiks XXX. Kohus on 14. juulil 2016. a edastanud hagiavalduse ja

hagi menetlusse võtmise määruse kostja e-postile XXX. Kohus on märkinud, et loeb dokumendid

kostjale TsMS § 3141 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel

dokumentide saatmisest. Kostjale on hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise määrus seega kätte

toimetatud 20. juulil 2016. a. Kostja, kellele kohus andis hagile vastamiseks tähtaja, ei ole hagile

vastust esitanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hageja ja kostja sõlmisid 13. detsembril 2011 võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafiku.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafiku alusel

välja põhivõlg 676,94 eurot; intress 87,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 480,33 eurot

ning alates 14. oktoobrist 2015 kuni põhivõla täitmiseni viivis põhivõlalt 0,06% päevas, ent mitte

rohkem kui põhivõlg.

5. Kohus leiab, et hageja 13. detsembril 2011 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafiku

alusel esitatud nõuded on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti võla

tasumise kokkuleppe ja maksegraafik tarbitud elektrienergia ja kasutatud võrguteenuse võla

tasumiseks. Kostja oli kohustatud tasuma võla ja intressi alates 13. detsembrist 2011 igakuiselt

12 kuu jooksul vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Hageja võib

seega võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafiku ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja §

397 lõigete 1 ja 2 järgi nõuda põhivõla 676,94 eurot ja intressi 87,25 eurot tasumist. Hageja võib

lisaks VÕS § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 järgi nõuda viivist võla tasumise kokkuleppes ja

maksegraafikus märgitud intressimääraga võrdses määras, so 0,06% päevas. Hageja võib seega

nõuda kostjalt 13. oktoobri 2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 480,33

eurot ja alates 14. oktoobrist 2015 viivist põhinõudelt 676,94 eurot määras 0,06% päevas kuni

põhinõude täitmiseni.

6. Kostja ja võrguettevõtja vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr XXX, mille kohaselt on

kostja kohustatud maksma võrguettevõtjale võrguteenuste ja muude võrgulepingust tulenevate

tasude eest arvete alusel. Kostja jättis arved tasumata. Võrguettevõtja on loovutanud kõik

tasunõuded hagejale. Hageja palub seega mõista kostjalt hageja kasuks lepingu nr XXX alusel

välja põhivõlg 4527,57 eurot, leppetrahv 400 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 1540,55

eurot ning alates 14. oktoobrist 2015 kuni põhivõla täitmiseni viivis põhivõlalt 0,1% päevas, ent

mitte rohkem kui põhivõlg.

7. Kohus leiab, et hageja lepingu nr XXX alusel esitatud leppetrahvi nõue on tervikuna õiguslikult

põhjendatud. Lepingu nr XXX tüüptingimuste p 5.2.5 kohaselt on võrguettevõtjal õigus teha

ostja tarbimiskohas katkestus või lubada selle tekkimist võrgulepingu või üldteenuse osutamise

tingimuste olulisel rikkumisel, sealhulgas võlgnevuse korral. Tüüptingimuste p 5.3.1 järgi

loetakse oluliseks võrgulepingu rikkumiseks seda, kui ostja ei ole maksnud võrgulepinguga

ettenähtud tasu, tasu üldteenuse osutamise eest ja/või elektrienergia avatud tarne katkemise

korral osutatud avatud tarne eest. Võlgnevuse tõttu kostja tarbimiskohas katkestati 2. aprillil

2012. a võrguühendus. Kontrollimise käigus 11. aprillil 2012, 29. mail 2013, 15. juulil 2013, 21.

augustil 2013, 25. veebruaril 2014, 9. mail 2014, 31. juulil 2014, 25. septembril 2014, 2. jaanuaril

2015, 9. aprillil 2015 ja 7. oktoobril 2015 avastati, et võrguühendus on taastatud. Tüüptingimuste

p 11.12 järgi ei või ostja taastada võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust. Kui

võrguettevõtja poolt katkestatud ühendus võrguga on võrguettevõtja nõusolekuta taastatud, on

võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 80 eurot ühenduse kohta. Arvestades eeltoodut

on hagejal seega lepingu nr XXX tüüptingimuste 11.12 alusel õigus nõuda leppetrahvi tasumist

summas 400 eurot.

8. Kohus leiab, et hageja lepingu nr XXX alusel esitatud põhivõla ja viivise nõue on ainult osaliselt

õiguslikult põhjendatud.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu

tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p

24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima

tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de

Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu

tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh

tagaseljaotsuse tegemisel.

10. Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,1% päevas hageja üldtingimustest,

st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses hageja tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on

tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi

olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija,

on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või

kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult

kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa

tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt

Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu 10. mai 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12).

11. Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju

arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendab viivisenõue eelkõige raha maksmisega

viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku

oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning

VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega

viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude

suurusega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku

võimalusel võlga tasuma.

12. Eelduslikult on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. (vt

Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

13. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära

üle kolme ja poole korra, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,1% päevas, VÕS §

42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine.

14. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras

alljärgnevalt:

Maksetähtaeg

Põhiosa võlgnevus

Seadusjärgne viivis

14.1.

25.04.2012

337,87

-

14.2.

25.05.2012

372,49

2,22

14.3.

12.06.2012

416,55

1,47

14.4.

25.06.2012

426,51

1,18

14.5.

25.07.2012

436,47

2,80

14.6.

25.08.2012

446,43

2,96

14.7.

25.09.2012

456,58

3,02

14.8.

25.10.2012

466,73

2,99

14.9.

25.11.2012

476,88

3,16

14.10.

27.12.2012

487,03

3,34

14.11.

23.01.2013

497,18

2,80

14.12.

25.02.2013

501,49

3,48

14.13.

25.03.2013

505,80

2,98

14.14.

23.04.2013

510,11

3,24

14.15.

24.05.2013

514,42

3,79

14.16.

25.06.2013

2827,04

3,95

14.17.

24.07.2013

2831,35

19,19

14.18.

26.08.2013

2909,41

21,76

14.19.

24.09.2013

2981,17

19,65

14.20.

24.10.2013

2985,47

20,83

14.21.

25.11.2013

2989,77

22,25

14.22.

27.12.2013

2994,07

22,28

14.23.

24.01.2014

2998,37

19,03

14.24.

25.02.2014

3002,67

21,69

14.25.

25.05.2014

60,40

Põhivõlg kokku 3002,67

Viivis kokku 270,46

14.26.

26.05.2014

1787,11

[(3002,67 + 1124,71) - 2340,27]

14.27.

23.12.2014

1791,30

84,77

14.28.

26.01.2015

2343,01

13,47

14.29.

25.02.2015

2581,66

15,50

14.30.

24.03.2015

2778,16

15,37

14.31.

24.04.2015

2927,79

18,99

14.32.

25.05.2015

3054,44

20,02

14.33.

25.06.2015

3155,59

21,56

14.34.

24.07.2015

3220,78

20,18

14.35.

24.08.2015

3282,32

22,02

14.36.

24.09.2015

3333,51

22,44

13.10.2015

13,97

Põhivõlg kokku 3333,51 eurot

Viivis kokku 268,29

15. Kostja tasus hagiavaldusest nähtuvalt 26. mail 2014. a 2610,73 eurot. Arvestades, et hageja

viivise nõue on põhjendatud ainult seaduses sätestatud ulatuses, oli 26. mail 2014. a hageja

viivise nõue muutunud sissenõutavaks 270,46 euro ulatuses ja hageja põhinõue 3002,67 euro

ulatuses. Kostja poolt 26. mail 2014. a tasutud 2610,73 eurot tuleb seega arvestada hageja viivise

nõude katteks 270,46 euro ulatuses ning hageja põhinõude katteks 2340,27 euro ulatuses. Hageja

põhinõue on eeltoodust tulenevalt õiguslikult põhjendatud summas 3333,51 eurot. Hageja viivise

nõue on õiguslikult põhjendatud summas 268,29 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 60% ulatuses.

17. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskuludena riigilõivu

summas 550 eurot. Hageja on märkinud, et ta ei ole seoses kohtumenetlusega peale riigilõivu

muid menetluskulusid kandnud.

18. Kohus jätab hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda. Seega tuleb

kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 330 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja

kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal

menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik