1-10-13985/164 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-13985

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2016, (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 11.10.2016 ) Kriminaalasja number 1-10-13985 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi s

ekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstova Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

E.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu E.O

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta E.O Harju Maakohtu 28.04.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10- 13985 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

K

ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK E.O Harju Maakohtu 28.04.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr on süüdi tunnistatud 1-10-13985

306 lg 1 KarS § järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust; KarS § 200 lg 2 p 1, 4, 7, 8, 9, 10 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust; KarS § 113 järgi ja karistuseks mõistetud

7 aastat 6 kuud van kaetuks raskeimaga ja gistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused liitkaristuseks mõisteti E.O-le 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 27.05.2010. a.

2 (3)

Kinnipeetava karistusaeg algas 27.05.2010 27.11.2017. ja lõpeb KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib

kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval

25.08.2016.

25.08.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid E.O ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava E.O sitatud materjalidest nähtub,

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. nõustub Tartu Prokuratuur

Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning samuti ei toeta E.O vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et

E.O on viis kehtivat

distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristuste olemasolu viitab asjaolule, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda kinnipeetav korrale alluda. Samuti on käesoleval ajal prokuratuuri menetluses kriminaalasi nr 15922500064, milles on E.O-le esitatud kahtlustus KarS § 25 lg 2 ja 328 järgi. karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Uue kuriteo toimepanemine annab alust arvata, et

Vaatamata asjaolule, et kinnipeetaval on säilinud head ja toetavad lähisuhted, ei ole see takistanud teda toimepanemast uut kuritegu. Uue kuriteo toimepanemise riski kinnipeetava poolt suurendab läbikäimine kriminaalse taustaga isikutega.

E.O avaldas, et soovi ta on vanglas viibimise ta b enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ajal mõelnud paljude asjade peale ning seadnud seadusekuulekad eesmärgidta tahab perekonda, lapsi ja käia rahulikult tööl. Kinnipeetav selgitas, millega ta karistuse kandmise ajal tegelenud on ja tunnistas, et tal on olnud mitmeid rikkumisi, kuid ta ei pea neid tõsisteks. E.O sõnul on tal närvidega probleeme, ta on karistusest väsinud. Korduvalt avaldas E.O pahameelt distsiplinaarmenetluste läbiviimisega seonduvalt. Kohus selgitas kinnipeetavale, et distsiplinaarrikkumise lahendamisel vanglas on isikul alati õigus anda omapoolseid selgitusi ja otsust on õigus vaidlustada halduskohtus. Kinnipeetav avaldas, et tema suhtes algatati ka uus kriminaalmenetlus, mis ei ole kohtusse veel jõudnud. Väidetavalt üritas E.O vanglast põgeneda innipeetav selgitas, et tegemist oli närvipingest tingitud käitumisega, ta ronis lihtsalt . K katusele ja jäi sinna, kuid põgeneda ei oleks sealt nagunii saanud.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks E.O-le

kolmandikku . E.O on karistust kanda rohkem kui kaks , kuid mitte vähem kui neli kuud kuu Seega esinevad formaalsed alused E.O-le tingimisi vangistusest d (KarS § 76 lg 3). ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et E.O vabastamine tingimis ei ole Isik, keda i enne tähtaega põhjendatud.

on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. äesoleval K t selliseid erandlikke asjaolusid, mis v , kohtu arvates ei esine. abastamist võimaldaks

3 (3) E.O on küll vanglas läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi (sotsiaalprogrammid

„Viha juhtimine“, „Suitsetamisest loobumise nõustamine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, riigikeele õpe A2 ja B1 tasemel, tööhõives), väidetavalt muutnud oma suhtumist ning seadnud tulevikuks seaduskuulekad eesmärgid, kuid kohtuistungil antud ütlustest seda ei nähtu. Ka E.O käitumine karistuse kandmise ajal ei kinnita seda. Käesolevalt on kinnipeetaval viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi kinnipeetava hinnangul ei ole rikkumised olnud rasked, näitab nende tõsidust siiski asjaolu, et enamjaolt on olnud vajalik isikut karistada kartseriga. Kartser on aga võimalikest karistusviisidest rangeim. E.O enda suhtumine toimepandud rikkumistesse on enamjaolt ennastõigustav. Kinnipeetav väidab, et karistuse kandmine on talle raske ning tekitab närvipinget, mistõttu ei suuda ta oma käitumist alati kontrollida ja näeb rikkumiste initsiaatorina pigem ametnikke.

Lisaks eelnevale on E.O käitumine andnud põhjuse tema suhtes uue kriminaalasja algatamiseks. - Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi KarS § 328 § 25 lg 2 tunnustel. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Kui isik ei suuda ka range režiimiga kinnipidamisasutuses kehtestatud reeglitele alluda, on põhjust kahelda, kas ta seda ka vabaduses olles suudaks.

Positiivseks saab siiski pidada E.O vabanemisjärgseid elutingimusi. Tal on olemas kindel elukoht ning võimalus tuttava kaudu tööle saada. Toetavad suhted on säilinud ema, isa, õdede ja vennaga. Toimunud on nii lühikui pikaajalised kokkusaamised. Kinnipeetava vanemad on valmis teda igakülgselt toetama. Kohtu hinnangul ei ole see aga piisav, et isiku tingimisi enne tähtaega vabastada. Sarnased oli E.O elutingimused ka enne toimepandud kuritegusid, mistõttu ainuüksi elu ja töökoha ning lähedaste toetus isikut kuritegude toimepanemiselt kõrvale ei hoia. -

Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus eb jätta tingimisi enne tähtaega , E.O tul et

vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik