1-16-2898/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-2898

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 26. septembri

2016 määrus Sergei Orgusar (ik 37904242228)

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Orgusar, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 26. septembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 09.05.2016 otsusega mõisteti Sergei Orgusarile KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

karistuseks 5 kuud vangistust ning KarS § 404 lg 1 alusel 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti S. Orgusarile liitkaristuseks 1

aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud 18 päeva vangistust. S. Orgusari karistuse

kandmise alguseks loeti 19.03.2016.

2. Viru Vangla esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Orgusari

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 26.09.2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. S. Orgusar on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud isik, mh

kannab käesoleval hetkel neljandat reaalset vanglakaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus

viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, vaid on

jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning seda ka katseajal. Isik on varasemalt korduvalt

kriminaalhooldusel olles rikkunud katseaja tingimusi. Eriti suurendab uute kuritegude

toimepanemise riski alkoholi tarvitamine ning sissetuleku ja sotsiaalse tugivõrgustiku

puudumine. Positiivsena võib S. Orgusari puhul välja tuua tööhõives osalemist vangistuses

viibides ning distsiplinaarkaristuste puudumist, kuid kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad

asjaolud ei kaalu üle negatiivseid ja ei anna alust isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Orgusar, kes taotleb Viru Maakohtu määruse

tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ta ei nõustu vangla poolt

koostatud iseloomustusega. S. Orgusar väidab, et on vanglas viibides huvitatud trahvide ja

menetluskulude maksmisest. Ta on üritanud saada avavanglasse eesmärgiga asuda tööle, kuid

vangla on keeldunud teda avavanglasse lubamast. S. Orgusar leiab, et ta võib vangistuses

viibides ilma jääda oma korterist koos sinna kuuluvaga. S. Orgusar on nõus täitma kõiki

kontrollnõudeid- ja kohustusi.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendustega ega vabasta S. Orgusari vangistusest

tingimisi enne tähtaega. Kuna maakohus on kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis

hinnanud ning jõudnud motiveeritud järeldusele kinnipeetavat mitte vabastada, märgib

kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

6. S. Orgusari puhul on positiivne kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristuste puudumine ning

tööhõives osalemine. Kuid samas ei taga õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal

automaatselt ennetähtaegset vabastamist. Sisuliselt kõik teised ennetähtaegset vabastamist

mõjutavad asjaolud räägivad vabastamisele vastu. Seega on maakohus täiesti õigustatult

jätnud S. Orgusari vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tema puhul esineb

endiselt väga kõrge uute kuritegude toimepanemise oht, mis iseenesest välistab tingimisi

vabastamise. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kuritegude dünaamika on

läinud ajas raskemaks, mida soodustab ka alkoholitarvitamine. Varasemalt on isik

kriminaalhooldusel viibides korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Sellest saab järeldada, et

S. Orgusar ei ole suuteline reeglitele alluma ning kriminaalhooldus ei ole piisav uute

kuritegude ärahoidmiseks. Võimalik tulevikus toimuv korterist ilmajäämine ei saa olla aluseks

kohtu seisukoha muutmisel. Kohtukolleegium nõustub maakohtu, vangla ja prokuratuuriga, et

S. Orgusaril tuleb jätkata vangistuse kandmist.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 26.09.2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus